[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 286 artiklit, väljastan 100.

aam|palk aam- R(h- Kuu) L Ris Kei HJn Amb Tür Pee VMr Sim IPõ VlPõ M, voam- Nis Juu Kos Kad Lai, uam- Khn JMd Kad Sim Trm Kod Ksi, vuam- Juu VJg

1. laetala; parrepalk `võeta `ruodjammed ja `panna aam`palkide `pääle üles, et `põhku `kannab; `parside `õtsad `käisivad aam`palgi `pääle Lüg; aampalgid jah elo majas ja `lautel Mar; kaks aam`paĺki on lõsnad, parred käevad sial pial Mär; aam`palke pial oli lagi Tõs; `Piastlik tegi rihalusõ uampaĺgi `külge pesä Khn; voampaĺk on seinast üks jalg moad `eemal Nis; vuampaĺk piab jäme olema Juu; Sari `siuti aam`paĺki ehk `parde Amb; aampaĺgid, nied tahavad `rohkemb mehe `jõudu ja `seadmist VMr; uampaĺgi ots mädanes äe, kukkus `alla Kad; kõige viimane paĺk, mis üle aam`paĺkide `pańdi, oli venitus Sim; uampaĺk käib läbi maja, et seenäd laiali ei kuku Kod; aampaĺk oli rehe aluse või sara pial, rehetoas oli tala Lai; Maja ehitemise man aampalgi pääle käive tõiste palke otsa Pst || (muu tala, palk) aampaĺgid pannakse laepuude peal, et need paegal `seisavad Ris; aampaĺgid ~ venituse paĺgid Trm Vrd aam|tala, aan|palk

2. alustala a. (põrandal) aam`palgid `onvad laud põrandal all; aam`palkidelle - - `pannasse kived ehk munakad `alle Lüg; põigiti oo maja all - - maja aampalgid Mar; Paranda `laudõlõ pannaksõ kua uampaĺgid `alla Khn b. (sillal) silla aampaĺgid käevad kaśti pealt kaśti `peale Mär; sillade all on aampaĺgid Hää; silla voampaĺgid - - pannakse pikuti `alla, teesed põegeti `piale Nis

3. voki rindpuu – Kei

1. haavamets, -salu `aaviku one lehes VNg; vassigud keisid ikka sääl aavikus Khk; obust läksi `viima oaviku Pöi; aaviku all kasvavad aava seened Mär; läks oaviku marjule Kos; `päike akkas aaviku ladvast `tõusma Sim; käisin aavikus kaŕjas Iis; aaviku - - puha aĺlendava Trv; näe, sinna aavikuss läit́s Krk; aavikit om siin veedi, aava om ärä `raotu Nõo; läämi aavikude San Vrd haavastik, haavist, haavistik

2. (seen) `aavikud on `kõldased `suured `siened Lüg; aavikud on aĺlid päält, mud́u piĺviku `moodu Saa; aavike om pääld alli, aga muidu om alt `valge kõ̭ik Rõn

aed aed g aia Tor Äks Ksi uus Lai, aja, aea, aa Jõe Hlj VNg Lä PäPõ K IPõ; aid g aia Tõs Pär Tor Hää Saa ILõ(g aeda van Kod) VlPõ eL, `aia R(g aja Jõe VNg Lüg), aja, aea S Var Tõs Khn, aa Vll Jaa Pöi Muh Han Var Khn; `aida g `aia Vai

1. piirav või eraldatav tõke, tara `tehti ajad, `roikad said `viistakil `pandud ja `teibad on `püsti Jõe; Aid on vajund `kallalla, `täüdüb tüdi `vasta `panna Kuu; [hunt] oli mend aja ald läbi VNg; agune aid õli leppä aod ja kase aod ja `kuuse näred ja midä `vaide kätte `saivad; lõhutud raud kividest aid on kerik`aia `ümber `tehtud Lüg; läks aja taha, ikke oma `asjale (sitale) Jõh; `riugune `aida Vai; siin pole `aida ees, ajad on maas Jäm; risttugidega `aida tehakse siis, kui teine on maha kukkund, kui ruttu piab aja tegema Kär; Ajad said öhiselt `tehtud, kevde, siis mehed keisid keik aide pεεl Kaa; aide `kargajad obused, nee lippavad `köigest üle Vll; See oli aja pea, kust `aida tegema akati Pöi; see kivi oo aaks ää lõhutud Muh; Kui loom on öppind `aidu `aema, äi sis pea neid änam `ükskid koht Emm; `veltu roigastega aed Rid; ajast on `ennigi üle üpatud Kul; pahur loom, kis `aidu aeas, siis `pandi pia jala `külgi Tõs; Selle `aassõ lähäb puär kerä `ruati Khn; lat́test aed Aud; vanast oĺlid aeal mulgud, kus `roekad ja lat́id ette käesid Vän; Aia iga kolm `aastat, koer elab kolm aia iga; aiade vahel suured lume anged `tuiskanu Hää; uued `roikad said `aeda; kadaka teibas seesab aeas kaua Nis; punutud aed Kei; ta `vihkab ja susib mind nagu `uśsi aja all Juu; tegi `väĺladele ja karjamaale aad `ümmer Kos; aed on soe `seĺga ülesse `lüödud; siin meiegi rohuaa `ümber on `varbudest aed Amb; naese võt́tis üle aa (naabertalust) JJn; parandas lagund `aedasi Tür; `vaotasin aa maha Koe; pane õige sie vańn sialt muast põhjuli aa `piale Kad; `ennemuina `tehti angast, `laśti puud üksteise `otsa ja oligi aed `vaĺmis Sim; kuuse `õkste aed Trm; püssruadike aed one `vilta; aganikud teeväd peris maja `sisse, aed vahele, et õledega kokko ei `puutu Kod; aed olgu nii `veike kui tahes, aga mulk `jäetasse nii suur, et obuse ja `vankriga suab `siśse `minna Ksi; kui karjamaa `aeda tehasse, pannasse kolm lat́ti kahe `teiva vahele Plt; reisik elajas, kõõlub ala aja `seĺgas Pil; loomadel `pantas pia jala `küĺgi, kui `aidu `kargab SJn; sinna tetti egä keväde katess poole jõkke aid, si̬i̬ olli roovikist tett (kalatõkkest) Pst; kiḱk aia mateljan olli kuusest; obeste `kopli ümmer tetti neĺlä roovikust aid Krk; selle jaosse tetti kuhjale aid ümmer, et mud́u looma lõhuve kuhja ärä Hel; õre aid, kudass sa tedä (siga) oiat; agudest `aidu tetti tanumi `vi̬i̬rde - - et loomad `viĺlä ei saa mińnä Ran; arak kädsätäp aia pääl, ei tiiä, mes `käsku jälle tu̬u̬b Puh; täl om aid `tihti tettu, sääld ei saa kana poig ka läbi; ega si̬i̬ mi̬i̬ss suur asi ei ole, aga `aotse aia i̬i̬st käip küll Nõo; meeli`kaudu ma lääʔ, tokiga koputa, seeniss ku aid tulõ `vasta; `aone aid tetäss ädä peräst Ote; Mõnel `oĺli `piśti kuuse `ossest aia, nu̬u̬ `oĺliva ilusa aia ja kõge kavvemp `saiseva Rõn; Siin olõki es innembi `tõisi `aidu, kõ̭ik säärtse˽vildak aiaʔ Urv; `aidu teḱk egä peremi̬i̬ss esiʔ; ruhulitse aia˽hobõstõ ja˽`lihmi jaoss omma˽tettüʔ Har; tüha kõtuga˽`kargat üle aia arʔ, a `rõivalda˽saa ai˽kohegi minnäʔ Rõu; ku - - külmäss, siss om kars maa pääl ni `aidu pääl Vas; pu̬u̬ĺpistüline aid oĺl `liuhka, tol es olõʔ `päälmidse otsaʔ ütepiku Räp; võrguʔ pandasõ aia‿päle kuioma; `taĺli om aid tett vaihhõlõ [latreiks]; jutt ku `haunõ aid (ei kõlba kuhugi); tu̬u̬ jutt läts hüäste kui `aida piteh (ladusalt) Se; `varbun aid ka `oĺle paĺmit, tuu `oĺle bes nagluda (naelteta) Lei || (mõrratiivast) `aeda `mööda lähäb [kala] mõrra kotti Mar; mõrrade ees mõrra aid, kalad `lähtvad - - aiast mõrrade `sisse Ris

2. hrl taraga piiratud ala mingiks otstarbeks a. viljelusala; ka õu mene aja kanad `aiast `vällä Lüg; `aias `kasvad `karva `marjad; kabusta `juurigad `jäävad `aida, ku `leikad maha Vai; meite `aidas pole `öumbid midad Khk; pole maad, pisike aid on sauna `ümber Pha; selle aa ma istutasi Vll; Maja `juures oli siis veel ega perel pisike aid, kus natuke tuhlid moas oli; `aidade sihes oli üksi `tuhlid, aga nüid on [kartulid] änam põllal kut `aidade sihes Pöi; meil on `aedas mõned `soostra `põesad Kul; kanad `lõhkvad kõik `peendräd `aedas ää Tõs; putkõd `õitsõvad `aidõs Khn; [läks] `aeda `õunu `tooma Juu; `naabri aeas on kollane pluom VMr; järve `kõlda vedäväd `aide `sisse Kod; kui oli aed `kaugemal, siis `vankriga `toodi [kapsad] ajast kodu Äks; naadid on `jälle aeas Pil; olen vanass jäänd, nüid nukitsen naasama aias Vil; aia`kesvä olli mitu `aida, säält sai vara kätte Krk; mine pähle `aida, tu̬u̬ sibulat; ega mul midägi `puuduss ei ole, kesi om rõogun, kapusta om aian Puh; ma kasvati ka üitsvahe umalit siin `endi aian; mina lää nüid tõese `aida müüsterdämä Nõo; vanaesä tei karjale viki keväjä `aida maha Ote; tu aid `olli - - `kaeda nigu üits liĺl, `uibu ja visnapuu ja kõik äedsessiva Rõn; kikass lät́s mu `aida maŕjapohma manuʔ Har; võinińni˽`häitsäseʔ, kõ̭iḱ aid um või`ninne täüś Rõu; aiah mõ̭nõ krobikunna ika olõ nännüʔ, a `veitüss um nuid jäänüʔ Vas; tsirulit paĺlo om aioh Se; `uiṕšidõ aid Lei || võrkude kuivatamise koht juhete aid, koes vörgud `kuivamas käivad Khk b. karjaaed; koppel; sulg, aedik sead `panna `aeda, siis `panna `nuumama Jõe; `muudel `luomidel ~ `luomiel on aid, kanudel `kardin; justkui siga `viŋŋud `aias, ei elä, ei sure Lüg; ma ole omal vassiga `varsti [pärast sündimist] `aida pannund Kär; Siga `nühkis ennast oma `aidas Rei; siga pannakse `aeda, see tahetakse jõuluks ää nuumata Mär; suur pulli aid oln, suurte `postega ees Tõs; `tallede aed tehakse `lauta, pannakse `laudu, mõni vana uks ja Juu; anel oli aed siin, poead olid ka `aedas. üks anepoeg oli `väĺla tulnd aeast Tür; kus not́si sai, on aas või VMr; paneme orika `aida, ei tapa vi̬i̬l orikad KJn; sigade aid või kopel, muist olli üle jõe, muist olli kodu pu̬u̬l Pst; eläjä tuleva `aida `laske; ma piass kanade aia ärä kasima Nõo; Ku lehmäʔ süünüss `saiõʔ, `aeti aia pääle - - suvõl `oĺligi lehmäʔ `lõuna`aigu ja `ü̬ü̬se aia pääl Har || hundipüünis raisk `pandi `aia `sisse ja `aisu `pääle siis unt tuli Lüg | Ädas kut unt uue aja nukkas Emm Vrd aidu c. heinamaa Aid‿o `heinäkökkisi täüs, `milla ne kaik `kuivaks saab Kuu; [ta] niidab sii aide sihes Vll; kodune aid `olle juba labus Muh d. kalmistu see oo luteruse aid; siia vanase `aida `tuuasse koa [surnuid] Muh; tädi oo sii Karuse `aedas Kse; ükskord pidi veel aja peal `jutlus olema Juu; Palamusel on kaks `aida, vana aid ja uus aid Pal; kes olli poonu ja ilma `ristmede, ni̬i̬ olli taga aia matet. viimäeti `anti neil `aida esi nurgak; nemä tulev obesege aia päält (surnuaiast) Krk

3. (väljendites, ütlustes) üks `rääkib `aida, `toine `aiatagust (räägitakse eri asju) Kuu; Aja `äärest `korjatud laps (vallaslaps) IisR; `Mõisnik `ütles sind `välja [majast], kas mine aja `ääre Pöi; paastu `maarjabe emis `menne `seitsme `põrsaga aa ja aŋŋe vahele (saab juba õuest toitu) Muh; noorik oo üle aja `astund - - mõned kuud alles `paaris, juba laps PJg; anna maad kääst ää, mene ise aja ja ange vahele Mar; mul mõni elo, elän nagu aia jäären (hoolitsuseta) Kod; külä kõhutäiega ei saava üle aguse aia ka `astu Vil; vanast kel `tüt́rikul lat́s oĺl olluʔ - - tu̬u̬ `tüt́rik oĺl üle aia karanuʔ Har; Rü̬ü̬ḱ ku t́siga aia vahel Urv; aia taha minema otsa saama; äparduma se luom läks `aia taha, sest ei saand kedagi Vai; Esimene vassikas lihab ikka aja taha Pöi; Keik mo töö ja vaev läks aja taa Emm; Su mõõtmine läks oopis aia taha Tür; tinav`aasta `olli ka lehmäl kaits `poiga, mõlemba lätsivä aia `taade Nõo; Üt́s kurn `põrssiid lät́s õ̭ks keväjält aia `taadõ Rõu; aeda, aias viltu, kiiva(s); untsu piird o `aida kistud, si̬i̬ o kuduja süi, piira pinnud o `viltu kistud Kod; uśs [uks] `aida vaeunu, lavva `viltu ku tarassaid; meil köögi uśs om aian Krk; Kõ̭gõ inne `pańte kõrvaga lavvaʔ ärʔ - - mu̬u̬d́o lät́s annom `aida; Tu̬u̬d pidi anomategijä kõ̭gõ `rohkõmp siĺmäh pidämä, et annom virril es saaʔ - - `aida ei lääʔ Räp

aeglaselt `aeglaselt Saa Kos Sim IPõ Plt, `ai- Lüg Nõo(-ld) Har pikkamööda tieb `aiglaselt tüöd Lüg; `aigus - - ruttu tuleb ja `aeglaselt lähab Saa; vana mies läks `aeglaselt Kos; `sirge maa pial nisuke küngas - - läheb `aeglaselt `alla Sim; obune kõńnib `aeglaselt Iis; töö edeneb tal nii `aeglaselt Lai; aab - - nakass `aiglaselt `kinni kasuma Nõo; ta käü `aiglaselt Har

hagerik ageri|k VNg/-kku/ Vai Phl/-rek/, g -ku Käi Lä(g -ko Mar) Tõs Tor Hää Ha Jä Sim IPõ Plt KJn, -kku Lüg Jõh; hageri|k g -gu Kuu a. varjualune hoone otsa või räästa all või välisseina küljes agerikku, agudest, `olgist ehk `puiest `tehtu VNg; agerikkud kase`vitsudest ehk pajo`vitsudest õlivad punutud; `teibad `püsti ja - - `rämpsud `ümber ja agerikõli `valmis (välikäimlast) Lüg; Agerik on rehealuse `otsa `tehtud ruum, kuhu viseti koli, mis `tarvis ei old Jõh; va põho jäoks on ned agerikod Mar; `talveks pannakse `vankred agerikku Mär; Tuba tühi nagu agerik, põle muud kui säng ja laud seina `ääres Han; Agerik - - arva lauadest seinad, katus `oĺli tal pääl, enne `oĺli agerikkusi küll, vaata iga talul Hää; latidest ja kehvema seintest `tehti agerik, kus kola sai `alla `panna HMd; meil sii kahe aeda vahel on agerik; laada ees taras oli `enne agerik Juu; saana `otsas oli pisike agerik Kos; ennemuine olid `seadgi agerikus HJn; agerikud olivad, rehealuse siest läks, `sinna taśsiti aganad `sisse JJn; agerik oli nesuke lepa `puudest või kaigastest, `tehti nigu maea üless - - aganid ja `põhku sai `sisse `panna Lai; meil olid agerikus `turvad ja reed, `vankrid Plt b. hurtsik, osmik Ei `tiie, `kuida nämäd seel hagerigus nüd eläväd Kuu; Taal on sεεl üks agerik ülal, pole see maja midaged Käi; agerik `tehti, kos tüdrik elas, `püsti pośtid maa sees, õled peal LNg; üks veike maja on meil - - agerik Plt

Vrd agarik2

ahmima `ahmima Jäm Khk Krj Pha Pöi Hi Mar Mär Kse Han PJg Hää Juu Kos JõeK JMd JJn Koe VJg Sim IPõ Plt Pil KJn, `ahmma Nõo, `ah́mma Trv Krk/-e/, (ma) ahmi(n); `ahmima, (ma) `ahmin Kuu RId; (sa) ahmid Hel

1. korduvalt haarama a. toitu ahmama kõik `ahmib `sisse - - on üks `ahne luom `süömä; tämä `ahmis sääl süä Lüg; `Ärjäpä ädälal `ahmiti enesed `lõhki; Sie (lehm) `ahmib vähä ajaga oma kõhu täis, `ahmib `tõisel iest `vällä Jõh; `Lmbad pugesivad läbi aja oraselle, `ahmisivad kered täis IisR; ta oo `kange `süia `ahmima Khk; Εε ahmi sedaviise, söö iluste Käi; küll ta `ahmis suure `suuga Mär; täkk akkas `kaeru `ahmima Juu; Pika lusikaga sai ahmitud lient suurest kaosist Kos; ahmib `süia küll teńe JMd; kõik süegi ahmib oma ette Sim; obune - - kui `kökside juures `seisis, `ahmis oma kere kua täis sial Trm; `süia ahmib, aga tööd ei soa `tehtud Pil; ahmib `sü̬ü̬ki `sisse Nõo b. sügavalt sisse hingama, õhku haarama kui ei saa iast `ingada, siis `ahmi Jõh; ahmib `suuga `öhku Khk

2. kokku ahnitsema, enda valdusse haarama tämä `tahtub kaik omale `ahmida Kuu; `Ahmisid omale `nindapali `süüli, nüüd ei `jaksa `püsti `tulla Jõh; kui `ükskid riie pigem vallali on, siis akab tuult `ahmima (tuult võtma) Khk; Läks - - tuhli unniku taha ning kukkus omale kotti ahmima Pha; Kus saab, sialt ikka ahmib oma pool Han; ahmib suure süle täie, sis kõik kohad `einu täis Juu; Oli suure varanduse kokku `ahmind Kos; `ahmis lõngad kot́ti JJn; `ahmis ette, pärast ei jõud ära `süia Lai; Ahmib omale kõiksugu manti kokku KJn; küll ahmib ta sedä varandust kokku Trv; ahmip kõ̭ik tõese i̬i̬st ärä Nõo || nied ahmivad seda tüäd teha Iis

Vrd ahnima

ahne1 n, g `ahne R hajusalt Sa, Emm Rei Mär Vig Lih Tõs Ris Juu Amb Koe VMr VJg Iis Plt; ahne g `ahne Muh Rei Mar LäEd Khn/-õ/ Vän Tor Hää Kei Kos JõeK Sim IPõ KJn Vil M T, ahane Kod; ahnõ, -õʔ g `ahnõ San V; ahnes g `ahne HJn Amb JMd; ppl `ahned Rid; `ahne- Tür Pil, ahne- Khk Mär Mih Plt, ahne- Rap

1. ablas; ahnitseja; himuline `Anna `ahnele `aida täüs, `saagi imulisele `salve täüs (ikka ei piisa) Kuu; `Uota tigedalt tänu ehk `ahnelt `aitüma; `ahne `uudiste `asjude `pääle, tahab kõik `asjad `tiedä `saada Lüg; `Jõuad `ahnet inimist `täitäda Jõh; ää olg sa üksi nii `ahne, jäta teistele ka Khk; `ahne kut varene Vll; On üks `ahne sööma jooma loom Pöi; see `olli ahne inime, kes seanahast `paslid tegi Muh; üks va ahne inimene, tämäl peab kõik olema Mar; aga see (vasikas) oo ia `ahne `jooma Lih; nii `ahne, et ei tea, mes ta kokku ajaks Ris; `ahne inimene ei `suagi täis Juu; ahnes ahmerdab omale kõik HJn; mul on mõlemad lehmad `kangesti `ahned Amb; `ahne inime ja `põrgu aud `üelda ühetasane olema VJg; [nemad] one ilma ahaned Kod; raha piäle ahne KJn; ahne lu̬u̬m - - si̬i̬ sü̬ü̬p kiḱk maa ja mere kokku Krk; si̬i̬ on `kange ahne, ta tahass oma kätte puha saia, mis ta näge Hel; `ahnel om piḱk käsi; mõni kihulane om ahne, ludistap nii paĺlu verd, et lähäb `lahki Ran; nii ahne, et tahap `vaesel inimesel `siĺmi pääst ärä võtta Nõo; taa om ni ahnõ˽latsõrõibõʔ, ei˽taa jätäʔ üttegi ubinat `aida Har; kui eläjälu̬u̬m ahnõ˽`ju̬u̬ma um, sõ̭ss anna˽`parrusi Rõu; ahnõ `möldre võtt suurõ mat́i Plv; söögi pääle ahnõʔ Se || piltl natuse valjemaks ma vöi `öövli `panna ka, `rohkem vöttama, `ahnemaks (nii et höövel võtaks paksema laastu) Khk

2. agar, kärmas `onvad `ahned `tüölle VNg; tema oli alati selle töö `peale nii `ahne, ei `roatsind ää `viita seda `aega Juu; mõni `leikab rukistki nii paelu, et - - tieb nari, kes `ahne tüöinime on Amb; üks raha piale, teine töö piale ahne Iis; ahne ja kärme tüäle Kod; mõ̭ni perremiiśs om `väega ahnõ˽tüü pääle, ei˽lasõ `perhel siĺmil kińni˽minnäʔ Har

3. ihnus, ihne Vana on nii `ahne, ta‿b täi `süia koa änam Pöi; Tämä nda ahnõ, et täü teesele kivi kua - - anda‿mtõ Khn; ahnes, sie ei küta `ahju JMd; nende `ahnide käest midägi saad Trv

ahnus `ahnu|s Kuu, g -se Hlj IisR Vai(-kse) Jäm Khk Pöi Muh Hi Mär Kse hajusalt Pä, Ris Rap Kos JMd Koe Kad IPõ MMg Plt KJn; `ahnos LNg Mar, ahanus Kod, g -e; `ahnu|ss g -se Trv Krk Puh Nõo San, -sõ V/n -śs Lut/; g `ahnusse Lüg Jõh aplus, saamahimu `Ahnus `hammustab, parajus parandab Kuu; `Ahnussega `ninda koist mend Jõh; kuhu sie mies `lähtö oma `ahnuksega Vai; `ahnus ajab `perse `luhki Khk; [müüs] Oma inge `ahnuse pärast ää Pöi; Ahnus aeb upakile Emm; `ahnos aab ikke `auku jah Mar; `Ahnusel - - ei ole `piiri Tõs; suure `ahnusega korjab, aga mes ta sest saab Ris; `ahnus ajab `vargalle JMd; läks oma `ahnusega ukka Iis; lehmäd `ju̬u̬ksid suure ahanusega [sööma] Kod; oli sihuke tüir - - `ahnuse ja kit́siduse pärast ta oligi nisuke Plt; ei ole selle `ahnusel aru ega `otsa Trv; `uhkuss ajap upakile, `ahnuss `käimä käpäkile Krk; si̬i̬ `ahnuss om mõnele nigu `küĺge `süńdenu Nõo; ta vai lõpõss ta `ahnusõ `sisse Har; `Ahnuss jätä ei˽kedägi mulgu veere pääle Rõu; taa `ahnuss um taad ello edesi veenüʔ Vas; uma `ahnusõga `hindä arki hukaśs Se

ahus ahu|s g -se VMr Iis, -sse Lüg Jõh IisR, -kse Hlj VNg Vai(n aho|s) VMr VJg Sim; ahuss g -e Lüg Jõh IPõ ahe; ka viljalaug või -lade `kerraga `tuadi kolm `kuarma rugist sise, kaik `pandi ahuksesse VNg; kui ahus õli märg, siis `torgiti `augud `sisse; `este ahuss õli `kõrge, ligi laest `saadik, obone sai kõhe `punnida sääl Lüg; `vastavõttaja õli `parsil, sie võttas ahust `vasta Jõh; `otra ahus `pekseta ovostega; lase ahos `parsild maha Vai; kolm ahust oli, suures peretubades oli neli VMr; paĺlu ahuksele küt́ti läks Sim; ahusse pial magas Iis; ahuss õli kaks kolm `koormad nigu see rehe tua `suurus õli; aad ahusse `väĺla rehe tuast reia `alla - - `jälle uus ahuss ülesse Trm; meil oli neli obust ahusse pial - - keerati teisipidi ja teisipidi ahuss `ümber Lai Vrd atuss

ahven ahven Tür Ksi Pil, g -a SaLä Pöi Hi Vig Lih Ris JõeK Amb Tür Kad VJg IPõ Äks SJn Kõp Vil Lei, -i Amb JMd JJn Pal Äks Lai Plt, -e uus Hls Krk/n -ń/; `ahven g -a Kuu VNg Vai, -i VNg Lüg Jõh; ahven|as Sa Muh Emm L/ahbe-, ahpe- Mih/ hajusalt Ha, Kad Trm KJn, `ahven|as Jõe Jõh, g -a ahven `ahvenas on igavene `końtine kala - - aga `mundest kalast ei saa nii iad `sousti kui `ahvenast Jõe; `väike `nuodaga `tombasivad siit `servast moned `ahvenid VNg; `ahvenil on ka punane sava õts ja all nie kidamed `onvad ka punased Lüg; ahvenast - - `saadi kenad suppi, ega keigest kalast sa‿p saa ju Ans; Köhna nagu kevadine ahven Khk; ahvena puńn - - väike ahven; ahvenid oo kaks `sorti, teisel oo `oimed punased, teine soŕt `valge oimestega Mus; ahvenas on `marjas; Ahvena liha on kena magus küll, aga `kõhtu pole sealt `saaja midagi, `puhta luu puru Pöi; aŋŋerid ja ahvenud `püidvad nüid Muh; ahvenas - - paks soomuskord `selgas; Mihed läksid ahvenate riiki (uppusid) Emm; ahvenide saak oli ia Rei; põle saand `ühtegi ahvenast Rid; ahvenas, sest saa kedägi, üks kondi puru Vig; ahvenal oo `kange valus arjas, `kange soomusega Kse; soea vee ahvenad - - `enne jaanibäd sai Var; `püidis ahbenud; ahbenatest `tehti leent Mih; ahvenal on kõbast soomus `seĺgas `kinni Vän; kui ahvenid `püidsin, sis ahvenate jaoks õngitsesin viidikid Tor; mis sa nendest ahvenatest tõid, paĺlas końt Kei; ahvenid ma olen isegi `järvedest püind Amb; karusikalad - - [on] nagu ahvenid, nisukese plaaniga JJn; ahvenad on iad `süia VJg; mut́iga saab `kiissa ja ahvenad Trm; tõi kaks ahvenid Pal; järves on ahvenid ja `särgi Äks; pańni ahvenatel `jäeti piad `otsa [praadimisel] Lai; ahven, veike kala, `naala kolm ikki on Vil Vrd ahmann, ahmen, ahmik, ahnes1, ahun, ahunik, ahve, ahvenjas, ahvnik

aituma1 `aituma (-üma, -ümä), aitu·ma, aitü·ma R Pöi Rei L K IPõ Pal hajusalt eL(-mma, -mmä; -t́- V); at́tuma, at́tüma Khk Mär Saa Jür Koe Kad VJg VlPõ M Ran Nõo(-mma) TMr; `aitima, aiti·ma Kuu Khk Kaa Rid Kod MMg SJn tänusõna, aitäh `Suoja `leivä `aitima `kuulub `taevasse Kuu; `aituma, ole sina tuhanest `tervest VNg; `aituma iest `andasin tämäle kõhu`täie; sie asi on `ninda pali vilets, et sene iest ei `ütle `sulle `kiegi `aitumagi Lüg; meite vanamees `ütles ikka at́tüma Khk; `Aitima - - et sa korra ka meitid siie vaatame tulid Kaa; Aitüma souna küttijale Rei; tee ja rüki peal, saa mette `aitümägi Mar; käed kokku ja `aitümä Var; `aitüma `andmast Tõs; `aitüma meid koa lõpule `aitamast Juu; at́tüma taadale, kes viis lapsed luadale Kad; at́tuma iest on sie ia küll VJg; `aitima kala ja leevä edess Kod; at́tuma `taevataadile KJn; anna (ütle) at́tuma kah Trv; `aituma, ole terven Krk; laits [on]- - serände uĺak, sina vannu vai kõnele vai `palle, tu̬u̬ om üits `aituma kõ̭ik; at́tuma jumalale, kõtt om täis Ran; mes mul `massa om, `paĺlald at́tumma; vanast üteldi, et `pehme leevä at́tumma lääb läbi `pilvi `taivade Nõo; `aituma i̬i̬st - - ma ka ei saa ärä tuvva Võn; suur aitu·mma, ole sa tuhandest terve Kam; ait́u·mma sanna`kütjäle Krl; ega˽siss `aitu·mma i̬i̬st ka‿i˽massa andaʔ Har; `aituma i̬i̬st saa aiʔ midägiʔ Rõu; `aituma, et tuĺlit Räp; `ait́ümmä sullõ, et sa minno avidiʔ Se Vrd aitjumal

ajuma1 ajuma Jõh IisR Kad IPõ

1. kiiresti sõitma; kihutama, tormama Aga pani ajuma, mis tuli sel takkus Jõh; mis sa õmetegi ajud alati Iis; ega nendega (suuskadega) `ennevanast nii ajutud nigu nüid Lai

2. hulkuma, kolama kodu ei seisa, tööd ei tee - - ajub `ringi Lai

hambuline `ambuli|ne Kuu/h-/ Khk Muh Mär KuuK JJn Sim, -le|ne Mar(`ambo-) Han Koe, g -se; ambuli|ne Vll Jaa Pöi Kse VJg IPõ, -le|ne Emm(ambo-) Rei, g -se hammastega, sakiline, sälguline `hambuline saag Kuu; Linamasinal oli kolm ambulist `rulli Jaa; ropse mõek‿o suur `ambuline Muh; [kinda] kiri on ambolene, `ambad on sees Emm; nehoksed `ambolest ja ruudulest tekid Mar; Vanaste olid puust lukud ja puust `ambulesed `võt́med Han; katukse labidas - - `ambuline tema on KuuK; me vaalime pesu vaali kurikaga, sie kurikas on `ambuline Sim; lehe servad on ambulised Iis Vrd hambaline, ambline, ambune, ammuline

easti `easti, `ia- Kaa Pha Vll Pöi hajusalt L Ha Jä, VMr Ksi Plt Pil, -e Pha Pöi Muh Lä PäPõ Ha JJn Koe ViK Trm Pal Äks Lai, east, iast Jõe Vll Pöi Muh Kir Jür Amb Pai hajusalt ViK, IPõ Pal; `eästi, `iä- Mär Var Tõs Juu KJn, -e Vig Var Tõs Juu; `iast(i), -e R; iaste Iis; `jästi Khn

1. nõuetele vastavalt, korralikult, soodsalt, täpselt; hea isuga; meeleldi; palju, tublisti, ohtrasti; korras, joones `valge `üöga ei läjä [kala võrku] `iaste, ta nääb Jõe; ja [mustlased] `ästi `iasti `iesti kielt `oskasid VNg; öunabu `öitses `easti Kaa; `veski east jooseb; nüid o asi `easte; see riie oo nõnna east `uhtun Muh; toit mekib `easte LNg; `paindob `easte Kul; `ańdsin `talle `easte sõnu Mär; `easte õpetud ärjad olid Kse; kasukannikas, see `ańti lastele, et siis kasvate `iäste Var; `ühte `nurka `mahtosid kahe rehe põpped üsna `easte ää; mede põrasas sööb loomapeedi `lehta naa `easte Mih; `Tõstama rannast ei soa `iäste kala Tõs; Se ahõ ei küpsetä `jästi `leibä Khn; laev juoseb `easte üles (sõidab paraja tuulega); ta (kaan) lähäb ju nii `easti kui iho `sisse Ris; ta oli ise nii `iasti (arukalt) üteln HMd; Ei tia kenel seda raha na `iasti oli Kei; ta oli tubli sepp `äśti iast Jür; lapulisi ei saĺlita `easte HJn; ei ma `sinna `jaksa `kõndida `sinna on `easti maad KuuK; nüid ei kuule `iasti, ei nää ka `iasti Ann; eenamad olid kõik sedasi ligistikku, siis noored inimest said iast koku Pai; ia kis `iaste tańsib parem kis paigal seesab Koe; tule iast appi; nemad sõevad `ästi `iaste pereme juures Kad; ia algas puu, läks iast `lõhki Sim; `tuhkru nahk maksab `iaste Äks; vead lõngaga kokku, nii iast kurjast kui sai Lai; vänderdab - - kiś `easti ei käi Plt; meie saime `juutidega kanis iiästi `väĺlä (hästi läbi) KJn

2. (intensiteedisõnana) üsna, päris, täiesti, väga esimese [niitmis] `päivä `õhta pidi `sauna `saama, tieb `kondid iast `pehmest Lüg; kui `easte viha asi on, siis `öötakse mõro Kul; ahe `tõmbab täna nii `iaste. kui `siiver `iaste `lahti oo Var; aga ma tegin `talle ead kiiret takka, et peab `easte `kiireste tegema Juu; alasi piab `iaste kitsas olema HJn; poiss on `iaste suuremb temast VJg; sinikäd põle viil `iästi `vaĺmis KJn

3. See riist (suguelund) on oma loomult üks imelik asi küll inimesel, nii east naisel kut mehel Pöi; nii `easte noor kui vana tunneb `rõemo kevadest LNg

Vrd hästi

ehtima1 `ehtima RId(-mäie Lüg) Jäm Khk Kaa Muh Mär Lih hajusalt KPõ, IPõ Plt, `ehtmä Khn Trv hajusalt T V/(ma) ei/, `eh́tmä KJn M(-e) San hajusalt V, `estmä Kod, (ma) ehi(n); `ih́tmä, (ma) ihi Har; `jeh́tma, (ma) jei Lei; (ta) `ehtib Kuu, ehib Saa (impersonaali vormid ühtivad osalt verbiga ehitama)

1. (end) ilustama, kaunistama; (korralikult) riietuma Pidule `mendi, siis ikke ehiti ka Jõh; se ei `ehti, kenel ei ole Vai; kääpided käsivarde `ümber ja kudas vähegid viel `ehti annab Muh; noorikud `peimed läksid lammaste `lauta läksid `ehtima koa, `riidid panema Lih; Ehtimise põll (pulmas pruudile ettepandav põll) Tõs; Kui naõsõd ühes`kohta `lähtväd, siis `ehtväd, et ää `tüütäb `uõtõs Khn; tüdruk akkas ennast `ehtima kui pruudiks sai Kos; paneb uude pinsaku `selgä, mes sa ehid ennäss Kod; ta om ennäst ärä `ehtin ku `mustline; ku uisal matert otsits, ütelts: ehi ehi nooriguk senigu nu̬u̬ŕmi̬i̬s tule Krk; `vastse laalatuss-siidi panni pähä, ega ma‿lli `väĺlä ehitu kah Nõo; Taĺsspühi `tu̬u̬di kuuś `sisse ja ihiti ilustõ äräʔ Har; ar om `hindä `eh́tnüʔ, hüä `rõiva säläh ja `ehte kaalah; ja eläjä˽kõ̭iḱ ̀eh́tidiväʔ arʔ `lillega ja vańnikidigaʔ Se; `musta `eh́tinü (riietunud) Lei Vrd ehendäma, ehitsämä

2. seadma, korraldama; (millekski) valmistama ehi `käimest VNg; ehid `riide `ennast Lüg; Akkage juba sööma [tulekut] ehtima Kaa; isa ehib, ema ehib, poeg saab `poolde `ilma = kanamuna Kul; mia `ehtsi `kaibama minemä Khn; näväd kõik ommogo ehiväd eenäle; ma õlen mitu pühä `estnud tulemä; kaŕjatüd́rik eśt `kaŕja Kod; ommuku eh́ts sadame Krk; me `ehtsime `keŕkude minemä; ilm ehip `saole Nõo; kat́s kanna ehisse, piät `vaht́ma, kas `aida lääväʔ Krl; ma‿lõ `ihtünü minemäde, ei olõ saanu˽konagina; ihiss pääle `ih́tmist, ei˽saa˽kunagi minemä õiʔ. sõ̭ss üldäss ta nigu tuŕk sõtta ihiss; mi `ihte `pallusõlõ minemä Har; nätäʔ ilm ehiss sadama Vas; kohes sa ehide minekit Se; aig eh́t jo vihma pääle Lei

3. roheliseks muutuma, lehte minema mets akkab `ehtimäie Lüg; kevade oras `ehtib, pöd lööb aĺjendama Khk; kui mets ruttu ehib ja `aĺlas lähab, siss peab põlluga kiirustama Saa; üteldi et mets akab `ehtima, veikesed lehepungad õlid üleval Trm; undi karu on sihane, kudas mõts ehip (hundi karv muutub metsa värvuse järgi); muru ehib, mõts lehib rhvl Hls; kiḱk mai·lm ehiss, kolm poisikest ei ehi = mõtsa puu Krk; põllumiis piäb nii `pääle nakama, nigu mõts ehib Ran

4. (ähvardusena) lööma Ma sulle näitan, vuat ku ehin sulle ühe üle kõrvade Trm

eile eile Mus SaId Muh Lä PäPõ KPõ IPõ Ksi Plt, eele Muh Lä Khn PäPõ KPõ; `ei- R SaLä Kaa Hi Kse Ris Kos HJn JõeK Amb Sim Iis eile sedäsi tama küll `eile `miule `rääkis Vai; `rääkis eile pääv Kär; ma `ütlesi eelegid seal kirguleste ees Muh; `eile oli sant ilm Käi; Eele `üese oln puõ `juurõs kolõ jah́t (lõbu, trall) Khn; eele `õhtane supp Juu; eile sai nädal kui `vihma tuli Kod Vrd eila, eilätse

elades elades spor R, Khk Emm JõeK Amb JJn ViK IPõ Plt SJn, elä- Lüg Jõh Mar Khn KJn
1. eladeski ma pole elades seda miest näind, kuda ma nüüd nied `kihluksed `vasta võttan Hlj; minu nenä ei õle elädes verd juost Lüg; elädes see mo meelest ää ei lähä Mar; meil ei ole elades tuld, aga mõnel puol tulevad küll rahe uod VMr; ma enam elades seda ei ti̬i̬ Trm Vrd eläden
2. elu ajal; kunagi, ükskord õlen `aige elädes õlnd, `tohtrel põle õlnd Jõh; `juhtob veel elädes nägema kui me veel eläme Mar; küll tema va mies seda tüed on elades prüegand Kad; täma õli elades Õjal sulasest Iis Vrd eletäväh

helendama elendama RId(-mma) Mär Var Tor Kos JMd Koe VMr/ee-/ Kad IPõ, -ämä Kuu(h-) Kod KJn hv Puh Nõo, -ämmä Kuu Vai, -tem(e) Krk; elende- Pst heledana paistma või särama; läikima; punetama, õhetama [kadrisandid] maailma `uhked kaik, helendid `jusku `mustlase hobused; nahk helendäb läbi [hõredast riidest]; ei ole old `miŋŋisugust tuld ku vana lahu lebä kand oli elendänd siel Kuu; oli prisk ja paks inimine `ninda et elendas VNg; aken elendab `vasta `päikest JMd; kääd eelendasid [paistetusest] VMr; ües koas on pikad [kartuli] `pialsed, teses koas on elendavad `valged kivid; pea nahk elendab kohe nagu pleḱk, `juukse `karva ei õle Kad; süed elendavad ahjus Trm; pääv one pilve siden, selleperäss tämä ei elenda; nüid ehä elendäb. paessab punane puie vahelt Kod; tähed elendäväd, küĺm ü̬ü̬ KJn; `paisten nindagu elentess, nahk silevess lännu (paistetanud liikmest); [põrsal] akaśs liha pääl elenteme, ku os ollu paistedet; [loomadel] silmä elentiv ja nuki joosiv vett, süvvä es saa Krk Vrd heletämä, helisema, helitama, ellendama

emak1 ema|k g -ku Hlj RId(n -ku VNg) IPõ Ksi Pst Hls, -ka Jõh Lai; emä|k g -ku Lüg Jõh Kod KJn M T, -kse Krk, -kö g -gö Vai, n -ku Lüg(-ko) Jõh; imä|k g -ku, -gu V
1. võõrasema saab viel oma vanale `peigomehele emäkust Lüg; siä et ole miu emä, siä oled emäkö Vai; pidi emäkud paremini üleväl kui õma lihass emä Kod; ei saand emakuga ~ emakaga iast läbi Lai; emäk olli kuri, läit́s ärä emäkse mant Krk; emäku `tütre jäive vanass tüdrukuss Hel; ega emäk iks oma emä ei massa Ran; emäk annap latsele `irmu küll, aga `armu ei anna sugukina Nõo; kuiss sul ta imäk lätt kah, kas om kuri vai Har
2. karbi ülaosa Imäk käü esäku pääle Rõu

esi|algu algul, esiti – Hlj Lüg hv Jäm Ans, Var Mih VMr VJg IPõ `kümme verku oli esi`algu [igal kaluril], pärasteks jäi nii`paĺju vähämaks Hlj; esi`algu on valus VMr; ja kui esi`algu läksid [heinale], siis tuli ikka terve päev `niita Trm; tegin esi`algu nõnna, eks pärast proovi paremast Lai Vrd esi|algul, esi|algus, esi|algusel, esi|alguses, esi|algust

esmaspäev esmas- u Vll Pöi Muh Rei, L K IPõ, `e- R(-äs- Kuu Lüg; -es- Jõh); esmäs- Khn Saa Juu (põhisõna hrl lühenenud: -pa, -pä, -pe) esmaspäev vahest `esmaspe `läksime [heinale] ja `laubeks siis tulime kodu; Sul tuleb neid sinisi `esmas`päivi (pohmellipäevi) `oige `tihti Kuu; `esmäspäiv kes [laps] `sündis sest saab edev inimine; `üeldi, et kes `esmaspäiv `tüöle lähäb, sie jääb pimedäst (joodikute arvamus) Lüg; esmaspε `õhtu keedeti nahaga `tuhlid Muh; noorik `viidi ää esmaspa [peigmehe koju] Lih; o mitu esmaspäd juba mööda läind Kse; [oli] esmaspäeba tulnd Mih; esmaspaks ~ esmabaks on otsas kõik JõeK; esmaspe `lõunest saivad koju Kad Vrd eesebe; esas|päev, esis|päev, esma|päev, esmasse, esmispä, espä

estest `estest Lüg Jõh IisR spor ViK, IPõ, `eś- VJg Trm
1. esmalt; kõigepealt magamise `juurest läheb [karu] `juoksu. tämä `estest kohotab vai `ehmätäb Lüg; `Estest lase piim `kiema, siis lase `manna `sisse Jõh; `Este ~ `estest ikke `mõtle järele, kui kedagi tegema akkad IisR; `estest kui [viin] `juoksma akkas siis oli ta lahja VMr; `Estest käisin tema poolt läbi, siis tulin `seie Trm
2. teat aeg tagasi, ennemalt; vanasti tõin `estest sületäie puid tuppa, neist suand kedagi Kad; [äkkel] `estest olid puupulgad, pärast `pańdi raudpulgad Kad
Vrd essest, esteks, estist

iga|tahes igal juhul või ajal, kindlasti; muidugi – R hv Sa, Muh L KPõ IPõ SJn Vil Trv TMr Ote mis ajal aga tahad uost `saada siis tule votta, sina saad igatahes Jõe; aga igätahess `enne esimäst `ilmasoda siis igä `turski joba `püüeti; igetahes ma saan, `mengu mil aal taht Kuu; tuleb `jootude tegu, siis tehasse õlut igatahes; me oleme leva juurest suppi keetn, εnamast igatahes Muh; iga tahes, ma katsun ike `tulla Tor; iga tahes (igal ajal) võid kätte `saada Ris; `väimes käib `jälle `pilli `mäńgimas ja siis ei ole igatahes `aega `seie `tulla JJn; ma `arvan, sie tüdruk on pailu ette kui teine oligi. – igata·hes Koe; igatahes mina küll ei lähäks Iis; igätahes olen `vaĺmis `viisku tegemä KJn Vrd egatahes, igal|tahel, igal|tahes, igastahes, iga|tahel, iga|tahjes, iga|taht, iga|tahtes

isak isa|k VNg(-u) Jõh IPõ Ksi Pst, isä|k Lüg Kod KJn, g -ku (-gu VNg); isäko Lüg, -kö g -gö Vai võõrasisa kui [mees] võttas lese `naise siis sai isäkust Lüg; se ei ole miu perisisa se on isäkö Vai; vai isäk lapsile `armu eedäb Kod; isak on kuri võeraste lastele Ksi Vrd esäk

kaudu `kaudu R Kär Pha Muh Rei(-ou-) Mär Tor K Trm(kuadu vn) Trv Ote Rõn San Urv Rõu, -o Käi Phl Räp; kaudu Sa(kadu Khk ls) Muh spor L(-o LNg Vig, -ou- Han), KuuK Jä ViK IPõ Trv Krk T Kan Krl Har; kaodu Pha Khn TLä; kaadu Muh Kod Räp(-o); (liitsõnades) -kadu
I. adv
1. mööda, möödas, üle (peatumata edasi liikumisest) kargutasid obustega ühetesest kaudu Khk; Juhan oo mu pεεle nönda südant täis et keib kaudu, mette söna ei lausu Kaa; ta läks meilt kaudu, tule üht `sisse Muh; sedäsi oli juba neli nädälid kaudu läin; teese umiku olime juba `Ruhnust kaudu; kõik piäb `laskma kaudu `minnä (ei maksa kõigest välja teha) Khn
2. läbi, (mingit kohta, teed) läbides kummat `kaudu ta tuleb Ris; kust `kaudu sa tulid JMd
II. postp
1. teat koha kaudu, sellest läbi või mööda lähme Märjamaa `kaudu Mär; kas muandi või küla `kaudu JMd; Sõõru kaadu `lästse `linna ja Alatski kaadu kua `lästse `linna Kod; kiriku kaudu tii KJn; mine suurentiid `mü̬ü̬dä `veśke kaudu Krk; Urvaste `kaudu San
2. (millegi või kellegi) vahendusel, abil tervitab kirja `kaudu Tor; ma sain seda tema `kaudu `teada, ma `enne ei teand `ühti Juu; õpetaja `kaudu teĺlitud KJn; Ann `oĺli Jakupi kaodu tälle pudeli `viina `saatnu Ran || `iilimise `kaudu (salaja) käis `toitu toomas Jür
3. pidi, mööda, piki suur viirg kεis sia `selga kaudu `püsti `karvi Khk; `ämlik, `vörku `kaudu [tuleb] ala Kär; poiss kargutab vett `kaudu (vallatleb vees, vee peal) Pha; teine jätab pitka laka, ripub obuse `kaela kaudu `alla Jaa; viina pudel vilgub pääle tuba kaudu; sild `tehti `kuivi nukki kaudu; ju ta teist `silma kaudu `polkas, et ta ikka nägi Muh; `põõsu kaudu; `Talvõ suab kaladõ pärast küll iäd kaudu `ruasi Khn; teist tiid kaudu KJn || öökuĺl elab `metsi kaudu Mus
4. järgi, vastavalt, põhjal, alusel `muistu `kaudu VNg; `meie `arvama oma `miele `kaudu, et sie asi ei õlegi `ninda kuda kohos `arvab Lüg; tedä `üitakse nime `kaudu Kärt Juu; kõik soab nõu `kaudu Pil; ma `vaadi tat `päältse kaudu, ma põhjani periss es `vaade tat; ma `aaste kaudu `arva kui vana ma ole Krk; nõu kaodu narritass kaśs ka ärä, `jõuga ei saa midägina Nõo; ega ta `tõsta ei või, temä kaeb nõu `kaudu, kudass ta saab Ote || es `tiiäʔ tiid, sai peräle külh `silmi `kaudu Krl || meil murrak erineb `valdade ja isegid külade kaudu Vll
5. viltu, kõrvale, sihtmärgist mööda üks końt on ikka teise kaudu lεind (liiges on välja väänatud) Kaa
6. tõttu, pärast oma tervise kaudu ei `saagi ma `kuigi pailu aidata Kse
III. prep
1. peatumata millestki või kellestki mööda, edasi (minema) Volli `tulli kaudu aket (aknast mööda); koovid o ullud, kui `juhtud kaudu pesa menema, siis nogivad silmad peast `välja Muh
2. mööda, piki, pidi möni uhjudab käsi ka kui ta käib, kεεd käivad kaudu `külgi Khk; veri `tilkun kaudu `kaela (haavatutel); vesi nõrises kaudu palet; kolas kaadu `ilma Muh; emäl oli see luu kaḿm ja see kεis nii kaua kaudu külä kui `viimäs `kaotati ärä Var || vastas, ligi `leike lehed `ollid `loogus kaudu maad Muh Vt kalt, kauda, kaude, kaudi, kaudik, kault, kaut, kauta, kaute, kautu

keder keder spor S, Rid Vig Tõs Ris KJn SJn Vil, ketr Pöi Lä KJn, kedr Jaa Pöi Muh Kse, keter PäPõ Trm/-tt-/ Kod MMg, g -kedr|a Pöi Muh Hi Lä PäPõ SJn, -ä Mar Khn Kod KJn, -e Mih Tõs, p `ketra Khk Pöi Muh Rid Mär Kse Han Tõs(ketert) Khn/-ä/ Tor Kod/-ä/ KJn SJn; n, g kedra IisR Jäm Ans Khk LNg spor LäEd PäPõ K IPõ MMg Pal, p kedra Iis Vän/`kedra/ JMd JJn Pal Plt Pil, -t Iis Trm; n, g kedre Noa Ris Amb Tür Kad, all kedrele Vän; n, g `ketr(a, -ä) Hlj RId JõeK Rak
I. s
1. põlvekeder `põlvel ka `keträ (~ rattas), eks `kirves läind `siie `põlve ratta `õtsa Lüg; siis löi letsiga omale pölve silma `sisse ning kedra äär oli ka `katki Krj; Pölve ketr läks paigast äe Pöi; valus oop tuli just vastu põlve `ketra Mär; pölve kedre pölve `otses Ris; lüend kiimiga pölve kedrasse, kohe kedra `lahti Kad; nuor obune `juoksis kedra `kat́ki, ila `juoksis `välja, jäi jalg `kangeks Sim; Põlve õtsas see ümmargune luu, mis liigub nii kui ratas, seda nimetatakse põlve silm ehk kedra Trm || kodarluu – randme liiges käsi on kedrast `vällas (randmest paigast ära), [arst] `tahtis `lahti `väända Vän; kedrad on käel kah, igal `liikmel on kedrad, kus końdi ila vahel on Plt || fig `oia oma `ketrat, `üelda kui paha tehend `miski, sie on sie sama, et `oia oma nahk Jõh Vrd kederluu, kedra|kont, kedra|luu
2. ketas, ratas a. voki osa: rattake, mis vokinööri abil värtnat ringi veab; kedervarre ketas ketr on ka `kääve `pulgal; `ketra on vokkil `lühvi taga, `miska `värten `kinni `kierada Lüg; `ketra päält nüör lähäb ratta `pääle Jõh; `Ketra oli `suonega rattas, üks vokkinüör `juoksis `ketra suont `müöda ja `tõmmas lühi `kierlema; Jalad `teisel nigu `ketrad all IisR; vogil on `ketra lühü `külles Vai; kui `ketra põle, siis poel tuleb pealt ää Muh; oki kedra, kus nöörid peal jooksevad, käib `rinki LNg; teine kedra leigati pialt ära, siis pulk läbi ja kärnpia (vurr) vaĺmis Sim; see oo kedra kus nöörid peal köivad Kse; Pane `värken lühi raua otsa ja keera kedraga kinni Han; okil oo luhe ots keter Tor; nüör käib kedre pial Amb; `värtnal on kedra, lühi otsas on ka kedra, puoli vokil on kedra kus nüör üle käib JJn; kedral on soon sees, kos nöör pial. teine nöör on `värtna pial, teine kedra pial Trm; keter käib vindigä lühi ravva piäle; kaks `keträ oo `vänträl, put́k oo vahe piäl `vänträ put́k; esimäne keter on ilma suaneta, tõene on lühi küĺjen, ümmärgune ja su̬u̬n siden Kod; okil on keder, teene pooli piale SJn b. kangaspuude osa: niiepuude plokiratas kedrade pial on rihmad, mis oiavad `niisi `kinni. neĺla niiega `kangal on kummalgi pool kaks kedra. kahe niiega üks kedra JJn; kedradest sialt, nahk rihmad olid, `pańdi sinna, niite `otsa VMr; niie kedrad VJg; vekesed kedrad on kua olemas, kelle pial need niie paelad käivad edasi tagasi Sim; kedrade pial jooksevad `niide paneku nöörid. kedrad on `treitud, `traatidega sõlmatud pialiste `küĺge Trm; meil olid [niite jaoks] kedrad, kaks kedra oli [kangaspuudel] Lai || `vaata mine villavabriku, vähä siäl `ketru one. üks one seep, tõesed one kedräd. kiäve võlli piäl on kua keter. ilma kedrätä ei sua, keter aab `nü̬ü̬ri ümmer Kod c. ratas veskil, treipingil, vurril `veske piist `võlvi `keträ või `pilli `keträd [pilli all] Jõh; vurkanni kedre Amb; Tuleb uued plokid teha suurema kedradega, et need kedrad on selle toule veiksed; Tõmmati vurrid kõvast käima ja siis lasti vurrid käimise pealt kokku nii kui klõbises, vurri kedrad lendasid Trm
II. a fig rahutu, paigalpüsimatu (loomast) kedr loom‿o see, kes ep seisa vagusi mette; see `sõuke va kedr loom, võtaks vaad `ketra looma veel äe Muh

keelik(as)1 keeli|k (kieli|k) g -ku Mus Kaa Vig Saa JõeK Jä ViK IPõ KLõ, g -gu SaLä Pöi Rei; `kieli|k g -gu R(-go Vai); keeli|k(as) (kiili|kas) g -ka SaId Muh Hi L Ha, -käs g -kä Mar Vig Tõs Khn Juu
1. eesmao osa, kiidekas – Sa Rei L Juu mäletsejatel loomadel on keelik Khk; odra eldad akkasid `loomadele keeliku `kinni Mus; keelikas on `jälle teine kut saja `laplik Pha; `ööti looma sada`korne või keelikas LNg; kui loomal teris käe, sis tä määlitseb, kui `aigus käe, egä tä sis määletse, sis öetse et loomal keelikas kinni Vig; `ööldi ikke, kiilikas `kinni, aga sada`korne on `kinni, kiilikas on sada`kortse `otses Juu || liivapugu kana kiilikä kot́t Mar
2. põrn vanal aal `üiti põrn keelikas, see oo mao `küĺges, veripunane; keelikas vissatse ää, antasse vahel sigadele koa Muh
3. teat haigus loomadel – S Kul Vig Rap joo ka, muidu jääd keelika (öeld söögi kõrvale juua pakkudes) Khk; kui loom ep soa sittuda mette, siis loom on keelikas, jääb sihest kinni, loom jähi keelika; veistel ja lammastel, obu‿b mäletse mitte, obu‿b jää keelika koa mitte Jaa; kui lehma sada`korne köva on, nii köva, et äi ole läbi käind, siis on keelikas Emm
4. a. janu – R S Vig Tõs K(excl HaLä) IPõ mul on `kange `kielik Hlj; alande oled `kieligos Vai; mool juba kiilik kää, tuli `vaatma, kas öllekiha o ää `toodud Mus; mul nii `kange keelik käe Rei; loomad jäeväd keelikässe Vig; lehm oo jooma keelikäs Tõs; mul on `kange kielikas, irmus kielikas, jõi nõnnat Jür; luomad on nii kielikus, ei ole vett JõeK; `ruodasin set́se `silku äe, nüid `kange kielik Kad; anna neile `lehmadelle `juvva, nad on nõnna kielikus Iis; olen suures joogi keelikus Lai || kurk, kõri mol on `kange jäno nii et kiilikäs `tuhkab Juu b. janune oled `kielik inimene, alati janutad Jõe; on üks keelik luum Ksi
Vrd kielass, kiidikas

kolkima `kolkima, (ta) kolgib S Mar Vig Kse Han, (ta) `kolgib R; `koĺkima, (ta) koĺgib Mär spor Pä, Ris Juu JMd Koe VMr VJg IisK IPõ Plt; `koĺk|ma Tõs Khn Saa Kod KJn M(-me) T V(`kolkma, [ma] kolga Har Se Lei)
1. a. kolistama; kolkima, taguma Kolkis mool ukse taga Jäm; mis sa kolgid selle vasaraga, peksad `viimuks sörmed ee Khk; Pole änam `kolkimist kuulda `öhti (sepikojas) Pöi; kes se puu alasi `pihta kolgib Muh; `näärid tulevad `näŕkides ja kolmekuningad `kolkides Mar; `Üese akkas sie lae kua `põhja `koĺkma Khn; mõ̭ni koĺgip tuliravvaga tuld Kam; käü `kolkõn ja mütten maa`ilma mü̬ü̬dä, ei˽lasõ inemisil puhada˽kah Har; Ku `ku̬u̬lja majah, ei tohi `kolke Räp || fig köhima veidike `küĺmä saa, siss muku kolgi õnnõ San || rääkima suuga kolk tanh `lat́siga Har b. pesu (kangast) pehmeks ja siledaks taguma Linused `kangad `aeti köik `tuhka, tuha `leeltse `sisse, ligund olid, siis `vööti `välja, lapiti kogu ja kolgiti kurikaga öle Pöi; `Riikimese eest `tihti kolgiti pesu Han; kangast sai koĺgitud kivi või paku peal Aud; linased `riided koĺgiti. rihi`tuade aeg `oĺli `kuskel koĺgikivi Hää; Vanast oĺleva jämeda linatse ja `paklatse rõiva, pääle mõsu siss oĺleva körtsun, siss - - puupaku pääl kolgiti kurikaga siledäs Nõo; `rõivõid kolgat, panõt paku pääle ja nakat `kolkma Har; Kolgõdu˽`rõiva `pańti `kirstu; linanõ˽rõ̭õ̭vas lät́s `kolkõn `pehmes ja˽silles Rõu; tõlvaga kolgõtass Se
2. lina või kanepit töötlema, lõugutama meil oli juo `viimase ajal obuse `massin `kellega `kolkisimma VNg; `kolgida `kolgispuu vahel, `ninda `kavva `kolgida, kui kaik luu `lähtö purust sääl sies Vai; Mardiks olid linad ikka kolgitud Pöi; kui linad kuivad oo, siis kolgitse Muh; linu tuĺli paĺlu `koĺki, linadest sai ääd raha Saa; linu koĺgiti ennemalt puu lõugutiga VJg; vanass `teśti lina `talgused, siis kääsid tüd́rikod ja naesed `koĺkman linu Kod; vanast kolgiti kikk lina käsitsi Trv; ma lää linu `koĺkme; kanepit kolgiti kolbitsege Krk; kui kolgitsega `linnu kolgiti, siss `koĺkmisega tulliva luu, aga rabamisega tulliva ravike Nõo; kanebi `hendeid kolgõtass koĺgidsõga; linaʔ omma˽vaia ruttuʔ ärä˽`kolka Har; ega `ü̬ü̬se `tuĺte kellä katõ ja kolmõ `paiko üles linno `koĺkma ja rapama Räp; kolgõdu linaʔ kääńdäss `kuŕsti Se; linnu `koĺkma Kra
3. peksma, nuhtlema `Jüskü olis minu `kolmel `kerral `kolgitud ja `viiel `kerral vanudettud (läbipekstud isikust) Kuu; küll ma su läbi `kolgin Lüg; olid küla vahel tese läbi `kolkind kahegesti Khk; Änam sa kolgid, türumags leheb (ei võta õppust) Emm; ma `koĺkisin ta nii läbi, et ta enam ei taha `süia koa mitte Juu; koĺkisin teda õige `iaste Iis; mõni koĺgib `lehma, kui lehm ei lase `lüpsa Lai; Ärä naka jälle tõist koĺkma Nõo; muudgu kolgat ennedä tõist; `kolkava mihel sällä ni `pihmess nigu kõtt om Har || fig põrutama, kloppima iho är `kolkõ ti̬i̬ päl tullõh (vankriga sõites) Se
4. hulkuma, kolama Mis sa kauda tuba mud́u kolgid Han; mis sa `ümbär koĺgid siin VJg; ta koĺk kõik nuka-kolga läbi Ote; ma naka nüüd sul `liina `müüda `koĺkme San; mi sa käüt `kolkõn kurivaim; Mi sa kolgat üt́est nulgast `tõistõ Har; tuu nakkass tülitamma, et mis sa nii kaĺlil hummogul käüt `koĺkih tuld Se || Käü õks `koĺkin (nuhkides) Rõu
5. kastreerima, ruunama sönnid ning jäärad kolgitse ää Vll; Sõnni muna sooned kolgiti äe, puu vasariga kolgiti, siis jähi ärjaks Pöi; ennemuiste `olli ää kolgitud talle munad, nüid rätsatse `noaga ää Muh; kolgit äŕg, muna `panti lõksi vahel ja puu `aamer olli, sellege pess `pääle Krk

komu1 komu Kuu VNg Jõh Kad VJg IPõ Puh Kam, -o Lüg Kod KJn paksem või kõrgem kohta. kühm, muhk; käsn, pahk; mügar `sellel (puul) on komo `küljes; `anna keppi komoga (külge jäetud juurikaotsaga); Nenä komo (kühm ninaküljel) Lüg; `Sõrme nukkid on nagu ühäd komud [raskest tööst] Jõh; suand `pluhtida luadal, tuld koju, suur komu silma pial nagu rusikas; suur `riide komu sieliku all puusa pial; mullikalle `kasvas nisuke komu kõhu `alla Kad; komo (punga) kõhal one siäme Kod; mul om saabass siiä üte komu pitsitänu Kam Vrd kumu2b. kont, kondiots kalal kaelakońdi ots `ööldi komu Lai; lõpnd looma komod KJn

kondama `kondama, konnata Jäm Mar LäEd Tõs Khn Aud Pär Tor Jür Koe Kad HljK Sim IPõ, `kondada RId(-maie Lüg); `konnama, konnata Khk Tõs Vän Saa; (sa) konnat Trv; part `konnand Ans (ringi) hulkuma, kolama üe läbi `kondavad et ei lase magada VNg; tuas on nii `tuska `õlla, mina `kondan ikke `õues; siga `tohnib ja `kondab Lüg; `poisid `lähvad `lauba `ohta `kondama (ehale) Vai; `konnas `pεεle küla `uksi kaudu; tuleb konnates (ilma asjatoimetuseta) Khk; Sel poisil kõik kohjad läbi konnatud Han; Vana mies taha enäm `ühti `sioksõ pisikse laevaga Riia meres konnata Khn; `kondab aga `piale ühest tuast `teisi; `kondaja (varas, röövel) Sim; loom ei seisa karjas, `kondab möda `ilma Lai; mes‿sä konnat sääl, tule ärä Trv || tööd rassima Mõned krapsakamad naised, kes `kanged `kondama õlid, need on juba sügise taimemua mättad üles kiskunud Trm Vrd konduma, kontama, kõndama

kongima kongima Sim IPõ MMg, `końgma Kod, (ma) kongin; `kongima Vai, `koŋŋi- VNg
1. urgitsema, tuhnima sead `koŋŋivad VNg; võta va vene adra kiks, mine sellega lepa juurikid `kongima Trm; siäl ta kongib, ei kaeva egä vahi; mes‿sa vana täikong kongid (kratsid) siin - - täikongid kongivad, `täiu täis Kod
2. otsima, kolama; hankima mis‿sa kongid sial, `muosi sa ikke ei leia Sim; kongib kõik kohad läbi Trm; varemast, kos siis sai `kongida `rohtusid ja `aśju MMg; käib, `kollab ja kongib siit ja sialt `öösseti Lai

kool1 kool g koola Emm Mär Vig Tor spor K(kuo-, kua-), IPõ(kuo-, kua-); ku̬u̬l g koola MMg Ksi, kuala Kod; `kuol(a) (-ua-) g -a R ila `luoma suu `juokseb `kuola, siis piab `suola `andamaie Lüg; Seletab `nindat kual `pritsib suu`nurkidest Jõh; kole mies, suu alalde `kuolas Vai; ajab `koola suust `väĺla Mär; südä vesine, suu juoseb `kuola Ris; suu jooseb `koola nagu rumalal koeral Juu; koeral lõuad koolas VJg; lapsel suu juakseb `ku̬u̬la, `ambad tulevad vist Kod; aab suust `koola `väĺla Plt || lögane vedelik kaśk juba akab `ku̬u̬la ajama (mahlajooks lõpeb) Kod; kõrv aeas `koola `väĺla Plt

kool2 kool (-ĺ) g kooli Hi L K(kuo-, kua-) IPõ(kuo-); ku̬u̬l (-ĺ) g kooli Hää spor VlPõ, eL, kuali Kod MMg, kuoli Pal; koel g kooli Sa Muh Rid Mar Var; kuel g kuõli Khn; `kuol(i) (-oa-) g -i R
1. kool, õppeasutus, -töö eks ma `kuolis kävijä old, üheksä `kümme `aestane Kuu; iga `jõulu`laupa `õhta `pieti `kuolil `jutlust Lüg; pöllu tööl pole `miski `kooli taris Kaa; ega enne `koolisi olnd Mär; see oo `metmed koolid läbi köind Kse; äga ma seda `aasta nummert ei määleta aga enne kooli `käimest oli; mere `ääres oli `kuskis rootsi keele kuol Ris; `kümne `aastaselt juba `nõuti suure `kooli HMd; mina ei tunne ega tea neid kuoĺa HJn; seda ma änam ei määleta mitu `tuńdi kuoĺ `keśtis Koe; teie lapsed on nüid kõik kuolist läbi VMr; si̬i̬ oli vana koolituba, kus minu õed vennad `ku̬u̬li käesid Pal; talurahvass tahive `ku̬u̬li asute, `mõisniku es taha luba `anda Hel; `maarjapäevän `lasti ku̬u̬l `valla; [üks] `olli alamban koolin, [teine] `olli paremb `oṕja, `olli suuremban koolin; temä naene olna pimedide kooli pääl [õpetajaks] Nõo; kolm `talve käesi kolme nädäli `ku̬u̬li, kolm nädälit kuust Ote; mu˽majan oĺl ka˽ku̬u̬ĺ. kait́s `talvõ `kävveve˽siin latsõ˽koolin San; inne kümmend `aastat es `lääki latsõ˽`ku̬u̬li Urv; koolitäüs `lat́si `läät́si käen (leetrites) Har; hädäline pää um, ei saaʔ koolih kävvä Plv || viisid esimese [lapse] `linna `kooli (tegid aborti) Juu; emä om laste ku̬u̬ĺ, emä valitsess neid Krk Vrd koul, skool
2. leer Suure kooli lapsed koa juba paegal Muh; suur ku̬u̬ĺ olli kolm nädält. suuren koolin käüsive suure inimese kirigu man. `katsme `ütsme`tõisku `aastese; koolin käünü (leeritatud, täiskasvanud) tüdruk; vanast es jää üttegi suuren koolin käümäde Krk; pääkooliliseʔ koolivelleʔ koolisõ̭sarõʔ, `tu̬u̬ga `käüe üten koolin Har
3. palvetund kääsid veliste `ku̬u̬li; egä `õptaja nõnna `ku̬u̬li pidä kui `usklikud - - [need] pidäväd ilosass `ku̬u̬li; neĺjäbä `õstate ku̬u̬l`meister pidi `ku̬u̬li. neĺjäbä `õsta õli suur ku̬u̬l Kod; enne õlivad vana`rahva (vennaste koguduse) `ku̬u̬li `käijad Pal

koot1 koot hv Jäm Khk Kul, Lai, koot (-t́) spor PäPõ, K IPõ (kuo-, kua-), koot́ Vig, ku̬u̬t́ (-t) Hää Saa ILõ Äks KJn eL, g koodi (kuo- spor KPõ IPõ, Lei Lut; kua- spor KPõ, Kod; koa- MMg); g `kuadi u Jõh; pl `kuodid IisR, koodad Mus
1. tööriist käsitsi rehepeksul a. kaheosaline tööriist, koot, pint koot oli kaks puud, lüli vahel Tõs; kilks kolks koodid keevad (käivad); `löödi `kooti Tor; `kuotide `sisse soab augud turgatud [rihma jaoks] Jür; võtame kuadid õlale, lähme lüeme selle rukki rehe maha; kilks kolks kuadid lüevad VJg; vanast pekseti `kuatidega, nüüd on igal pual `maśsinad; kuadi vaŕs Iis; koodid seisivad reia all seina pial `kiilide õtsas; koodiga tuli ühe korraga `lüia - - `taktis lõivad; kos sa tahad koodiga `lüia, piab õlema rahvast, kas neli või kuus, iki paarid täis; koodi käi (nui) Trm; kuadil oo tüvik ja latv. taga õli kuusepulk, eden õli kasepakk; `ku̬u̬tega pekseti ladet, kui lade õhukesess sae, kuadid `kolkusid `vassa muad; nüid o rükki rehepeksu aeg, peksäväd kuadidegä ja rabavad; `erme luudad ja ubavihud `pańti maha, akati `ku̬u̬ti `peksmä Kod; kui sa ei lü̬ü̬ `korda, lü̬ü̬d teese koodi `piale Pal; kui rabamese aeg jäid `piadesse terad, siis `löödi `kootidega Plt; `tampsime `ku̬u̬tidega lina `kuprid; vanasti koodid käisid [just] kui koerad `auksid KJn; `ku̬u̬t́ega pesseti `tapna pääl Trv; mia näi, ku `ernit, ube, kanebe päid pesseti. neid `lü̬ü̬di koodige; sääl pidi lugu ka oleme, ku koodige `lü̬ü̬di; ku tapa olli ärä sõkudet, siis `lü̬ü̬di `ku̬u̬ti pääle Krk; [enne] `olli pessetu koodiga, peräst nakati obõstõga sõkutama; tost võib pääld saa `aasta olla `mü̬ü̬dä, kui koodiga `tü̬ü̬tedi Ran; [vanasti] siss `kesvi `pesti `ku̬u̬tega Ote; üteldi koodi `kõrda, koodi `kõrda, siss pidi kõrran `lü̬ü̬mä Rõn; üteĺdi et `läämi˽reheala `ku̬u̬ti `lü̬ü̬mä; `peśti sõ̭ss rüḱi `ku̬u̬tõgaʔ Urv; obõsõgõ sõkutõdi enne [vilja], sõ̭ss `minti `ku̬u̬tõgõ `pääle; vanast `peśti koodigõ kanepiid Krl; lina`si̬i̬mnit `peśti niisama koodigaʔ; hommugult sõrmõ˽`ku̬u̬li ärä koodi hanna `ümbre Har; `ku̬u̬ti plaanitass Plv; egäl mehel ja teo`tüt́rigul oĺl oma ku̬u̬t́ ja, rihä ja, vikat́ Räp; `ku̬u̬tõga `pesmin om `kõikist vaneb Lei; kuodi vaŕs, kuodi timä; upõ pestäss kuodiga Lut b. üheosaline tööriist, vart – Tõs Hää HJn Jä seal (rehe all) koodidega pekseti veel need õled läbi. [koodid] olid pool `looka või nii Tõs; Ku̬u̬t - - `seuksed kõverad malgad `oĺlid Hää; mõni `peksis kua koodiga. koot́ on `jälle päris kuuseoksa `moodi Amb; koodid on sihuksed kõverad puud Pee c. (millestki pikast või paindumatust) pikad jalad nigu koodid Plt; mahan `sirgu ku ku̬u̬t́, midägi ei viisi tetä Hls; siss ollu [siga] mahan ku kuut́ `ku̬u̬lmen Krk; ku̬u̬tjalass sõõmati toda, kel tõene jalg `kange, siss ta om ka nigu ku̬u̬t kõrval Nõo; lihm pess hannaga˽nigu koodiga [kärbseid]; muide perremiis lei mi lehmäle suurõ nuiaga nigu koodiga Har; taa aasõ uma˽jala˽ku koodi˽lavva ala Plv; oĺli˽mul hüä˽jalakõsõʔ, a no omma˽`kangõ˽nigu koodiʔ Vas
2. hrl pl Orion nuiad ehk koodad ja söel oli ka (tähtedest) Mus; sõõlik lähäb eden, kuadid käeväd järel. kolm `täste nagu ku̬u̬t́; kuadil one kolm `tähte ladvan ja tüvikun jälle kolm; kuadid egä `uassa ei paessa Kod; koodiʔ – ummaʔ kah ku koodiʔ, tulõva hummogudsõl ü̬ü̬l `vällä Plv; Ku koodiʔ ja sõglaʔ üle kesk taav́ast olliva är tulno, sis tuĺte üless, et riihele minnä Räp; koodiʔ `kutstass täheʔ, kolm `tähte rinnah ja neläss `krõ̭nkse otsah nigu `ku̬u̬tege (kootki); kolm `tähte rinnah, katõlõ poolõ ĺatt hand – tu̬u̬ om koodiʔ Se; Koot ja Reha id – Vig Saa Hag Krk Hel Ran Kan ku̬u̬t́ ja riha oĺlid `taeva sõõla kańdis Saa; `taeva `tähtest vaadeti `aiga, ku̬u̬t́ ja riha, nemä `õhtu tõuseve, ku `õhtune agu ärä kistup Krk; Kui koot ja reha ning sõel enne hommikust agu loojunud sügisel, siis olevat oodata ilusat suve Hel; [isa] `näüdäśs `ku̬u̬ti ja rihha kah Kan; Reha ja Koot id – Lai Nõo vanast ma kuulin reha ja koot́ Lai; Koodid ja Reha id – MMg Ksi koadid ja rehä (6 tähte) MMg; Koodid ja Rehad id – Saa Plt Hls Se tänä on koodid ja rihad ka nähjä Saa; koodi ja reha paistave Hls; koodiʔ ja rehä käänüsseʔ `maahha, õ̭nnõ `jõulu lääväʔ `maahha Se Vrd Koodid-Rehad
3. eseme osa a. koodi nui, kolk – Trm KJn Krk spor T V koot́ õli poole `meetri pikkune tüvik, rihmaga peenikse `teiba õtsas Trm; ku̬u̬t `oĺli pika varre ots `paelaga KJn; ku̬u̬t́ om kurikust pikep ja peenep Krk; ku̬u̬t́ `tetti rassest puust, kas `uibust või saarest või tammest; koodi vaŕs olli üits viis `jalga ja ku̬u̬t́ esi, kige pikemb, kaits `jalga Ote; ku̬u̬t́ oĺl ilusdõ varrõ `otsa `pantu, ja˽tu̬u̬ kävve nii `ki̬i̬rdu San; Ku̬u̬t́ `pańti vahruga varrõ `otsa; Ku̬u̬t́ oĺl säänä kańdiliisi `serbigaʔ, säänä koĺgitõlva `mu̬u̬du Rõu b. kangaspuude osa, kolk `Kanga`telgede `niie`kuodid IisR
4. pl kuhjamalgad – Võn Urv

