[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Leitud 1 artikkel

isand isand g -a R eP(g ?-i Tõs); isänd g Kuu Lüg Vai Khn Juu Kod KJn, -ńd g -ndi Trv, -ńt g -nti Krk; pl isändad Mar KJn
1. härra(smees) a. ühiskondlikult positsioonilt mõisniku ja talupoja vahepealne meesisik; peenem, saksikum meesisik `Käisin isanda (metsaülema) käest küsimas `karja piletit Hlj; Jõi `linna`kaivust vett (käis ükskord linnas) tahi ka isändä`muodu `õlla Lüg; `Vahtisin, et tia kie sie isand tuleb. Kübär pias ja ikke kõhe isand mis isand Jõh; üsna `nälgas aga tööd ei teind mitte, ta pigem `kerjas, ta oli ju isand Jäm; koolmester ning `köster nee olid ka isandad Khk; suuremade isandadel raha käe Rid; Seuksed isanda pu̬u̬lt otsast inimeste lapsed on nägu eĺlikult kasunud; Must isand ~ musta isanda kiha (viisakam öelda kui kurat) Hää; sihukeseks isändäks läind `linnas voorimeheks olles Juu; `mõisa alamad ametmehed õlid isändäd; ärräd ei õlegi `uhked aga ni̬i̬d isändäd; isänd ja emänd käeväd `puari. ärrä ja provva one puar `vaksa `kõrgemad Kod; mis `siande `ausamp meśterahvas olli si̬i̬ õigati isäńt; `veski pääl olli isäńt ja emäńt Krk b. fig Tasa, isand, lammas kuseb (öeld sõimajale või räuskajale) Hää; Aga nad (puukausid) põlnd kah suuremad isändad (midagi väärt), sitad `oĺlid puhastada KJn; ei ole sii kuub sul suurem isäńd Trv Vrd esänd, isandamees, isandik
2. peremees, käskija sääsed akkavad üsna isandaks menema (kipuvad kallale); kilgid läksid `meite maeas nönda isandaks Khk; Kõik `tahtvad isandad `olla, äi tea kes selle töö ää teeb Pöi; luik `marssis `peale kui isand kohe Noa; nüid akatasse sii (kolhoosis) rukit `peksma, siss ma küssi sii isandate käest `põhku Vig; egä lu̬u̬m tunneb õma isändäd Kod Vrd esänd
3. kuningas (kaardimängus) Khn
4. paise Mul on `kaindla all üks suur isand; Lase ma `piigistan `lõhki sene isanda. `Neie isanditega on ull, nad on valusad Jõh

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur