irvakileirvakileJämPhaPöiKei/-b-/ JuuTrmSJn, -lleJürJäViKI(-ä-Kod) ÄksVlPõ, -llõRõu; `irvakilleKuu(`h-; -gi-) JõhIisR 1.poollahti, paokil(e) Püdü kans oli `hirvakille; Ei sen mihe `inge uks `naljald `irvagille lähe (ei avalda oma saladusi) Kuu; Suu `irvakil ~ `irvakille käib, ta on vist nattukese `mötsakasIisR; Teab mis selle uksel on, alt ojab irvakilePöi; Juodiku mokk on kua irvakille, kui viinaimu pial onJür; üks [õienupp] oli irvakilleAmb; Jäta kuas potile irvakile peale; aav ajab irvakille Trm; tõssab kuane vähä irvakille, teeb pilu `seie; kriiska vaja irvakille jättäKod; tõmmas suu irvakilleKJn; Küll on õllel `kange ing sees, kisub kohe vaadi põh́alauad irvakileSJn; Uśs oĺl irvakillõRõu 2.paljastatud, irevil Seda öeldakse irvambaks, kes ühte lugu itsitab naerda ambad irvakileTrm; [hambad naerust] irvakille või iitsakilleLai; seisab `ammad irevil ~ hrlirvakillePlt Vrdirakile, irrakili, hirvakalla, irvakeli, irvakil, irvakili, irvaksile, hirvalla, irvi