[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 25 artiklit
ats|aig ats|aig g -aja, p -`aiga Kam Ote = hatt|saaja lita joosep i̬i̬n, peni takan, tu om tu `aelamine ehk atsaig Kam; litapeni pida ats`aiga Ote || piltl (inimesest) kui `tüt́rik poesiga trehvässivä, siss üteldi, et nemä `piävä ats`aiga Kam
iiling, iiling|as iiling Lai, g -a Khk(-|as) Vll Rei, -i Rid Kse, -u Tõs Hää; `iiling(e) Vai, -gu VNg iil nüid tuli miul nii suur köhä `iiling; tulevad `niiskesed une `iiliŋŋed Vai; `loode iilingad tulad `jälle Khk; vihmaiilingid köivad Kse; müristamese iilingud tulevad; torma iiling tuleb; suurde iilingutega sai `sõita; sao iiling toob järsu pilvega sadu Tõs; iiling `laastas `metsa ja murrab puid Hää Vrd heeling, illing(as)
iling → illing
illing, illing|as illing g -a Jäm Pöi, -e Phl Khn, -u spor Sa, Phl/h-/ Tõs; illing|as g -a Khk Kaa; iling g -a Rei Mar, -e Ris, -i Emm Phl Rid Kse(e-), -u Phl Kir Var Hää iil, hoog tuul keib illingatega; kui irm suitsedab, siis `eetasse: lume illingad `lahti Khk; köue illing Mus; Äkist tuli `seike illingas `vihma Kaa; illing `viskas puadi `ümber Vll; Pilve illingud käivad, `söuksed `loode illingud, tuul on `loodes; vihma illingad keivad Pöi; saju ilingud ehk saju pagid käivad Phl; na iling aaval keib `vihma Mar; suured torma ilingud käivad Var; `vihma tuleb illingute `kaupa Tõs; valu iling käib siest läbi Ris Vrd iiling(as)
itakil marraskil Mool nahk nönda itakil kεε pεεl Khk
iti (riimsõna lastelaulus) esimene it́i, tõene tit́i Kod
itik iti|k pl -god Phl; idi|k g -ke Lüg; pl itigud Jäm (väike) elusolend a. väike putukas, kihulane – Jäm Phl Ühed itigud ~ itikad ronisid sääl mööda `oksi Jäm b. (inimesest) mitte `ühte idike (hingelist) ei õld [kuskil]; me õlima pisiked idiked (jõmpsikad) viel Lüg Vrd itikas1
itsi1 g it́si Kos; (hrl partitiivis) `it́si IisR Jür HJn Trm, `itsi Mus KuuK nali; vingerpuss; kelmus `Käisime laupäe `õhta `naabri`tütrukule `saunas `itsi tegemas IisR; Nägu on tal ees `ühtelugu `itsi täis (naerab palju) Mus; poiss oli naa it́si nägu, keĺmi `moodi Kos; tieb ead `it́si `talle (teeb nalja; tüssab) Jür; `laśti `lahti, akkas `it́si tegema (varastama) HJn; Itsi tegema (tögama, pilkama) KuuK; Mõned kuulajad jäid tukkuma. Neile mängiti siis itsi, tehti midagi vigurid; [voori ülem] Vuatas, et mõni vooriline itsi ei mängi, mõnda leisikad [lina]koormast ära ei kõrvalda Trm Vrd etsi
itsi2 `itsi Lüg Jõh IisR Khk Käi Rei Khn Krk
1. paljastatud, irevil(e) unt läks üle `aia, `ambad ajas `itsi Lüg; mis sa neist `ammastest `itsi ajad (naerad) Jõh; `Tõmmas `ambad `itsi IisR; `ambakse `itsi suhun Krk
2. kikki, püsti taimeste lehed ajand pärast `vihma nii `itsi Khk; Lilled läksid `pääle `kastmist `itsi Rei
3. (inimesest) Nad läkst keik nii itsi (?õhevile), kui ma seda asja rεεkesen Käi; `Siädis ennäst `itsi (nähtavale) teste ede Khn
1. paljastatud, irevil(e) unt läks üle `aia, `ambad ajas `itsi Lüg; mis sa neist `ammastest `itsi ajad (naerad) Jõh; `Tõmmas `ambad `itsi IisR; `ambakse `itsi suhun Krk
2. kikki, püsti taimeste lehed ajand pärast `vihma nii `itsi Khk; Lilled läksid `pääle `kastmist `itsi Rei
3. (inimesest) Nad läkst keik nii itsi (?õhevile), kui ma seda asja rεεkesen Käi; `Siädis ennäst `itsi (nähtavale) teste ede Khn
itsi3 [kui keegi imestas] toho·h kui `priske laps, [vastati] imesta `itsi ja `musta `kassi `putsi Jõh
itsikil it́sikil Koe KJn paljastatud, irevil `ammad järest it́sikil KJn Vrd itsakil, itsigilla, itsikile
itsima1 `itsima, (ta) itsib Jäm Kaa Jaa Pöi Muh Kei Pai
1. rauda sepipajas töötlema a. kaht kuumutatud rauatükki kokku taguma – Kaa Jaa Muh Kei Pai Ta last rattarehvid kokku `itsida Jaa; enne nad `ütlesid `keetma, nüid `itsima Kei b. taguma, raudeset sobivaks vormima Nii kaua itsiti [rattavitsa], kut paraseks läks - - Vahest sai `mütmed kohad itsitud, vaks või kaks vahet ja `jälle itsiti; Ige (vankritelg) itsiti kahe emaitsi vahel ömarguseks Pöi
2. fig nuhtlema `Poissi itsiti sääl päris kövasti Jäm
1. rauda sepipajas töötlema a. kaht kuumutatud rauatükki kokku taguma – Kaa Jaa Muh Kei Pai Ta last rattarehvid kokku `itsida Jaa; enne nad `ütlesid `keetma, nüid `itsima Kei b. taguma, raudeset sobivaks vormima Nii kaua itsiti [rattavitsa], kut paraseks läks - - Vahest sai `mütmed kohad itsitud, vaks või kaks vahet ja `jälle itsiti; Ige (vankritelg) itsiti kahe emaitsi vahel ömarguseks Pöi
2. fig nuhtlema `Poissi itsiti sääl päris kövasti Jäm
itsima2 `itsima (-t́-), (ta) itsib (-t́-) Khk Pöi Emm Tõs Ris Jür Koe Kad SJn; `it́sime Hel; `it́simä Plv, `it́sma Vas, pr (ta) it́siss; imp (sa) itsi Mar Hls Võn, it́si Krk, it́siʔ Har Räp lstk istuma itsi `seie maha. mis sa itsid sii (öeld lapsele) Khk; laps it́sib – räägitse lapsele omale Tõs; paneme lapse `it́sima Jür; tule itsi minu `sülle Kad; it́si tiĺlu pengikse `pääle Krk; it́siʔ, it́siʔ, lat́s esiʔ it́siss Plv Vrd itsema, itsuma, ittima
itsis `itsis Lüg Jõh IisR SaLä Muh Hi Mar Han Var Tõs Khn PJg; `it́sis Tor Hää Kei
1. paljastatud, irevil Midä `teile siin `nauru tieb, et `ambad `itsis `itsitata Lüg; `Itsis (etteulatuvad) `ambad Jäm; It́sitab, mokad `it́sis sedavisi ikki `paĺlaks ajab ih, ih, ih; `Ambad `it́sis suus, ikki itsitab Hää Vrd idsevel
2. kikkis, püsti a. (habemest) Abe `itsis `issanda `puole (surnud) Lüg; Juudil oli pisine `itsis abe ees Jäm; it́sabe, `itsisabe. naised `söimavad järjest Khk; soku abe ehk `itsis abe Mus; `itsis habenega, se üks nalja söna Phl; eks vahest `öeldakse koa abe `itsis, see mudu na sõimusõna Kei b. (taimedest) `taimed nii `itsis - - [öeld] kui kenast kasuma akkand Khk; `Leike `taimed on `itsis Rei c. (ettepoole) punnis Küll - - naine oo paks, kõht `itsis ees Han; `tooja inime oo kõht `itsis ees; kanal pugud `itsis täis Var d. (muud) `Piśse `itsis ninaga [naine]; `Kerjused aasid `käśsa `itsis (õieli) ette Han
3. (inimesest) inimine kis sihand tore on, selle `kohta `eetasse: see nii `itsis Khk; see oo aga nii `itsis et, itsitab paigal Muh; Itsis (vaimustuses) Käi; Ta on nii sur `itsis („kelmika“) `näuga tüdruk Rei Vrd ittis
1. paljastatud, irevil Midä `teile siin `nauru tieb, et `ambad `itsis `itsitata Lüg; `Itsis (etteulatuvad) `ambad Jäm; It́sitab, mokad `it́sis sedavisi ikki `paĺlaks ajab ih, ih, ih; `Ambad `it́sis suus, ikki itsitab Hää Vrd idsevel
2. kikkis, püsti a. (habemest) Abe `itsis `issanda `puole (surnud) Lüg; Juudil oli pisine `itsis abe ees Jäm; it́sabe, `itsisabe. naised `söimavad järjest Khk; soku abe ehk `itsis abe Mus; `itsis habenega, se üks nalja söna Phl; eks vahest `öeldakse koa abe `itsis, see mudu na sõimusõna Kei b. (taimedest) `taimed nii `itsis - - [öeld] kui kenast kasuma akkand Khk; `Leike `taimed on `itsis Rei c. (ettepoole) punnis Küll - - naine oo paks, kõht `itsis ees Han; `tooja inime oo kõht `itsis ees; kanal pugud `itsis täis Var d. (muud) `Piśse `itsis ninaga [naine]; `Kerjused aasid `käśsa `itsis (õieli) ette Han
3. (inimesest) inimine kis sihand tore on, selle `kohta `eetasse: see nii `itsis Khk; see oo aga nii `itsis et, itsitab paigal Muh; Itsis (vaimustuses) Käi; Ta on nii sur `itsis („kelmika“) `näuga tüdruk Rei Vrd ittis
itski `itski Kuu IisR Lai Trv; `it́ski Hää Saa; p `itskid Jõh
1. pej juut Sie `juudi `soimunimi `itski oli `kuulda `meiegi puol Kuu; Sie `itski (kitsa, pika) `näuga `mieste`rahvas IisR; kaks `it́skid läksid kaubapakidega seĺlas; onu tegi `it́skidelle rätsepa tü̬ü̬d Saa; Ma osti `itski käest paari `pükse Trv Vrd ipski2, itsa1, itske
2. kergats; vigurivänt – Hää
3. (peksust, löömisest) Senekääst said `varsti `vasta `itskid (silmi) Jõh; `it́skit tegema (pisut peksma) Saa
1. pej juut Sie `juudi `soimunimi `itski oli `kuulda `meiegi puol Kuu; Sie `itski (kitsa, pika) `näuga `mieste`rahvas IisR; kaks `it́skid läksid kaubapakidega seĺlas; onu tegi `it́skidelle rätsepa tü̬ü̬d Saa; Ma osti `itski käest paari `pükse Trv Vrd ipski2, itsa1, itske
2. kergats; vigurivänt – Hää
3. (peksust, löömisest) Senekääst said `varsti `vasta `itskid (silmi) Jõh; `it́skit tegema (pisut peksma) Saa
ittima ittima, (ta) itib Phl; (sa) itid JõeK lstk istuma mei pisine poiss itib juba Phl Vrd itsima2, ittuma
ittine itti|ne g -se
1. jultunud, häbematu; ulakas sugeda hakkad `saama kui siin ittiseks lähäd (üleannetust koerast); Ne `nuored on ittised neh `aeva `käüväd `vargal kohe ja `rääkiväd `ilgest ka; Vai tä `oskab sis hüäst `rääkidä, tuleb kohe nii ittise juduga; On igä üks ittine `naiste`rahvas Kuu Vrd itikas2
2. „manguja, nuruja“ – Kuu
1. jultunud, häbematu; ulakas sugeda hakkad `saama kui siin ittiseks lähäd (üleannetust koerast); Ne `nuored on ittised neh `aeva `käüväd `vargal kohe ja `rääkiväd `ilgest ka; Vai tä `oskab sis hüäst `rääkidä, tuleb kohe nii ittise juduga; On igä üks ittine `naiste`rahvas Kuu Vrd itikas2
2. „manguja, nuruja“ – Kuu
liig liig g liia eP(-ä Tõs KJn) M(-ä Trv) TLä San V(g lõia Lei), `liia R(n, g `liiga VNg Vai); komp liiem Kod
1. liigne, ülearune mida liig, sie liig, ülekohos ei `seisa kottis Lüg; see (palavus) oo liig Khk; Liig vesi mis `taevast maha tuleb, ega päe sajab Pöi; üks karsas oo liig sii Muh; küll see ikke üks va liig tuul oo Mar; liig lihavus põle ea, lööb viĺla maha Mär; aul laulab nii et liig ond Khn; ahi on nihuke, et pealt soab [leib] `liiga, aga põranda pealt ei küpseta Juu; mis liig sie liig, ikke parajus piaks olema [töötegemisel]; ahi on `liigagi [kütta] saand JJn; liiad oksad tulevad [õunapuul] ära lõigata Pee; lükkä lõhnaauk `laśti, lahe `liiga `löini `väĺjä; suab mõni `liiga tü̬ü̬tegemisegä Kod; oben ei jõvva `ku̬u̬rmet `perrä võtta - - mis liig si̬i̬ liig Krk; piass ta nüid sulale mineme, si̬i̬ küĺm om joba liig vanale inimesele Hel; meil om õigõ˽hää `möĺdrikene, ega ta liia mat́i pääle ei tükiʔ; ma˽proomõ ka˽tu̬u̬d raud`võĺli `nõstaʔ, is joua medägi tetäʔ, mia õks liig tu liig Har; vana jo liig (ülearuseks) jäänü Lut
2. s a. paaritu (arv) `pähkne `muistatamine oli - - [võttis] pihusse omale pihu`täie neid `pähkni ja siis [küsis]: no `ütle liig vai paar Kuu; vötad `pähkid `piuse ning küsid teise kääst: on‿s liiad vöi paarid. kui `ütleb [et] paarid, aga on liiad, siss paneb ühe `juure, et paariks saab; oled sa täna liiaga `paaris (üksinda) Khk; kui kevadel nägid liiad kured, tuli suguvösas `surma, kui nägid `paaris, siis `pulmi, `jootusi ja `varrusi Mus; kui sa üksi oled, siis oo liig Vll; [tuuliku ratta] `Ambad ikka liiad, `värkli `ambad `pandi poarid, siis käisid east kogu; Laulab kukk `õhta magama `minnes liiad suu tääved, on teise päeva alati ea ilm Pöi; liiad ehk paarid silmad [kindal] Muh; ta oo liig, pole paari meest `ühti Kse; tüdrukud ikke käisid `pähklil, jõulu `aegas pośtele `pähkli anda. küsiti, kas oo liig või paarid. kui ei `ütlen õieti, pidi teesele niipaĺlu `pähkli `anma kui teesel sial pius oli Tõs; `ütle `vällä: liig või paaŕ - - `võeti mõni asi piiu, tõine peo tühjä, sedäsi vahedide (teine arvas, kummas käes) Krk Vrd liias1 b. suur liig läigadab (ülearune rikkus ei too head) Khk; kaŕussõl um esiʔ uma liig (abiline), suuŕ kaŕuss um jo uma liiaga˽vainol Plv Vrd liigkarjus
