[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

irevile irevile Kuu Jõh spor S, Juu Trv San Krl Plv, -lle VNg Jõh spor TaPõ VlPõ; irevele Jäm Kse Koe Iis Krl, -lle VNg JMd Kad
1. mittetihedalt, paokil(e) kapp `kuivand irevile Khk; kui kirvess juba irevile oo tein, siis paneme kiilu vahele (nt puulõhkumisel) Muh; pane uks natuke irevele Kse; kuue `õmblus arunes irevelle Kad; õenas oedab moka ireville, kui tämä one parajass lammass nuusutanud Kod; jäta uks vähe irvakille ~ ireville Plt; uśs om irevile San
2. paljaks; paljastatud, nähtaval(e) `Ambad irevile `taeva `puole (suremas) Kuu; mis sa `naerad, `ambad `itsikille ehk ireville Jõh; ajas suu `lahti, `ambad irevile Khk; Kui koer kuri on ja uriseb, siis ajab ta oma `ambad irevile Rei; naerab `ammad ireville; `ammad ireville kui surnd rebasel Plt; `amba irevile nagu koeral Trv; pini aja `ambaʔ irevile, taht purraʔ Krl || (naerjast, pilkajast) kus oli tige inimene `aiva `ambad irevelle VNg; Kes nagu `püüdäs `pilkada sene`kõhta `üäldi, et ajas oma `ambad irevile Jõh; sa nii irevile (naerul), mis `röömu sool on Khk; tu̬u̬ vana ińdsik, `hambaʔ alati irevile ja ińdsile Plv
Vrd irevil, irevili, irvile

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur