irevileirevileKuuJõhsporS, JuuTrvSanKrlPlv, -lleVNgJõhsporTaPõVlPõ; ireveleJämKseKoeIisKrl, -lleVNgJMdKad 1.mittetihedalt, paokil(e) kapp `kuivand irevileKhk; kui kirvess juba irevile oo tein, siis paneme kiilu vahele (nt puulõhkumisel) Muh; pane uks natuke ireveleKse; kuue `õmblus arunes irevelleKad; õenas oedab moka ireville, kui tämä one parajass lammass nuusutanudKod; jäta uks vähe irvakille ~ irevillePlt; uśs om irevileSan 2.paljaks; paljastatud, nähtaval(e) `Ambad irevile `taeva `puole (suremas) Kuu; mis sa `naerad, `ambad `itsikille ehk irevilleJõh; ajas suu `lahti, `ambad irevileKhk; Kui koer kuri on ja uriseb, siis ajab ta oma `ambad irevileRei; naerab `ammad ireville; `ammad ireville kui surnd rebaselPlt; `amba irevile nagu koeralTrv; pini aja `ambaʔ irevile, taht purraʔKrl || (naerjast, pilkajast) kus oli tige inimene `aiva `ambad irevelleVNg; Kes nagu `püüdäs `pilkada sene`kõhta `üäldi, et ajas oma `ambad irevileJõh; sa nii irevile (naerul), mis `röömu sool onKhk; tu̬u̬ vana ińdsik, `hambaʔ alati irevile ja ińdsilePlv Vrdirevil, irevili, irvile