Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Leitud 2 artiklit
ittuma ittuma, (sa) itud JõeK;
ituma Kan; imp (sa) it́u Ksi; da-inf ituta Kad lstk istuma no it́u nüid veike ipsukene Ksi;
itu õigõʔ siiäʔ kivi pääle Kan Vrd ittima
hitu itu Hi(h- Phl) napakas, rumaluke, lapsik; kergats itu on `seane, kes nagu vεhet tagasi jεεb; Ega inimene aa omamoodi itu, üks ühte teina teistmoodi Emm; [ta] `tütred on keik nii itud asjad küll - - ehidavad ennast nii toreks ja siiss `naervad ise Käi; Sähe `soole nee kiŋŋad, igavene itu Rei; kui süda täis saab, siis `söimad hituks Phl