[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

irvakile irvakile Jäm Pha Pöi Kei/-b-/ Juu Trm SJn, -lle Jür ViK I(-ä- Kod) Äks VlPõ, -llõ Rõu; `irvakille Kuu(`h-; -gi-) Jõh IisR
1. poollahti, paokil(e) Püdü kans oli `hirvakille; Ei sen mihe `inge uks `naljald `irvagille lähe (ei avalda oma saladusi) Kuu; Suu `irvakil ~ `irvakille käib, ta on vist nattukese `mötsakas IisR; Teab mis selle uksel on, alt ojab irvakile Pöi; Juodiku mokk on kua irvakille, kui viinaimu pial on Jür; üks [õienupp] oli irvakille Amb; Jäta kuas potile irvakile peale; aav ajab irvakille Trm; tõssab kuane vähä irvakille, teeb pilu `seie; kriiska vaja irvakille jättä Kod; tõmmas suu irvakille KJn; Küll on õllel `kange ing sees, kisub kohe vaadi põh́alauad irvakile SJn; Uśs oĺl irvakillõ Rõu
2. paljastatud, irevil Seda öeldakse irvambaks, kes ühte lugu itsitab naerda ambad irvakile Trm; [hambad naerust] irvakille või iitsakille Lai; seisab `ammad irevil ~ hrl irvakille Plt
Vrd irakile, irrakili, hirvakalla, irvakeli, irvakil, irvakili, irvaksile, hirvalla, irvi

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur