ise|äralik-ärali|kLügsporeP(-le|kRei), -ärä-LügMarTorKodKõp, g -ku (-guRei), g -kkuLüg 1.(väga) omapärane, kummaline isi ärälik [inimene] kie ois `tõistest `kõrvaleLüg; jutu poolest sehande iseäralik inimeneKhk; Tüdruk on nii ise äralikuks läindRei; kanad kõkutasid, `kuulsid isiäraliku äältSaa; ta on täna nii iseäraliku `näugaJMd; nüid on kõik `võeraks jäänd, kõik on `niuke iseäralikKoe; mõni on iseäraliku moodugaTrm; iseärälik inimene ei lepi tõessega kokkoKodVrdesierälik, iseäraline 2.eriline, spetsiaalne; mainimisväärne maagare tuul puhub maagarest, iseäraliku midad tääl pole (ei mõjuta kalasaaki) Khk; loomal üks iseäralik sool, libesoolVll; `pastla nõel oli iseäralik kolme kandileneVig; `preilidel ja prouadel oli kirikus iseäralik tooĺMih; sabaga tähel on iseäralik ettetähendusJuu; muidu iseäralikku [haigust] ei ole - - [aga] võtab `ähkimaPlt; loomalihal on isiäralik lõhn kui sialihal; `sõĺmi ei olegi isiäralikkuSJnVrdiseäraline