3. adv liiga nahk ketutab nina peal - - on liig `palju `päikest saand Jõe; älä süö liig pali Lüg; Nee kaabsud (kapsad) liig arvali, külm vöttas muist vahelt ää Khk; ropp inimene on oma suuaugule liig suure vöimu annund Vll; vanast oli `leiba liig vεhe ja väga sant oli ka, `tehti aganatest Käi; põhituul ehk omingu tuul, need oo liig külmad tuuled Rid; saabas loksub `jalgas, oo liig suur Tõs; ku vesi liig suureks lähäb, et `rohtu akkab `joosma, sis tuleb mõrd `rohtu täis Vän; `Tuulamiseks varuti parjad tuult - - liig vali tuul põld koa ia Kei; paneme kaĺla `aude `ahju, `meśki on liig vedel Ann; pane liha ligunema, on liig soolane Trm; tema (vikat) `oĺli väga liig pikk, väga maa teral SJn; si̬i̬ om `väege liig kalliss, sedä küll ei või `osta Krk; tü̬ü̬d oĺl liig paĺlu Krl; mõ̭nikõrd omma liig `valgõʔ kaara jahuʔ; no olõt sa jo kerikuhe minegiga liig `kaugõss jäänüʔ; timä lät́s uma `sõimamisega liig `süvvä Har
4. liiga tegema a. halba, haiget tegema `tõine laps `peksäb `tõisi, tieb `tõistele `liiga Lüg; ää tehk lapsele `liiga Khk; ega luomadellegi tohi `liiga teha JMd; ää tee teisele inimesele `liiga Koe; ärge aga veiksemalle `liiga `tehke VMr; temä taap (tahab) `põrgut ärä `osta, siss koradi ei ti̬i̬ `tälle `liiga, ei pane `katlade `ki̬i̬mä Nõo; ku `liiga tege, siss õ̭ks kaibatass `kohtuhe vai lepüsse `hinda`vaihel Se b. kahjustama jäneksed, nie tahavad `liiga teha, `pääva ajal `tõime `einu, `õhta tulid `pepri `süema Hlj; Õppi, õppi, laiskvorst, kas sie `tarkus `sulle `liiga tieb IisR; ää tehk `liiga jooma ega söömaga Muh; Mees äi teind tööle liiga (laiskles) Emm; mis madalad maad olid, kus vesi `liiga tegi, olid raabid sehes Mih; kuiv akkas `liiga tegema, meie õue oli nii, et tulitikku ei `tohtin maha visata HMd; [õunad] pidi õhukselt panema, kõvast `kińni `katma, siis ei teind külm `liiga Lai; küĺmeteb margussepäevän, siss ti̬i̬b all sügise linadele `liiga Hel; [kui vöö on vööl], om kihä kimmäss, ei˽tii `liiga henele Har c. (tööga liialdamisest) tüö `juures `tõine paneb `õige taga, tieb juo `liiga Lüg; `Raske tüö, tegi omale `liiga IisR; te `teete nii paĺlu tööd, löpetate ennast ära, `teete `tööga `liiga Vll; suńnib tõiss, teeb `liiga selle `tü̬ü̬gä Kod
1. liigne, ülearune mida liig, sie liig, ülekohos ei `seisa kottis Lüg; see (palavus) oo liig Khk; Liig vesi mis `taevast maha tuleb, ega päe sajab Pöi; üks karsas oo liig sii Muh; küll see ikke üks va liig tuul oo Mar; liig lihavus põle ea, lööb viĺla maha Mär; aul laulab nii et liig ond Khn; ahi on nihuke, et pealt soab [leib] `liiga, aga põranda pealt ei küpseta Juu; mis liig sie liig, ikke parajus piaks olema [töötegemisel]; ahi on `liigagi [kütta] saand JJn; liiad oksad tulevad [õunapuul] ära lõigata Pee; lükkä lõhnaauk `laśti, lahe `liiga `löini `väĺjä; suab mõni `liiga tü̬ü̬tegemisegä Kod; oben ei jõvva `ku̬u̬rmet `perrä võtta - - mis liig si̬i̬ liig Krk; piass ta nüid sulale mineme, si̬i̬ küĺm om joba liig vanale inimesele Hel; meil om õigõ˽hää `möĺdrikene, ega ta liia mat́i pääle ei tükiʔ; ma˽proomõ ka˽tu̬u̬d raud`võĺli `nõstaʔ, is joua medägi tetäʔ, mia õks liig tu liig Har; vana jo liig (ülearuseks) jäänü Lut
2. s a. paaritu (arv) `pähkne `muistatamine oli - - [võttis] pihusse omale pihu`täie neid `pähkni ja siis [küsis]: no `ütle liig vai paar Kuu; vötad `pähkid `piuse ning küsid teise kääst: on‿s liiad vöi paarid. kui `ütleb [et] paarid, aga on liiad, siss paneb ühe `juure, et paariks saab; oled sa täna liiaga `paaris (üksinda) Khk; kui kevadel nägid liiad kured, tuli suguvösas `surma, kui nägid `paaris, siis `pulmi, `jootusi ja `varrusi Mus; kui sa üksi oled, siis oo liig Vll; [tuuliku ratta] `Ambad ikka liiad, `värkli `ambad `pandi poarid, siis käisid east kogu; Laulab kukk `õhta magama `minnes liiad suu tääved, on teise päeva alati ea ilm Pöi; liiad ehk paarid silmad [kindal] Muh; ta oo liig, pole paari meest `ühti Kse; tüdrukud ikke käisid `pähklil, jõulu `aegas pośtele `pähkli anda. küsiti, kas oo liig või paarid. kui ei `ütlen õieti, pidi teesele niipaĺlu `pähkli `anma kui teesel sial pius oli Tõs; `ütle `vällä: liig või paaŕ - - `võeti mõni asi piiu, tõine peo tühjä, sedäsi vahedide (teine arvas, kummas käes) Krk Vrd liias1 b. suur liig läigadab (ülearune rikkus ei too head) Khk; kaŕussõl um esiʔ uma liig (abiline), suuŕ kaŕuss um jo uma liiaga˽vainol Plv Vrd liigkarjus
3. adv liiga nahk ketutab nina peal - - on liig `palju `päikest saand Jõe; älä süö liig pali Lüg; Nee kaabsud (kapsad) liig arvali, külm vöttas muist vahelt ää Khk; ropp inimene on oma suuaugule liig suure vöimu annund Vll; vanast oli `leiba liig vεhe ja väga sant oli ka, `tehti aganatest Käi; põhituul ehk omingu tuul, need oo liig külmad tuuled Rid; saabas loksub `jalgas, oo liig suur Tõs; ku vesi liig suureks lähäb, et `rohtu akkab `joosma, sis tuleb mõrd `rohtu täis Vän; `Tuulamiseks varuti parjad tuult - - liig vali tuul põld koa ia Kei; paneme kaĺla `aude `ahju, `meśki on liig vedel Ann; pane liha ligunema, on liig soolane Trm; tema (vikat) `oĺli väga liig pikk, väga maa teral SJn; si̬i̬ om `väege liig kalliss, sedä küll ei või `osta Krk; tü̬ü̬d oĺl liig paĺlu Krl; mõ̭nikõrd omma liig `valgõʔ kaara jahuʔ; no olõt sa jo kerikuhe minegiga liig `kaugõss jäänüʔ; timä lät́s uma `sõimamisega liig `süvvä Har
4. liiga tegema a. halba, haiget tegema `tõine laps `peksäb `tõisi, tieb `tõistele `liiga Lüg; ää tehk lapsele `liiga Khk; ega luomadellegi tohi `liiga teha JMd; ää tee teisele inimesele `liiga Koe; ärge aga veiksemalle `liiga `tehke VMr; temä taap (tahab) `põrgut ärä `osta, siss koradi ei ti̬i̬ `tälle `liiga, ei pane `katlade `ki̬i̬mä Nõo; ku `liiga tege, siss õ̭ks kaibatass `kohtuhe vai lepüsse `hinda`vaihel Se b. kahjustama jäneksed, nie tahavad `liiga teha, `pääva ajal `tõime `einu, `õhta tulid `pepri `süema Hlj; Õppi, õppi, laiskvorst, kas sie `tarkus `sulle `liiga tieb IisR; ää tehk `liiga jooma ega söömaga Muh; Mees äi teind tööle liiga (laiskles) Emm; mis madalad maad olid, kus vesi `liiga tegi, olid raabid sehes Mih; kuiv akkas `liiga tegema, meie õue oli nii, et tulitikku ei `tohtin maha visata HMd; [õunad] pidi õhukselt panema, kõvast `kińni `katma, siis ei teind külm `liiga Lai; küĺmeteb margussepäevän, siss ti̬i̬b all sügise linadele `liiga Hel; [kui vöö on vööl], om kihä kimmäss, ei˽tii `liiga henele Har c. (tööga liialdamisest) tüö `juures `tõine paneb `õige taga, tieb juo `liiga Lüg; `Raske tüö, tegi omale `liiga IisR; te `teete nii paĺlu tööd, löpetate ennast ära, `teete `tööga `liiga Vll; suńnib tõiss, teeb `liiga selle `tü̬ü̬gä Kod
liig- (mõlemad osised võivad muutuda) lisa- kui rukkid `onvad `pitkäd, siis `panna liig `parred; kui akkas üks riist `juoksemaie, siis `pandi liig põhi `sisse; sel `aastal on üks liig päiv, üks `lisna päiv üle Lüg; selle `aasta sees [on] liiad päävad Khk; Kui vilja palju oli, pandi liiad lõsnad (talad) ja nende peale parred Kul; liiad `pardad - - paadi parraste peal on vee `kaitseks teised `pardad, mis oiavad suure `laine ära Ris; liig uks, se tõmmati `öösseks `kińni Juu; liigtala - - ni̬i̬d talad, kos `piäle parred tulevad Kod; vanast ku `väega `kõrge lõhn `olli, siss `panti liiatala `alla, liiataladele parre pääle, sääl kuevatedi lina`si̬i̬mnit vai `linnu; tu̬u̬ liiatala varu kääneti peristala `ümbre, aga kõjo, kellest varu kääneti, pidi ää `jämme olema Nõo; ku ta (sõrm) liia küüdse maha aja päält ja nu̬u̬ŕ küüds paksõmbass kasuss, siss päset sa hädäst Har
otsing ot́sing g -u otsimine Ku naist ot́singist vil olõsi määnestki˽kasu Urv
piting1 piting g -i Emm Rei Phl JõeK, -u Hää/-t́-/ JõeK, -ä Khn ankruvintsi tugi vm laeva osa piting on, kus pilli otsad `kinni `seisvad Emm; piĺli võĺl käib läbi pit́ingu Hää; peli pitinguga `võeta `ankur merest `välja JõeK
piting2 → pitin
pitsing pitsing Jõe/`p-/, g -i JõeK köie jätkukoht läheb pitsing `lahti, mis sa sandist `pitsisid JõeK
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|