koot2 koot Hi, koot (-t́) Jäm spor L K(kuo-, kua-), IPõ, ku̬u̬t́ Hää Saa Hls, koet Sa Muh Mar, g koodi (kuo-, kua- KPõ); kuet g koodi Tõs, kuõdi Khn; kuot g `kuodi R(n kuod Lüg, `kuoti VNg Vai); pl koodiʔ Plv, `ku̬u̬dõʔ Krl (tähendusrühmade piirid pole alati selged)
1. hrl looma jala osa a. sääre- või küünarvarre piirkond; ka jalg `anti koirale `kootide `pihta Khk; `Lehmadel oli koodid sauesed, kui nad `Soopa jööst olid läbi tulnd Kaa; nee oo looma koodid, kus koovakad `võetse Muh; [lamba, sea, vasika] vεhed koodid ~ tepsud (puhastatult) Käi; kõigil oma koodid: obosel ja seal ja `lammal ja `veissel; reie koodid Vig; põdra koot́ (hobuse jalgade viga), tagumesed jalad oo edasi kõberas, nigu põdral Aud; koot oo nagu reis ja jalg kokku - - pialtpoolt `põlve ikke koot oo PJg; lehmal on tagumene koot; panin täna looma koodi `keema Kei; loomal on tagumesel jalal koodid, natuke `kõrgemas kui põĺv on Juu; lehmal `öeldi sääreluid `kootidest; vasikas kui tapeti - - `öeldi `jalgu koodid. minu kodu oli jalg Lai b. kand jala koet on see, mis köver on. mis inimesel on küinaspu nukk, loomal koet Kär; Karjane `nihvas lehmale vitsaga koodi `pihta Kaa; kints akkab koodi nukist nönda `kaugele kut puusani Jaa; oenastel oli koodi nukast saadik änd; mujane karjam, loomad koodini sees Aud; Lü̬ü̬ tal koodi otsa `pihta – ku sa `lehma ajad Hää; `vanker käib mäda `kuot́a; kuodi ots on kaḱki JMd; rie pia läks `vasta `kuotisid, [hobune] akkas `lõhkuma. kuot on põlve kõverdus teenep̀ol säärt. koodist siis akkab reiekońt JJn; koodi liige on luomal `aige ~ koodist jalg `aige Koe; `kooĺja luu `kasvas [hobusele] `siia `kooti, taha tagumese jala `kooti Pil c. sõrgats `kuodi tukkad VNg; rihm `siutasse `kuodi `ümber, siis `rauvutetta; `pienike kõht `enne `kapja on kuod Lüg; kabja koot́, koodikarvad, taga kasuvad Jäm; `veistel oo tagumistel `jalgel koodid, ülal‿pol `sõrgu. nõnnasamma oo obusel koa koodid; [seal] tagumised jalad o `aiged, `kootide peal köib Muh; söra `otsas liige, saab `üitud koot Emm; mõni obone, kis soos on õppind `joosma, jooseb `kootide piäl, siis ta ei jää `sisse, tõstab ilusti oma `kootisi Juu; obusel `öeldi koodid, need luud allpool `põlve. `käśti koodi juurest `kińni võtta [rautamisel] Lai Vrd kuatjas
2. inimese jala osa a. sääre alumine, peenem osa Kuot on sääreluu `pienemb kõht `keträluust üläs`puole Lüg; `kuotide `õtsas on `ketra luud Jõh; olime koodist saadik vee sihes Jäm b. kints, reis Kuot on `reieluu õts `põlvest üläs`puole Lüg; ta üsna `paĺlalt särgilt ning paĺlaste `kintsudega ~ reitega ~ `kootidega Jäm || rebadel, ripakil püksid `kootide pεεl Käi; Püksid kootidel Vig; köib püksid `kuete piäl Tõs; püksid o päris `koot́e peal Aud | küll oo ull, mette saa `püksa `kootide pealt `äägi [pasatõvega] Mar
3. hrl pl, hum inimese jalad, koivad `Korja oma `kuodid iest ära Kuu; Nied `mõisa nuor`ärrad on pikka `piene `kuotidega `jusku kured IisR; läks suurte `pitkade `kootidega siit `kautu Jäm; Korista oma koodid kuju (mine ära) Emm; ma iston `kootide pεεl - - jalad `perse all Käi; `kooti (jalakonksu) vidama Mar; ma võta siit madjaka ja anna soole möda `koot́a Vig; Ku‿sa oma kuõdid viel mio õuõ `piäle piäks `tuõma (ähvardus) Khn; Korista oma koodid i̬i̬st [öeld] ku jalad i̬i̬s on; Teised käigu tema `ku̬u̬tisi `mü̬ü̬da Hää; on va pikad koodid teisel Sim; mis sa oiad jalad nii pikad - - `tõmma oma koodid `koomale Lai; korista eest ära oma koodid. ära topi oma `kooti `siia Plt; mai·lma pikä koodi all - - nõnda pikä `ku̬u̬t́ege - - pikä `kintsege Hls; taal va pikäʔ `ku̬u̬dõʔ Krl; ko‿sa ajat uma˽koodiʔ Plv || fig oled sa koodi‿pelt pörund? (nii kõvasti istuli kukkunud, et mõistus on seetõttu kannatanud) Ans; Jalg taha `lüia või koodid taha `lüia - - [öeld] ku mõni `senna käib, kus ei taheta Hää

koppima1 koppima JMd Koe VJg IPõ, `kopma Kod, (ma) kopin; koppima Jõe, (ma) koppin RId, kobin Kuu; part koppinud MMg taguma a. kopsima; kloppima; koputama koppin puid `raiuda Lüg; `piale selle kui ta `maetud oli, kopitud nii et `oitku. inimest ei nää ja kopitasse Koe; `tohter kopib [haiget] ja `kuulab Trm; `söömisega läks inge kõrisse kah, siis kopiti `seĺga Lai || (endisaegsest tõnisepäeva või pulma lõpetamiskombest) tenikse`pääval siis `lasti `pääval määst `alla `liugu ja tuli videlik, siis koppima, `talve `selga `puoleks `lüöma; koppisid - - `puudega ja labidatega ja mis `seina `äärest kätte `saadi Jõe; `keski `jälle `nuiaga koppis `vasta `seina et, et nüüd `pulmalised `vällä Jõh b. peksma, nuhtlema `ennevanast ikke õli koppitu ka, kui ei mend `õigel ajal `tüöle ehk ei tehnd `õiete tüöd Lüg; ma koppisin ta läbi VJg c. vikatit pinnima vikkastind koppitasse teräväst Lüg; Pera `lõikamist siis koppiti, siis õli [vikatitera] ia õhuke ja siis `mendi `niitama Jõh; Vikasti tera tuli koppida `enne, siis `luiskada IisR

korts1 korts g kortsu Khk Pöi San Har, kor(t)su spor L K(-o), IPõ, `kortsu spor R(-o), kordsu Krl spor VId(-o)
1. (naha-, riide)korts, krimps, vaoke Paremb korts `kinges, kui vill `varbass (soovitus avarate jalanõude kandmiseks) Kuu; Suu `ümbär `kortsod, `nindagu kottisuu `kinni `siutu Lüg; vanal inimesel kortsud `palges Khk; See riie oo naa kortsa täis vajund, tarvis ära riikida PJg; Kortsu˛unik - - [nägu] vanaduse pärast `kortsus Hää; siis ruĺliti ja vaaliti teda (linast kangast) et ta `sirgest läks, muidu on korsud sies VMr; kana`varbad on näu pial, need on ka nigu vekesed korsud Sim; tal põle vi̬i̬l `ühte `kortsogi näos KJn; `kortse ja `voĺte täüs kikk San; sa olõt halvastõ `triikinüʔ, rät́il omma kortsu˽`sisse jäänüʔ Har Vrd kurts, körts
2. madal volt, kurd, krooge korts`juńlased oo `Kirbla kiriku `ümruses. neil oli `enne `seoksed `kordudega või `kortsudega kuued Aud; kortsu `käistega säŕk Tor; `ühte `seĺtsi saksa `riideid [hüüti] kortsikuteks, kus olid suured kortsud sies JMd; [kuuel] kortsud `puusade pial, teine teise puusa pial Lai; [hea kingsepp] aeas ilusti [saabastel] sääred `väĺlä ja - - ilusti kortsud sinnä `sisse ja KJn
3. lõhe leivakoorikus, sellise lõhega leivatükk leeväle um kordso˽`sisse `võtnuʔ Plv; ańd mullõ si̬i̬ lahenu kordso, leevä muru ańd Räp

kortsu `kortsu Jõe Lüg Khk Mar Kse Tõs Ris HMd Amb VJg IPõ Plt, -o Lüg Khn KJn
1. kortsunud või kortsutatud seisundisse, kortsuliseks, krimpsu kived `piavad olemma [võrgul], `muidu jääb lina `lemsakille ja `kortsu Jõe; `selle inimesel on nahk `nõnda `kortsu vedand; nenä `tõmmab `kortso (kirtsu) Lüg; tömmab nönda kulmu `kortsu, kui pahas tojus εhk vihane on Khk; vanas ja `kortsu läind Kse; ää aa `riidi `kortsu Tõs; `tõmmas otsaesise `kortsu Ris; paber läks `kortsu Trm Vrd kordu, kurtsu, körtsu
2. krookesse tärgiti `tärked `sisse, pael või rihmad `sisse, nina pialt, `väeti `kortsu `kinni ja olid `paslad `jalgas Tõs Vrd kordu

krigisema krigisema R(-mma Vai) Jäm Kir Han Tõs Ris JMd VJg Sim IPõ San, -mä Khn kriginat tekitama lumi krigiseb Kuu; `Kaariku rattaste all akkas kruus krigisema IisR; se `aspel krigiso Vai; `juhti nahk krigises Jäm; Tä karjub ja `sõimab `teisi inimesi, mis `ambad krigisevad suus Han; kuiv nahk krigiseb kui leigata `pastlid VJg; Apu söömisega ja joomisega akkavad kua ambad krigisema Trm; talvel pakasega lumi krigiseb ja krägiseb Lai || pej (rääkimisest) älä krigise sääl Lüg Vrd rigisema

krimpsus `krimpsus Kuu(-ss) Lüg IisR Vai Jäm Khk Rid Mar Kse K IPõ, `r- Khk Muh Han PJg Tor kortsus; kirtsus Küll sul on kuub `krimpsuss, ei `sengä `ilge kuhugi `mennä Kuu; silmnägo on `krimpsus Lüg; suu ja kääd on juo kaik `krimpsus Vai; jöki änd puhas `krimpsus Khk; sukad o `rimpsus Muh; pipar on `krimpsus Kei; riie on `krimpsus ja `körtsus Juu; Sul nii sügavad krimsud näus, mul viel nii `krimpsus põle Jür; nüid olen jo `krimpsus näust Ann; nina `krimpsus, kui meel paha on Ksi; vahepial on `krimpsus, pärast lähvad siledast [oad] Lai Vrd krimpsun, krimpus, krõmpsus, krämpsus, krümpsus

kriska kriska Emm Mär Vig spor Ha, JJn Pee Koe ViK IPõ Plt Puh Nõo Rõn San; kriśka Hää VMr Räp; `kriska Jõe IisR Võn; kriiska Hi Rid Mar Mär Kir JMd Kad Iis Kod Äks Lai San Krl Plv Vas; `kriiska R(`pr- Kuu) Jäm Khk Rei Han/-as/ Ris Urv; kriisk Jõh, g kriis(s)a Har; krõ̭ska Räp, `krõ̭iska, `krõõska Se; pl kriisaʔ Rõu; riska Pil; riiska Jaa Pöi Muh Lih Tõs KJn Hel; `riiska Khk Kaa Muh Kse Han/-as/ Var Tõs PJg KJn ahjulõõri kaas `Priiskad `täüdüsid `olla hüäst `pääle ka `pandud Kuu; `kriiskad vottasimma ärä ku akkasimma küttama VNg; kui ahi on jo küdend, siis `pannasse `kriiskad `jälle `augu `pääle Lüg; leva ahjul on `riiskad - - teistel on `siivrid Khk; Enne oli riiska kohas uks, `käega tuli pealt äe võtta Pöi; käsi pannasse `auku ja `riiska `peale, kaks suurt latakast Muh; Kriiskasi on ikka kaks, üks alumene teina pεεlmene Emm; `Riiskad unusid `võtmata, aab `suitsu `sisse Han; `riiskad pial leeril, muidu `soojus lääb `välla Var; pane kriiskad peal, mudu tömmab toa küĺmaks Ris; Ära unusta kriskasi `peale panna Kei; kriskad on sees, mis kerise augu ja `kostna vahe `kińni suruvad Juu; kõige esimesed pańnid olid niisukesed üsku ahju kriskad VMr; ahjul on üks paar kriskasi VJg; kui üks kriiska, ei küpsetä `leibägi, leib jääb `tu̬u̬rvess Kod; riskad `peavad sooja `kinni Pil; ku kriskase pääl, siss ei lähä `lämmi `korsnade Nõo; Ema ei küüni kriskat `valla `võtma Rõn; Kat́s `kriiska oĺl, alumine ja `päälmine Har; `krõ̭iskaʔ nuu nigu kaasõʔ, `kütmisõ `aigu omma ar päält võõdõt Se || piibukaas piibo kriiska Kir Vrd gritška

krohvima1 `krohvima, (ta) krohvib Jäm Emm Rei Mär Var Tõs Ris Nis Juu JMd Koe VJg IPõ Plt Puh, `krohvib R(`tr- Lüg); `krohbima, (ta) krohvib Mar; `prohvima Aud; `rohvima Khk(`ru-) Kaa Vll Pöi Muh Mär Kse PJg Vän Tor Hää KJn, `rohv|ma KJn Trv/-h́-/, -me Hls(-h́-) Krk, (ta) rohvib; `krohvma Kod Ran Nõo San Kan/-h́-/ Har/`kru-/ Plv, -mõ Krl; `rohmam(m)|a, -õ, `ruhmamma Har krohviga katma õlen ise oma tua (maja) `välla `krohvind; `seme·ndiga `trohvita `ahju ja põranda Lüg; rohvitud maja seest ning väĺjap̀oolt Khk; Sauega `rohvisid omal ajal rehetoa sihest äe, oli soem küll Pöi; teene mereliib ja maaliib, mes maa seest `võetasse, see ea `krohvida Mar; sihist krohvitse tuba Var; prohvitud maead pidavad `sooja Aud; kui puu `seina krohvitakse, siis lüiakse `enne alt `vitsadega ehk pilli`rooga ää Nis; sie maja suab siespuolt kua krohvitud JMd; maja tahab `krohvida Iis; `krohvis laed ja seinad Lai; `laśsin ärä `rohvi KJn; läits - - `oonit `roh́vma Trv; edimält rohvitse, sis lubjatse Hls; savi `sainu krohviti kah; meil savi maja, sedä es vooderda, sai `krohvi Ran; vanast krohvitigi `puutsõ˽majaʔ˽välätselt kah ärʔ Kan; see maja om jo˽kolʔ ajast`aiga vana - - selle võit jo˽sisest vällä `kruhviʔ; oĺli minev`aaste ja timahalt tarrõ rohmanu, oĺli saina kaĺgi ja saviga kokku tennüʔ Har; ku maia krohvitass, sõ̭ss pestäss kaĺk `pirdõ vahelõ Plv

kuivik kuivik Vig/-b-/ Juu Amb JMd JJn Ann VJg IPõ Hel Ran Ote Kam Räp, kue- Vän Kod(koe-) SJn, g -u; `kuivi|k g -ku, -gu R; `kuivi|gas g -ka Kuu
1. (jalal) kuivanud puu eks `kuivikud ole keik, mis `metsas `kuivand on, `olgu sie siis kuusk voi kadakas Jõe; Kävimme `metsäss `kuivikusi `etsimäs Kuu; `kuivikud `vaide põletus puust `kõlbavad Lüg; Mis `lanki sest saab, igavene `räätsik, mõni `aava `kuivik `ulgas IisR; mis `püsti on, se on vel kuevik Vän; metsas on küll kuivikuid JMd; eks võta siis siit kodu juurest neid kuivikuid JJn; paneme kuivikid puid `ahju tuarestele `alla VJg; kuevikud on metsa kuevad, mis `metses on jalul ära kuind SJn
2. kuivatatud toiduaine Kala `kuiviku näd `viened kohe hüäd `pussagad [külakostiks ja vahetuskaubaks] Kuu; kuibikud, need oo kuebatud lebäd Vig; kuivikud neid tihakse kodu rukki püili jahudest, kõvasti truĺlitakse, kerisel ja `ahjus küpsetakse Ann; kui põgenikud tulid, siis `tehti kuivikid Lai; kuivikuʔ om ku `saia üle jäi, siss lõigati ohkõsõʔ käärokõsõʔ `panti `ahjo `kuivama Räp || just kui vana `kuivigas (inimesest) Kuu; kõhna nõnnagu kuevik Kod
3. kuivetanud `ni̬i̬ske kuevik vars, muku jalad ja seĺjäluu Kod
4. kuiv kõrge maa kuivik om mõni kruusa korestik; kui tuiskaea liiv, siss kah kuivik Ran; kuiviku omma nigu `kõrgemba liiva ja kruusa kondi Kam; tuu vana igävene kuivik kotuss Ote

kuker|pall kuker- spor S L, K IPõ M Puh Nõo Rõn San Rõu, kukõr- Krl Har, kukõŕ- Plv, kukker- R(kuger- Kuu) uperpall, tirel `Lastel on höä mää pääl kuger`pallu `lassa ja `tamme `kasvatada Kuu; `luopisin isegi kukker`pallu, kui nuor õlin Lüg; [pringel on] sie midä sedämodi kukker`pallo `viska Vai; vöttis kaks varvast püu, siis ta `loopis kuker`palli Khk; Lapsed mõllavad õues einde sihes, `lasvad unniku otsast kuker`palli `alla Pöi; see lööb nõnna kuker`palli Muh; poisid `lasvad kuker`palli Tõs; lapsed lasevad ju kuker`palli kaela `kiirme pääl Hää; me olime `kanged kuker`paĺli `laśkma ja `tamme kasvatama Juu; Tagurpidi kukerpaĺl, vat seda kuker`paĺli juba igaüks ei tie Jür; vekest piast `laśkime kuker`paĺli JMd; kui esimest `korda müristetas kevadi, siis pidi kolm `korda kuker`paĺli `laskma, et seĺg rukki `leikuse aeal `aigest ei jää VMr; plika `viskas kuker`paĺli Sim; latse pilluve kuker`palli Trv; laseva kuker`palli kups ja kups Hls; laits kegsip ja `karglep ja, vahel lasep kukõr`paĺli ku uńn Rõn; ta visass kuker`paĺli San; `poiskõsõʔ `laskvõʔ kukõr`palli Krl; sul ei olõ sääl medägi tetäʔ ku kukõr`paĺli `laskõʔ Har Vrd kukkerpalk, kukkõrpaun, kukõr|pauds, kukõr|pää, kuperpall

kupa- kupa- Käi Var Pä JMd JJn Ann Koe VJg IPõ Hls Krk Nõo San Urv Krl Rõu; kuppa- Lüg Jõh Vai kupatatud, keedetud nüüd kurk `aigetab, `tarvis `õige teha kuppa`piima Lüg; kui `lehmä tuleb `piimä `keideti kuppa`piimä Vai; mardidele `ańti kupa`ernid PJg; Kupa uad keedetaks kuivalt `sü̬ü̬meseks Hää; piigistan [seened] sialt kupa vee seeśt `väĺla Ann; pani veel soodad selle kupa vee `ulka, et siis lähvad [herned] `pehmest; kupa `erneid `tehti, keedeti `pehmest; kupa `piima `tehti vahel `arva, kui külm aeg; kupa uad olid apu piimaga iad `süia, siis sai niisuke mehine keretäis Lai; ma ti̬i̬ `endel imu `ru̬u̬ga, kupa kapustit ti̬i̬ `endel Krk; ku˽pää halut́, sõ̭ss `võet́i nu̬u̬˽kupa `kapstaʔ - - `pańti lehe `viisi räti pääle ja köüdeti sõ̭ss pähä Urv; Noist kupa`kapstist `keet́i `ru̬u̬ga upõ ja `su̬u̬rmidõgaʔ Rõu

kutsar `kutsar R Käi L K IPõ Trv/-ŕ/, kutsar Kod Lai TMr Võn, g -i; kut́sar V(-ŕ; -aaŕ Har Rõu), kudsar Hel/-d́-/ T; `kutser g -i IisR/-šer/ Vai Jäm Vll Muh Emm/-är/ Mar Vig Kse Vän Hls Krk/-t́-/, `kutsri Sa(g `kutsra Pha) Rei Phl Han; kut́ser g -i Lei hobusõiduki juht `kutsar `istub pukkis ja `sõidab, eks `enne `erradel õld `kutsarid Lüg; `kutser ning tallipoiss nee olid [mõisas] perenaise `tehtud sööma `sööbijed Jäm; vend oli `möisas `kutsriks, pidas kaheksa `aastad seda `kutsri amedid Khk; `Kutsri pukk, `kutser `istus sõidu ajal pukkis Pöi; `kutsridel on nahk`kindad Rei; seal alttoa `teises `otsas eläs `kutsar oma naisega Mar; anna oehad `kutseri kätte Kse; Nüid põle änam `kutsrisi Han; `kutsar oli ees pukkis, se aas oost, ärra oli taga `tõldas Juu; `kutsaritel on ikke töĺp VJg; õpetaja tuleb kutsariga Kod; kui ärra `sõita `tahtis, siis kutsar pani obused ette, `sõitis treppi Lai; kui mina [sõnnikuveo ajal] `kutsar olin, lahutasid naesed sõńnikud kätega Plt; neil (sakstel) olli `kut́sre egäl Krk; kud́sar olli `antvärgi lavvan [söömas] Hel; ja emä lähäb `jalksi ti̬i̬d `mü̬ü̬dä ja `mõisnik sõedab tõllaga ja kudsariga Ran; `śaksi kut́sar oĺl ka suurõmb, ega tu̬u̬ is lähä hobõsõid `hellämmä Har; herräl kut́saŕ puḱih Se || hum sõńniku `kutsar (hobuseajaja sõnnikutalgutel) Pal || fig Ega `kutsar `kuormaks ole Kuu

kuulatama kuulatama Sa Muh L Juu JMd Koe IPõ Plt KJn Puh Har/-mma/ Rõu; `kuulatama RId(-mma Lüg)
1. a. kuuldavat jälgima, kuulama `lähma nattukese `kuulatamma, mida sial `räägitasse Lüg; kuulatab salaja Mär; `paergu ime on kuulatada, kis seokst elu näin ei ole; rähn `tokside ja `raiude nii `valju, et kuulatad, et mõni raiub `kirvega Tõs; räägid ühü jutu maha, aga põle kis seda kuulatan on (üksi elades) Aud; ilus kuulatada kui kaks tükki rehe all `varta löövad PJg; neid ilma jutta ma tahagi kuulatada Mih; Ma `seukest kiidust (kiitlejat) parem ei kuulatagi Hää; kuulatasin natuke `aega ukse taga Iis; es lähä jumalasõna kuulatama Vil b. (korraks) tähelepanelikult, teraselt kuulama kui kuer `kuulatab, siis paneb `kõrvad `püsti, `kuulatab kust puolt krabin tuleb Lüg; obugid kuulatas, kut mürin keis Khk; Ma jähi kuulatama, pole änam kuulda midagi olnd, kõik oli nii `vaikne Pöi; jäin kuulatama, mis kisa sie on JMd; kuulatas õige teraselt Lai; kuuli mõtsan jutu kõminat, kuulati `raaskõsõ, is saa arru mia na sääl kõnõli Har || kuulatlema `tohter kuulatab rinnust Tor
Vrd kuulahtama, kuulatelema, kuuletama2
3. teateid hankima; midagi otsima, välja uurima tüöd - - `kuulatamma Lüg; ma tuli kuulatama, kes teilt `tuulama tulab Kse; ma lähän ja kuulatan kas töö köib, kas raabitegijad `latsis Mih; kuulatavad `jälle kus oo ja - - et siis saab ikke `teenija kätte Aud; läks tööd kuulatama Tor; peremis kuulatab `kuulesi tüüss Hää Vrd kuuleskelemä
4. eelkosjas käima Üks lesk tuli teda kuulatama, ja läks talle kohe mehele Tõs; noorikuga räägiti ää, mehe ema käis kuulatamas enne Pär
5. sõna kuulama, kuuletuma kis ei kuulatan, ei kuulatan, mis sa [lapsega] ikke teed‿s Tõs; siis koer mede `keeldu ei kuulatagi Hää; neid (lapsi) on küll ut́situd, aga nad ikki ei kuulata Saa

kuuti2 `kuuti spor R S, Lä Hää JJn VJg IPõ(-t́i Trm) Plt Krk Puh kepsu; kukerpalli sie poiss lüöb `kuuti, et jalad `aiva `välgiväd; `tallekesed `lüöväd `nõnda `kuuti Lüg; Kevade `lüevad vasikad `kuuti Jõh; Lambad löövad tänavas kuuti Kaa; ju ta seal (karjas) iga pidi saab `kuuti `pillu Muh; siis akadags öle pεε `kuuti ajama, niipalju kui egaüks `jäksab Käi; mine lase nad (loomad) nüid kojo tulema, mud́u `joosvad jälle `kuuti so (pikali) Vig; lapsed aavad ülepea `kuuti Kse; Suured loomad nägu lehmad ja obused lustiga löövad `kuuti, pilluvad perset `vastu taevast Hää; lapsed lasid `kuuti JJn; lähme `kuuti `viskama VJg; sõidab nii et vanger lööb `kuut́i Trm; tare `põrsa eidäve `kuuti (lapsed hullavad) Krk || (askeldamisest) `vaalisin `jälle pesu ja lasin `kuuti JJn Vrd kuutse

kõigest kõigest, -õe- Pöi L K IPõ u Kam, `kõigest Lüg, köigest Jaa u Phl, HMd, keigest Jäm Mus Vll Käi Phl Ris HMd; `keigest Jõe Kuu ainult, üksnes siin `keigest kakssada `inge Jõe; mina `käisin küll vähä `kuolis, kaks `talve `kõigest sai Lüg; mool on köigest viis `markad Jaa; mul on neli tütard ja keigest üks poeg Käi; meid on sii `seekes (vaestemajas) köigest kolmteisn tükke Phl; vahet oli siis kõigest kolm `tundi Mar; kõigest ühe talve `saingi `koolis `käia Tor; keigest viis rubla raha sai tüdruk `palka `aastas Ris; kõegest üks aenuke Juu; kõigest puaŕ kolm `marja sain Tür; kardulid on kõigest paar kolm tükki all Sim; laps on kõigest kahe `kuune Lai; `veike nurgakene kõigest säl taga, si̬i̬ `oĺli meie põllu maatükk KJn Vrd kigest, kõgõst, kõigeks, kõigess, kõigist1, köigenest, köigiks

kõlajas kõla|jas g -ja Mär Juu JMd IPõ Pil KJn vibalik pikk kõlajas puu Mär; elajas on kõlajas, nisuke `piendlane JMd; pikad ja kõlajad kased, nied on rabedad ja lähävad `kat́ki `painumisel Trm; Pikk, kuiv kõlajas mees Lai; kõlajad loomad KJn Vrd kõlakas2

kõlistama kõlistama u Jõh, Pöi Muh L Hag Juu Kos JMd Kad VJg IPõ Ksi VlPõ M(-em[e]) TLä Ote Har(-mma) Plv, -õme San, -õmõ Krl; kölistama spor Sa, Hi Ris; kelist|ama Hlj VNg Jõh IisR, -amma, -ämmä Lüg Vai
1. kõlisema panema, kõlinat tekitama pikk kepp, `selle `otsas kott ja `kellad olivad `külles, siis iga `pingi vahel käis [vöörmünder kirikus raha korjates] kelistamas Hlj; kell `kulbi `külge ja siis kelistas, [korjas pulmas] `ämmäle `kulbi raha IisR; mis sa neid `marku kölistad kui sool `rohkem pole Khk; kevade kui oli aketud `loomi `väĺja `laskema, siis oli `kellasi kölistud Mus; kiriku `kella kõlistadass Hää; sääl kõlistse kuĺlusid, pannas obest saani ette Saa; `enne oli `mõisas kell - - köögitüdruk kõlistas, siis tulid `lõunelle Juu; kõlistand `võt́metega Kad; pulmas muud põld kui `luaside kõlistamene Plt; mõness talul olli adra nina üless pant, sõss kõlistide sääl (anti märku tööle minekuks ja töölt tulekuks) Krk; suurdel taludel kõlistadass `sü̬ü̬mä Puh; poisiʔ kõlistõsõʔ pudõliid ja olle `klaasõ Krl; paṕi kot́ti raputõdass - - tu̬u̬l `säärtse kuĺlusõkõsõ manh - - tu̬u̬d kõlisti `vü̬ü̬lmeldri Har || kõlistab `naerda, [öeld] kui `äśti eledast naeravad VJg; kassi kõlistase `raudu, künni `raudu (karjuvad kevadel künniajal) Ote || fig lööma, virutama Ta oli selle `ööse kahe pere `aknad `sisse kõlistand; Nii kauva `vahtis `pääle, kut kipu lauad (hambad) `sisse kõlistati, siis `mõistis ää `tulla Pöi Vrd kilistama
2. u telefoniga helistama siis kõlistas Pagari `mõisa‿t `mõisi `ütles isale et `tulgu nüüd raha võttama Jõh; Koolimajas oli üksi kõnepunkt, sealt sai siis üksi kõlista Pöi; Ole miheks, kölista korra `Kärdele Rei; arstile mennässe kõlistama Mar; Sõita ei õle vaja, `linna võib kõlistata Trm; Kõlist Karla siiä Nõo
Vrd kõllima2
3. fig (kuulujutu levitamisest, laimamisest) kelistab `rääkida; mida sa kelistad minuda üle `mai·lma ja `räägid mind Lüg; on va küla kell, käib `mööda küla `kellasi kõlistamas Juu; kes seda juba kõlistas Lai; las na kelläde ja kõliste Krk
4. (läbi) puhuma tuul kölistab nönda läbi ete, et sa üsna tunned Jäm; tuul kölistab maa nii kuivaks, keik kuhad εε kölistand Khk; Täna kölistab vinget pöhi tuult puhuda Kaa; tuul kölistab elud ää (puhub majad külmaks); tuul kölistab inimese läbi Rei || külmast kahjustama külm kõlistan kõik vilja ää - - võtab ää kõik vilja Tõs
5. kui mättad jo püsut `paljad, ne (hobused) olid einamaal kölistand (toitu otsinud) Rei

kõndima `kõńdima (-nd-) Pöi Muh spor L K, IPõ, `kõńd|ma KJn Vil Nõo San spor V(kõ̭-), -me Hls Krk, -mõ Krl, `kõńma Saa Kod Vil M(-e) T(-e San) spor V(kõ̭-), (ma) kõńni(n) (-nn-); `kõndima, (ma) `kõnnin Lüg(-ie) IisR; `köndima, (ma) könni Jäm Khk Vll Emm Rei; `kondima, (ma) `konnin Jõe Kuu VNg Vai(-mma) (ringi) käima, astuma, sammuma sie maa `tahtub ärä `kondida Kuu; laps akkab juo `kõndimaie; luom kie ei `sõisa `karjas, kolab ühest kõhast `tõise ja `kõnnib Lüg; [laps] jo `kondi `nenda, et enämb `süülis ei `kanneda; tama ikke `kondi kuda `liikmed `andavad Vai; Naised, mujavädajad `köntsid muja`koormate `körvas Khk; Kes võib `santi `sundida, kui sańt äi taha `kõndida Pöi; poiss kõnnib toa peal, liha aage pea peal = kukk Muh; ei see kõnni änäm jala `täitki Mar; kari miul `raasis `randa kaudu, ise ma `kõńtsin `tiedä kaudu rhvl Khn; `kõńdsin `mü̬ü̬da `metsa, aga es leia `ühtegi si̬i̬nt Saa; tulivad `kõńnides JõeK; [jalad] ei taha `kõńdmist Pal; mul jalad vigasest jäänuvad, ei saa `kõńdida; `kõńdmine nii vilets Äks; temä `oĺli kärmäs `kõńma Vil; laseb obesal `kõndi, kõnnib usse `aida `mü̬ü̬dä Trv; `kindre soone om nõnda valuses jäänu `kõndin Hls; joba miu lait́s kõńd joh Krk; mitu kõrd ole ma `kõńnu essitust (eksinud) Ran; kae seräne om miu `kõńmine, mes miä nüid `kõnsi, jala om `kange Puh; to‿m ka joba jo sängin, ei kõnni enämb ülevän; jalu põdess, pikäle es ole, niisama kõńd ülevän ja `ku̬u̬li ärä Nõo; mia oĺli nooren virk, mina es kõńni, mia iḱi tirt-tirt laśsi; `poiskese oĺliva viietõiss`kümne `aastatsõ, noil `pükse es ole, `kõńneva nii samatõ amõtega Võn; tulge `kaema, toonekuŕg niidu pääl kõnnip; jala om nii `kange, valiste `kõndi ei saa Rõn; `aigõ olt, siss ei˽kanna˽ni paĺlu `kõńdmeist Krl; vana lööberüss ei viisi `õigõhe `kõńdigi, lööberdäss Urv; iks üleväh `jalgo pääl kõńnidi; a seo `üńdrik om mul kõ̭gõ all, `maatõh ja `kõ̭ńdõh Vas; kiä harino om `kõńma, tollõ ei tii˽`kõńmine midägeʔ Räp; lat́s lätt `kõ̭ńma, alostass `kõ̭ndeʔ, lat́s jo käüse; lasõ hobõsõl `kõ̭ndeʔ, las `kõ̭ndeh lätt Se || (putukate liikumisest) kiŕgese `mut́ku kõ̭nnõʔ inne, `ü̬ü̬se ku es ole˽tuld tarõhn Rõu; mehine hõõrd `jalgo, kõńd niisama, ei jõvvaʔ mińnäʔ üless vahho mano, jääss `maaha Räp || fig jalad ei kõnni, jalad oo käest ää Tõs; meś‿si kell sul kõńnib (mis kell on) Kod; seni ta põdess, seni ku kõńds ärä looja `karja (suri) Krk; rubib ü̬ü̬d ku `päivä, aga iks rikkass ei saa, näĺg kõnnip taka nigu töbiannaga kaśs; `küĺgenakkaja `aiguss om `kõńman; Ei tiiä kuivast ilmast viil midägi, pilve kõnniva ümbre taiva veere Nõo; [tema] tütär ollo joba üle kõnnitu (on rase) Plv; jõuloʔ `kõ̭ńvaʔ, mõ̭nikõrd om `ri̬i̬de edimäne pühä, mõ̭nikõrd i̬i̬śspäiv edimäne pühä Räp || jalutama Mere `ääress on suve `ehtujell ilus `kondida Kuu; mul tütär kuvvetõiss`kümne `uassane, vaja `kõńdi peiuga Kod; illośs ilm um, `kõ̭ńkõ˽ti˽ka järve `vi̬i̬rde Rõu; vana [peremees] `kõńde sääl uḿmi `põlda vahel Plv || ringi rändama, hulkuma selle ajaga joba olna näil kolmass kotuss `kõndi Puh; võt́t ametist `valla ja kõnnip nii sama; võta nüid kraṕp (vallaslaps) `kaala ja kõnni ütest `tõisi Nõo; `mustlase talusit piti `kõńdseva, `tahtseva kätt `kaeda Ote; ega ta sul iks ei püsüʔ ta lätt jäl `kõńma (varastama) Kan Vrd kõnnitama, kõntsama

käbar1 käbar g -a Jõh IisR S(g -e Phl) spor L K, IPõ; käbär g -ä RId(n käbärä VNg) Mar Saa Juu Kod KJn Kõp spor eL(-ŕ Se; pl -e Hel Har Rõu) hrl pl, hum käsi `santi `tantsis, taha `vahtis, `kuida käbäräd kohe `käiväd Vai; pese käbarad `puhtaks Ans; Käsi, käpud, käbarad, see on üks käsi ikka kõik Pöi; Laski aga nüd käbarad käia (töötage kiiremini) Emm; Kas käbarad külmetavad Han; kuidas käbarad käivad kuidas käsi käib, kuidas elad kuda käbäräd `käiväd Jõh; Kudas siis so käbarad käivad Pöi; kui teretasse, sis küsitasse, kudas käbarad käivad PJg; kudas so käbäräd käiväd kua Juu; mõni `ütleb naĺja peräss, et kuda käbäräd siis käeväd Kod; kuiss käbäre käivä Hel; Vanast iks küüsüti et no kuiss sul käbärä˽kääväʔ Urv; Üt́li `pindremehele et kuiss käbäre˽kääväʔ. Tu̬u̬ üteĺ et nigu˽`toukat nii lätt Rõu; kuiss sul käbäŕ ḱäu – kohe panõt, sinnä ḱäu käbäŕ Se Vrd käbal2

kägar kägar S spor L K, IPõ, kägar|as Muh L Jür, g -a; kägär g -ä Kuu VNg Lüg Mar/-äs/ Var Tõs Juu(g -a) KJn Trv Ran(-ǵ-) Puh Kam Vas, -e Hls Krk; käkär g kägärä Plv; ḱagr (kägr) g ḱagra Urv
1. (kõva) tükk või pabul; tomp, nutsak `lamba sitta kägärä Lüg; saue kägarad nii kövad, p‿lehe `katki; ader ajab suuri kägarid ees; `papri kägar Khk; Mis `moodi `sõuksed kägarad (mullatükid) `peeneks soab, mis teeb ägi nendega; Öhesi `suuri kägarid (masinaosi) sealt `autu pealt moha kikerdati, mina‿s soa aru mis nee olid Pöi; pahkpuul kasvab puu kägaras (mügar) küĺle `piale `väĺla Lih; inime oli nagu kägar maas Kse; `korjas maast sita kägäru Tõs; kui laps teeb kägarad, siss lapse kõht on kõba Kei; obose seta kägär; suured mulla kägäräd Juu; Kägarate `kaupa sialt looma `perssest tuleb Jür; [haige inimene] `istus nagu veke kägar plita ies JJn; `lamba kägäre ku `aavle, neid ei saa kudaki `laote; külmäge kokku `kiskun ku kägär Krk || mudamättalise põhjaga koht Võrtsjärves käǵär om `umbess poolen järven - - sääl om pori kühmud vai mättäd; käǵärä pääl mutiga tõmmassime, `oĺli ahunit sääl Ran || kobar `pähkla kägär Juu || `enne kui vaemud `mõises käind siis puhand ja teind sedasi vaemu kägärad, teese pea ja teese perse, sedasi `rõngas Juu Vrd kagar1
2. vilets, kidur (olend, taim) `lamba talled ku need jääväd nihukseks vähikseks `jälle, küll oo aga kägäräd Mar; tal põld `ühtki ead `looma, kõik va viletsad looma kägarad Mär; see ei ole `miski loom, oo üks kägaras Tõs; vilets loom, nagu va kägar Nis; sügisene `lamba tall jääb kägarast; tänavused kualikad on kohe nisukesed kägarad et äbi näha Kad; vana kägärä pedäjä siin Undisu̬u̬n kasvasse Kam; `põrsa ḱagr Urv || äda kägaras (hädaldaja) Kse Vrd kigar
Vrd kägrats
3. kähar, kähardatud kägäräd `juuksed Kuu Vrd käbar2
Vrd kägarik, käkar

känts känts (-ń-) g kän(t)s|i S Ris Nis KJn Krk(kändsi), -u u Khk Pha Phl, spor L(-o Mar), Juu Kos Jür Kad VJg IPõ Kod(-ä); n, g `känts|u, -o, -ü Vai
1. (suur) tükk, käntsakas pappi `andas `köstrille viel üvä `käntsü liha Vai; suur leva käńts kää Khk; seebi käntsid olid `kainus Kär; [turvast] Vissati aga käńts aavalt `ahju; `Õhta `anti veel kannikas `leiba ja käńts liha `kainlu, söö teise päeva läbi veel Pöi; mamma `saatis suured või käntsid levaga Muh; `minta `karja, leigada leva küljest tükk ära, [see on] karja känts Emm; küll tema vöis `süia maged vöid, keeras käntsu `püuse ja söi ära Phl; suured sialiha ja `lambaliha käntsud Lih; `murtsin ühe känsu `leiba Juu; üks suur känts liha VJg; ära `lõika nõnna suurt `käntsä Kod || fig Sai känsi `kainlu ja läks (tüdruk leidis endale poisi) Pöi Vrd käntsakas1
2. (vana) vormitu, kasutu ese või olend; konts mis sa vana känts oled (inimesest) Tor; vana luua känts; jäi üks seebitüki känts järele Juu; [rätik] nigu va känts poriga koos, ära `kuivand Lai; `väike `ku̬u̬rme käńts Krk
3. käntsti Äkist oo einakoorm känts kummuli Kaa; Pisike roag jähi jala ede, käńts maha, `sõuke on see vana inimese asi Pöi Vrd käntsati

kärak(as) kära|kas (kärä|käs) g -ka (-kä) Kuu/-gäs/ RId Sa(-gas g -ga Khk) Muh L(käära- Kse) K IPõ; kära|k (kärä|k) g -ka Emm KJn, -ga Rei, -ku Saa Äks M T Urv Krl Räp, -gu Krk V(ḱ-; -ŕ- Se)
1. suur (ebakorrapärane) tükk, käntsakas suur käräkäs `einamad Lüg; kust koer `seikse liha käraka käde saand‿o Mus; Märja `aaga oo `tuhlid nagu suured mustad kärakad Han; minugi vennal on sääl `Kotkamääl kärakas `põldu Kad; ańd suure käraku `leibä Puh Vrd kärakas
2. alkoholiannus; viin [ta] Tegi kodo ka käräkä Lüg; `vötsi paar εεd käragad Khk; Mees `viskas ühtepuhku kärakad Emm; võta üks käräkäs ää Mar; võttis tubli käräkä `viina Tõs; sai - - kärakas `viina `piale `võetud kui saunast ää tulid, tervis tuli tagasi jälle ja Nis; mehed põle akand `enne `tüölegi, kui suand käraka `viina VMr; võtame öhe käraku küĺma`rohtu Äks; seh, pane üit́s käräk nüid Krk; kas sa käräkut ka `viskad vahel Ran; Poisi˽võti˽tan õdagu käräkut Rõu
3. pauk, kärgatus Kui kärägäs kävi, oli `ülge ka `sirge Kuu; Ära süö `vasta üöd `ninda `palju `kapsaid, akkad kole kärakaid panema (peeretama) IisR; pannund suuretüki akkama ning annund käraka ää Vll; `pikne põletas kõrtsi maha - - kärakas oli vääga kõva Pal; piken lü̬ü̬b kõva käräku Hls; kui tu käräk käis, siss `akna klaasi põrisiva Ran; Tu̬u̬ kärägu pääle˽ma `heitü magamast üles Urv; teḱk suurõ kärägu ku sattõ Vas
4. löök, hoop `tõmmasin kuradile ühe käräkä `pitki `vahtimist Lüg; `antsin teesele ia käräka `kuklasse JMd; anni tal üte ää kõrva kiilu, üte kärägu vääni tal kõrva `pääle Krk; ańd mullõ t́äkk ḱärägu, lõvvaluu lei `riśti Se

kärbas1 kärbas Mus Phl JJn ViK IPõ, `kärbas VNg IisR, g `kärpa
1. oksatüügastega puu; tugipuu; toestik suvivilja või heina kuivatamiseks `kaerad panima `kärpa `piale. kaks `niisukest pikka `otsa puud oli ja siis `jälle sie poig puu, neid oli kolm vai kuda `tahtas `kärpast teha VNg; rüstik pannasse `kärpa `pεεle `kuivama Mus; `tehti suured pikkad [rõugud] ja siis arjati kärbastega ära nii kui ned tua akkid `pańdi kaks tükki `vastamisi `piale. nagu nüüd on põllul eina redelid. nied ülesse ja‿ss `pańdi `õĺgi `sinna arja `piale ka ja siis nied `kärpad `pańdi sis `piale Rak; kärbas, raami `muadi, kus vili `panna. vili, vikid, einad, ärjapead `panna `kärpasse VJg; kärbas `tehti kuusest, `jääti õksa töngad `külge; kärbaste `piale `pańdi vili. `löödi kolm kärbast `vastamiisi, pialt siduti kokku; `varda `ümber `lü̬ü̬di kolm ehk neli kärbast - - õts õli raiutud, lõid mua `sisse, sidusid `õkstega `kińni, mõned panid vitsaga, mõned naeltega; `kärpad õlid `õkslikud kuuse ladvad; ku `erne `sarda akati tegema, `pańdi `kärpad ritta, `õkste `piale lat́id Trm; kuhja `kärpad Lai || tõkkepuu `kärpad `pandud `tiele ette, kui ei `lassa läbi VJg; ära mine sialt, kärbas on ees; silla kärbas (sillamaksu kogumiseks) Trm Vrd kärbäts
2. kärbisel asetsev suvivilja või põlluheina hunnik Ühe `kärpa paneb `kõrraga `piale, `rohkem ei mahugi IisR; odrad `niitsime `kaarde maha, ajasime kokku ja panime `kärpasse JJn; niidetud vili, sie `pańdi muidugi `auna, `kärpasse `jälle; mõned `kärpad on viel väilal VMr; anguga sai kuared kokku `kantud ja `kärpa `pandud Sim
3. löe alaossa kinnitatud raod, nn vikatiluud vikati löö `külge `seoti kärbas, kas paeost ehk kasest - - siis `niitis `puhtamast, lõi eina kokku, kaaru `piale kõik; kärbas õli üle jala pikk, kahe aruline või kolme; mina põle `kärpaga `rohkem niitnd kui ühe korra Trm
4. varsa okaspäitsed (imemise takistamiseks) kärbas on varsal nina pial Trm Vrd kärbast, kärvas(i)
Vrd kärbis, kärp1, kärvast(i)

kärbits kärbits Khk, g -a Hää VJg Sim IPõ Hel, g -e Hää Hel; `kärbits Lüg, g -a Jõe VNg(-ä) Vai
1. oksatüügastega puu; tugipuu; toestik suvivilja või heina kuivatamiseks `otrad `panna `kärbitsa `peale, nie on `niisukesed redeli `muadi VNg; sügisi `pantass vili kärbitsal Hää; üks paaŕ vastakute `pandud puid on kärbits VJg Vrd kärbäts, kärmits
2. kärbispuudele asetatud vili või hein nisu `kärbitsad, `kaera `kärbitsad Jõe Vrd kärbisti
3. okaspäitsed `pandi kärbits varsale nina `piale Iis
4. puust vaatetorn – Khk Vrd kärbastik, kärvits
Vrd kärbis

käredast, käredasti käreda|sti Kos Ksi, -ste Aud Tor, -st IPõ KodT; käredä|st Lüg Vai, -ss Kod adv < käre1 käredäst kisendäb, `kõrvist käib läbi; saun käredäst `küötud Lüg; vesi jooseb käredaste Aud; küĺm akkas käredasti `kõrva `kińni; reagib teene käredasti Kos; Ta reakis `kärmest ja käredast, nii kui kõrvetas oma kõnega Trm; vesi käredasti `jooksis Ksi Vrd käredalt, käredä, kärehede, kärehehe, kärejäst, kärele, käresti, kärrehe

kärestik käresti|k TMr Võn Plv, g -ku VNg Vän Kad IPõ KLõ Ote (kärä-), -gu Kam, -kku Lüg; käreśsi|k, kärässi|k g -ku Kod
1. kiirevooluline kivine koht jões `kangest vesi `juokseb kärestikku pääld Lüg; all‿pol Sindi `paisu on kärestik Vän; kärestiku pial jokseb jõgi valuga Kad; Ped́jal on küll kärestikkusi Lai; kärestik on jões, kus kivi põhi, `mööda kiva jokseb Plt; `Mõrdega sai `püitud kärestikke päält - - kalad tulevad auvast kärestikku, `kalda lähedäle Vil Vrd käredik
2. viljakandmatu koht põllus, kuiv kõrgendik – Kam Ote Plv

kärkima1 `kärkima spor R(-ie; -mä Lüg), Khk Vll Muh Rei Mär Tor Hää spor K(-ŕ-; -mä Juu), IPõ; `kärkümä Kuu; `käŕk|ma (-r-) Saa, -mä Kod KJn eL/-me Hls Krk/; (ma) kärgi(n), -ŕ- eP eL, `kärgin R
1. valju häälega riidlema, kellegi peale karjuma ärä `kärgi `lapsega Lüg; kärgib nagu köue Vll; `kärkimene oo riiu asi Muh; küll oli vihane, `kärkis ja `paukus mis seenad värisesid Mär; küll ta `mürkis ja `kärkis Sim; kärk ja vańd `kuŕja Kod; vanamis `raksus ja `käŕkis mis kole KJn; mis sa iki kärgid ja `riidled ütsilugu Trv; mia kärgi - - nigu `piḱne jälle, röögi nii et `ilma kuulda om Nõo; peremi̬i̬ss oĺl vihane, `käŕkse mõtsan põllu`panjidõga Kan; Mi sa no taast latsõst nii käŕgit, kas taa midä ti̬i̬d tu̬u̬st Urv; käŕk `pääle minnu Krl || fig (loomade häälitsemisest) riitsikad akavad `kärkmä nukan Kod; ko˽varõśs ka ilosahe vaak, siss om hüä, a ko käŕk vai `hüŕmelless, siss kuulutas midä pahha Se Vrd kärskima
2. müristama (äikesest) `pikne kärgib täna `õige kõvasti Saa; `kärkimine on ligidal, `kaugel on tümin ja kolistamine Lai; vanamb käŕk kõvaste, vanamb tümistes Trv; küll käŕks pikken kolesti Hel; Kui vanemp aga käŕk joba enne jüri`päivä, siss `tuĺli vilu suvi Rõn; `pikne käŕk `kõvva Plv; piḱkäne ḱärk, `kärmähe lü̬ü̬ Se
3. paukuma, praksuma Kui tund on `käüdüd, siis `kärkü lokkulaud Kuu; kuńdi liha ei anna `rasva `väĺjä, kärgib pańni piäl Kod; tuli `naksi `käŕkmä; kuusõpuu˽`käŕkvä, a pedäjäpuu ei käŕgive San; `ruśkut lei `vasta `lauda ku `käŕke Plv; kuusõ puuʔ `paukvaʔ, `käŕkväʔ, pill kibõnõid Rõu; mõsu `paukminõ‿m `käŕkminõ, pandass õks prauh-prauh kui mõstass tõlvagaʔ, tõlv käŕk Se || fig maa käŕk `vasta, maa pill `atra `vällä Vas
4. teritama; pinnima `atra ja adra `haerat (künnirauda) ja kirvõst kärgitäss; kirvõst vaja `käŕkeʔ sepil, kel om paks terä, aiass tuli kuumass ja vasaraga pessetäss Räp Vrd kärpima1

kärner `kärner, `kärnär VNg spor S, Han Pä JMd Sim IPõ Kõp, `kärnäŕ San(ḱ-) Krl Vas, `kärnel, `kärnäl (-ĺ; -ŕ-) R Rei L spor K, I M TLä Rõn Kam Har(-ĺl) Rõu Se(ḱ-), `kärnal Jõh IisR Rid Mär Lih Tõs Saa Ha ViK Vil, `kärnaĺ Plt, g -i(`kärnäĺli Har Rõu Se) aednik `kärnäli vaha (pookvaha) Lüg; `moisas ikke `ongi `kärnälid roho`aias Vai; noore metsa `kärner (metskits) Emm; `Kärnelitel olid poisid abis. `Kärnelite poistest kasusid uied noored `kärnelid Han; mõesa `kärnel aris ja `lõikas õunapuid Aud; Nüid on kit́s `kärneriks (omakasupüüdlikust ametiisikust) Hää; ühe `oasta olin Raasiku `mõisas `kärnaliks Kos; vahest käisime `kärnälille, roho aeas tüöl `jälle `kärnäli `juures Kad; vanasti oli ike `kärnaĺ, `nüid `ööldasse `aednik Plt; `kärnäĺ ka oman söögin, `kärnäli tüdruk olli perelavvan Hel; `kärnäl puhast `aida ja istut puid ja `puhmit Nõo; `kärnäĺl oĺl esiʔ, `aidnik oĺl esiʔ, `kärnäĺl oĺl õks suurõmb miiśs Har

kärss1 kärss S Kse Tõs Tor spor K(-ŕ- Koe), IPõ M T Krl Lut/ḱ-/, kärs Kuu Hlj Rei Vig Var Mih Iis San(ḱars) V(-ŕ- Rõu Se, ḱ- Har Se), kärts Mar Kul Mär Vig Khn Juu Kos Tür Ann Kod; g kärs|a (-ä) Sa L K I eL, -u Emm Rei(-i) Mär Ann, `kärsä Kuu, kärss|a Kse Kad, -ä Khn, -i Ris, kärts|a Kul, -ä Vig Juu; n, g `kärs|ä VNg Vai(-a)
1. a. sea koonu ots sia `kärsa `oieda, senega `määridä `külmedäne `varba Vai; `vinguril seal paiguliste äda, puhu kärss `aige, teise maa jεεs, äi saa `tönguda Khk; `Voata et sa‿b löö kärsa `pihta, siga on kärsast ellik Pöi; pani `rönga `kärssu Rei; traet `aetasse kärsäst läbi et tä ei saa `tõnguda mette Mar; kärts oo kõva krõmps, et nuga ei `lõika tädä Kod; siga olli kärsäge kiḱ maa segi `lõhkun Hel; latsõ `tahtsõvõ `ḱarsa, t‿oĺl sääne kõrrõ San; `Mäane `kartuli`võtja künd kärsägõ? = siga; tennüspääväl süvväss tsia `kärsä Rõu || hum koon Ma löön sene ilusale valge hülgele kärsi pihta Rei; kärsä ajama isutult toidus sonkima lää‿i süüḱ `kõrda, siss aja no tah `käŕsä; kõtu kaŕah täüś sööńüʔ, siss aja pääle `käŕsä Se b. pej inimese nina on sellel küll `kärssa pale täis Ans; ḱärsnõ̭na, sääne tsõõrik nõ̭na kui kartoh pääh; śjool om hüä kärs, tu nuhutass kõ̭iḱ `vällä Se; kärss püsti (ilmutab viha või solvumist) sel on jo kärs `püsti Hlj; kui midagid on, siis on kohe kärss `püsti Khk; sa `tõmbad kohe kärsa `püśti Trm; ega `sulle ei või midägi üteldä, siss om `õkva kärss sul `piśti Nõo Vrd kärsnä
2. fig siga mene `ütle `kärsäle, las `kärsä `tulla `oue Vai; onu u̬u̬t aia all, käse `kärssä `käimä tulla (hunt ootab siga aia taga) Krk Vrd kärssnina, kärsäk

kärss3 kärss (-ŕ-) Lüg Kaa Jaa Pöi Emm Käi IPõ Hls Krk Puh Nõo, kärts Kod; g kärs|ä Kod Hls, -i Jaa Pöi Muh Lai(-ŕ-) Puh Nõo, `kärsi Lüg
1. kortsus, kipras ja kängus asi või olevus kes käŕss oo, mis `moodi siis veel nooreks tehasse Muh; See on jo nii trööpe kistod nagu igavene kärss Käi; oh sa vanamori kärss Trm; kaks lehmä kärtsä Kod; siga käŕssi jäänd, nigu käŕss teine - - vilets ja armetu Lai; si̬i̬ `aasta es olegi ubinit, mõni ütsik kärsike, ubinakäŕss Puh
2. okslik, jändrik, kõver puu Suos `männikärss, suos ei `kasva `männid, `jäevad kõik `kärssi Lüg; See tamm oo igavene käŕss Kaa; möned kase kärsid on einamale jäänd veel. vötame need poar `kärssi muha; puukäŕss, oksakäŕss Jaa; Puu nõnda `pahka täis kut käŕss, naagu oksa käŕss mis maast ladvani `oksi täis on; sii aa `eares oo üks va metsõunpuu kärss Pöi; üit́s va kärss ja `oksline puu Hls

kärts1 kärts R(`kärtsu Vai) S L spor K, IPõ M Ran Nõo; g kärts|u S L/-ü Khn/ JMd IPõ KJn Trv Hls, kärdsu Krk Ran Nõo, kärsu Muh Tõs PJg Juu Kos Jür; g `kärts|u Kuu(-ü) Vai
1. (helist) a. raksatus, pauk; kriuks `Kuida kärts kävi, `ninda ka hall hunt `langes ja jäi `sirgeks Kuu; ratas tegi kärts `vastu kivi VNg; üks suur `kärtsu `kuulus Vai; kärts käis kärtsu piale Vll; `viskas kärts pörandale Rei; Küll suurestükid `antsid sõja`aegas `kärtsusi Han; Käüs `siokõ kärts et, üsä nao miin olõks `lõhkõn Khn; aga `piksel oli kõva kärts, ei tea kuhu ta selle kärsu nüid lõi Juu; oli ää kõva kärts küll Trv; `kärtse `saapa jalan. ni̬i̬ kärdsuve Krk; kuuli kui tu kärts käis Ran b. peer noorik peeretas suure kärsu Muh; kuule poiss, sa oled `kärtsu `lasnud `jälle, ää kärsuta oma perset PJg; `laśsin takka `kärtsu nõnna et, seest ajas nii täis Juu; sa ei ti̬i̬ muud kui `ühte lugu `kärtsu lahed aga Trm; kärtsu ais KJn Vrd kärtsatus
2. a. hoop, löök, laks anna üks kärts tale Khk; ma anna sulle ühe kärsu `pihta Muh; ku ta vait es jää, anni jälle kärdsu `perse Krk; es jää muud́u magama, mõne kärdsu anni perst `mü̬ü̬dä, siss eed́äss magama Nõo b. kogus, portsjon Kaks `kärtsü `leibä tegime Khn; `viska üks ää kärts - - pane tõese jala jaoss kah Ran Vrd kärdsähüss
Vrd kärtsakas1
3. fig (kiirest tegutsemisest) Kärts ja põmm oli vanamehel otsus valmis Han; sie läheb tema kää üks kirts ja kärts JMd

kätki kätki g kätki Muh Kse Var, `kätki Sa Muh Vig; kät́ki HMd Tür, g `kät́ki Juu Iis; n, g `kätki R(-ü Vai) spor S, Lä PäLo Amb u Sim Trm; n, g `kät́ki Mar PäPõ KPõ IPõ; kätkü, `kätkü Khn; kätkit Khk Kaa(n -int), `kätki|t VNg Khk, -d Jäm, g `kätki; `kätkü|t g -ve Kuu; ill `kätkidusse van Jõe häll Pane laps `kätkü˛esse; Vesi solist tämäle (laevale) `vasta `külgi, `nindagu `laula˛ess `meile peris `kätküve`laulu Kuu; laps on `kätkis, `kiigeta last Lüg; `kätki komberdab - - jalad `sopliguks kulund Khk; lapse kätkint olnd `voodi ees - - kätkint olnd tühi ja `kiikund Kaa; niid kasvatakse ilma `kätkita Vll; parde all oli puu ja see `üiti `kätki vebu Mar; kätkü `veedriga või `vioga lae all, paranda piäl jalaga kätkü Khn; `kät́kis, puu `kät́ki on, sial sies olen mina `kasvand ja kiigutud Amb; last kiiguteta `kät́kis VJg; viime `kät́ki `õue Iis; `veoga (vibuga) `kät́ki Lai Vrd käki

käuksuma `käuksuma, (ta) käuksub spor S([nad] `käuksuvad Khk) L, Kos Jür Koe VJg IPõ Plt, `käuksub VNg IisR Vai(`käü-); `käuksma, (ta) käuksub KJn Trv Nõo Rõu a. (kuhugi vastu hõõrdumisel) kräuksuma, kääksuma uks `käuksus VNg; värav `käuksus Rei; vanger läheb kuivase ja käuksub Tor; `käuksku vai teku mes taht, miul `aiga tedä (ratast) `määri ei ole Nõo b. katkendlikult häälitsema `Veiked üö`kullid `käuksuvad vahest IisR; `kiivitud `käuksuvad oomiku vara; kajagud `käuksuvad pöllal, akab vilu tulema; akid `käuksuvad; laps käuksub `karjuda; lapsed `käuksuvad väljal, ülantust tegad Khk; laps käuksub, kui akkab `nutma VJg; käuksub nigu kanapoeg Plt; koer käuksub `pääle Trv
Vrd käuksima, käutsuma

köhima köhi|ma VNg IisR S Lä Aud Hää Saa spor K, IPõ, -mä Kuu Jõh Vai KJn spor T, V(-me, -mõ Krl), -me M San; köhema spor Pä(-mä Khn), Kõp SJn köha kuuldavale tooma köhisin kõhe punast [verd] `vällä Jõh; tämä `köhhi kovast Vai; ajab nii väga köhima, et üsna iŋŋe paneb `kinni Khk; läkastab ja köhib na `kangest et Muh; köhib aga `peale suutäis aaval Mar; köhes ja köhes - - ju täst elu`looma‿i saa mette Tõs; kukkusin järele [käole], siis tä pahandas ja akkas köhema PJg; `kiiskus (tiisikus) paneb köhema; tea mis tõbi see kallale on tulnd, köhe ja turtsu mis irmus Vän; nüid on köhitud küll, tuleb `rohtu tuua Saa; öhö suutäie köhis Juu; eks ta ole kopsus siis viga, kui inimene köhib Ksi; obene köheb, ajab ninast tat́ti `väĺla SJn; enge `kurku läit́s sü̬ü̬ḱ, võt́t köhime Hls; obesel om `pousslakk sehen, ku ta `kangesti köhi; ku laits köhip, siis üteldess, mine `mõtsa kuuse `otsa kukkume, mis sa miu latse seĺlän `painat Krk; latse köhisivä `ü̬ü̬si nigu pi̬i̬r `tirtsusi Ran; vahel köhi nigu kusi tulep `väĺlä Nõo; Mul oĺl toona˽sääne kõva kühä et, ku köhe sõ̭ss `õkva `rindu mat́t Urv; tõmmassi köhimist Krl; ta köhi pääle köhimist, `otsa ei tulõʔ Har; mul oĺli˽rinna˽kõvaʔ, ma olõ es köhhij inemine es Vas || fig ei ta tohi köhida `mulle `ühtegi (vastu rääkida) VJg || fig, pej mine köhi minemä, siihn ei olõ sul medägina tegemist Har; köhi minekit Plv Vrd köhkmä, köksima1

köidik(as) köidi|k (köe-) g -ku VNg/`k-/ IisR/`k-/ Vll Hää Ris Nis Juu JMd JJn Koe VJg Sim IPõ(ködik Iis) Plt KJn, -gu Jäm Khk, -ka Kaa; köidi|kas g -ka Mar Kse(-ku); köödi|k g -ku Trm Kod(g `kööt́ko) Lai; köüdi|k g -ku Võn, -gu Kuu/`k-/; `koidi|ko g -go Vai
1. (kinnihoidev) nöör, köis, kett vms `Kutsikas vötta `köidiku `otsas `kaasa IisR; too si köidik säält maast `seie Khk; köidik `pantass niie varbastess; Ja ahjuluua köidik - - si̬i̬ köidik `siuti `ümmer `ki̬i̬rdu Hää; takkudest keeratakse köidik, `taotakse seena vahele Nis; vana jäme oheliku tükk jüst nagu va köidik Juu; pane köidik [lehmale] `sarvi JJn; kui `kõlkad sai lattu `kantud, siis sai köidikuga `kantud kua Sim; lehmäl köödikuga kell kaalan; kas panid ukse köödiku; adra kure köödikod `pantse rangide `külge; tambil õlid `kööt́kod küĺjen - - tõõne `kööt́ko õts õli tambi küĺjen, tõõne rangi rooma küĺjen Kod; [õllepärmi] pudelile siduti köidik `külge - - `laśti `kaevu `külma vette Lai; võta säält köüdik ja köüdä ta `kinni Võn || kõege suurem ja tugevam piä `kuksi [odral] maha, kaala köödik läks `kat́ki Kod Vrd köide1, köidis
2. keelekida `kiele `koidikod Vai; tä keele köidikas `olla `kinni kasond Mar; lõigati kiele köidikud lahti, sai sõna suhu VJg
3. fig pikaldane; laiskvorst küll si̬i̬ one üks köödiku vańka; üks vana vedelik ja laiskvoŕss, vana köödik Kod; minagi `sõimasin seda vedelad sulast, et sa kurjavaimu köödik Lai

köietama köietama Pöi Emm/-dama/ spor Lä K, IPõ, -ämä Kod KJn, -eme Hls; `köietama Jõh IisR Vai(-mma); köövetama Khk Kaa Muh looma köie või keti otsa sööma panema, köie või keti otsas söötma kus lähäd köüs `kaindlas? [vastus:] ovost `köietamma Vai; Sii pole köietamise `kohta `kuskil, kus sa looma paned Pöi; sääl veel karet, vöib `looma köieta Emm; ma lähe tätta (lammast) köietama Mar; kui obost köietame, siis paneme ket́i `rõnga vaia `otsa Kul; läks pöllal uost köietama Ris; `veised soavad väĺlal köietud Juu; köietasin lehmaga eina ära (ei jätnud niiduks) JJn; läheb obuseid köietama ja `jootma ja Ann; köietäb riśsik eenä piäl, paab `köide, siis ei õle vaja kaŕjuss Kod; [loomi] köietati ristiku ädalas - - ket́id olid, köis ei `kesta ju Lai; `nüitsel põlvel köietässe `lu̬u̬masi KJn; mea köiete obest Hls

köögard köögard spor L(-r|t g -di Mär Tõs), Nis Juu JMd JJn Kad/küö-/ Sim/küö-/ IPõ/küe- Iis/ VlPõ(-rt Plt, -ŕt Pil), köögärd Var Saa/-ŕd/ Kod/küä-/ KJn Hls/-r|t g -di/ Hel Ran, `küögard Jõe Kuu/-ärd/, g -i; küögar|t Jür, g -ti Kad(küegart, -ŕt), -di VJg; kööge|ŕt g -rti Krk vilets olend või asi oli üks `küögard, ei saa `käidud ega kedagi Jõe; See köögard vii kohe laadale tagasi (hobusest) Mar; va tooli köögart `pillab küla inimese maha Mär; Vii see voki köögard ka pöhapäevas `väĺlä Aud; ta on ku üks inimse köögäŕd Saa; ei nisukest köögardid põle `enne `nähtud; istub nagu va köögard (loiult) Juu; üks va küögart, ei soa kedagi `tehtud Jür; et se vanainime nii köögardiks jääb JJn; mis sest küegartist jäärist tõid Kad; va küögard, ei saa puud `kat́ki Sim; laud ku igavene köögard Trm; küägärdid eläjäd, õtsetud ja närojad Kod; üks va köögart, vilets loomake, inimeseke Plt; üits vana lavva köögärd, `jalgust `valla Ran Vrd kööbard, köögardes, köögäts

külimit külimi|t Var Pär Hää HMd Kei Pee, g -ttu R(-tti Kuu), -tu Mus Krj Vll Muh Rei LNg Rid Tor Rap Juu Ann Tür Pai Sim IPõ Äks VlPõ(-t́) T(g -du), -ti Ris Ksi; külimet g -u spor S, L Ris Rap Tür VlPõ Krk Hel, -o Jaa Mar, -i Kse; külimüt́ Krl Har, külimüt g -i Jäm(küle-), -ti, -tü Jõe; külemit g -u Sa(-met) Kei Hag Kos San(g -e); külümi|t San Urv Räp, g -tu Võn, -tü Plv, -ti Ote Krl, -di Pst; ḱüĺümi|t (-müt) g -du Lei; külüme|t Krk(-t́) Räp, g -de Hls; külümü|t́ Krk, g -ti Trv, -mü|t g -tü Kan Urv Har Plv(-t́); küllümüt g -ü Rõu(-t́) Vas; kilimit Hlj VNg Kir Var Tõs Jür HJn KuuK Amb Koe VJg, g -u Mär Vig Lih Kse Pär PJg JõeK(kile-) JJn VMr Kad Sim I Pal Äks Ksi Plt, -i Jõe Vig, -a Kul, -tu Jõe; kilimet g -u L Kod Plt, -i Kse; kilemet g -ti Jõe; kilumit Vai
1. endisaegne mõõdu- ja külviriist kilemettiga `moedame jahu, moni `ütleb matt ka Jõe; külimittiga viel `mõedeti kala Kuu; äs tohi vana külemituga änam `müia Kär; kuus külimittu oli vakkas vana `sääduse `järgi Mus; `tuhlid `tehti maha paar külimettu Kaa; üheksa külemittu, se oli pol‿dei·st vakka korraga `tehti leivaks; enne olid külemetud, aga nüid on tökad Pöi; ta `ostis meilt kaks külimettu `tuhlid Muh; külimetu seest külidags ja möödedags `vilja Käi; annad sa moole koa ühö külimeto `villa Mar; kilimet oo suurem, mat́t oo vähäm Mär; sai särje võrgalt `tuldud, üks kakskümmend kilimittu oli kala; kilimet oo kümme `toopi Lih; läks kilimituga jahu `tooma Kse; külimet, see oli siis seemet täis, paelaga oli `kaelas, kui sai külida Var; seetse kahessa kilimettu oli `setverk Tõs; kas tõid meil `ratsu rahada, kilimetu kiĺlinguida rhvl Khn; Külimetust ei `viskanu [külvaja] kunagi viimast tera `väĺla Hää; külimet on vaeaka Rap; peremees ei jõund külimituga `sisse `kanda niipaelu kui perenaene põllega `väĺla `kańdis Juu; külemitul ei ole `miskid `mõetu Kos; kilimit oli kaelas rihmaga, sialt sai pihuga võtta ja külvata Amb; `pienele [sarjale] sai kilimituga `panna [teri] JJn; rihm `kaela ja külimet kõhu `piale ja `viĺla tuli mis irmus Tür; `ańtsin kilimituga obuselle `kaeru Kad; kilimit piäb siis `kualma üks puud `rükkid Kod; kilimituga tuvvasse jahu Pal; tu̬u̬ mulle kilimitu täis jahu Ksi; `endesel `aegadel oĺli külimit kohe vaka mõet SJn; kolmandik vakka kutsuti külümidis Pst; külimetuge külveti seemelt kevädi ka maha Krk; külimiduga kotti panna ja `aita viiä teräd `tuulmõ pääld; Avinurme mehe teevä külimitte Ran; vaka `sisse lähäp kolm `riibu külimidu - - ku suuremb külimit; `veski man [vili] tõsteti külimiduga `kollu Nõo; tu̬u̬ oĺl säesepp, [talle anti] obõsõ päält külümit rüki `aasta ravvutamise päält Võn; leev́ä jahu tuvvass kah külemitege San; külimüt́ peremel rehmaga kaalan, siss küĺv Har; ańni üte külümütü tävve Plv; `meh́tse vakk tette vanast külümetu kerest Räp; ḱüĺümüt, `taaga ḱüĺvetäss Lei Vrd küldu, külimatt, külmit, külmut
2. (taim) põllu peal kasuvad külimetud, pisi iĺlekesed, mustad `seemned sehes; kui külimit [seemet] täis oo, siis oo palju `vilja, kui külimit tühi, siis oo vähe Muh; vaŕs on põllu külimitul iibikesi täis Juu
3. väike lehtrikujuline seen kõrrepõllus – Krk

l ell g elle Sa Muh Käi L spor Ha Jä, SJn, `elle Jõe Kuu VNg, ella Hlj/`e-/ KPõ IPõ SJn Vil Hls, ellu Aud Pär Saa HJn JJn VlPõ Pst Krk Hel, elli Hi HJn, `elli Lüg Jõh IisR; n, g lee spor Pä, Äks Ksi Lai Plt, lii (li̬i̬) van Hää Saa, ILõ Ksi KJn eL(eĺl g eĺli Har; õll g õllõ Lei) l-tähe nimetus `suured `ellad Hlj; leib `algab `ellega VNg; nime ma kirjuda suure ellega Ans; kallis keib kahe ellega Khk; kaks `elle ning kaks `enne Kaa; kolm `elle LNg; leel on `lõhkine jalg all Tõs; see kirjutatse kahe elluga Aud; kirjutan `ella Kos; eks lumi `alga elliga HJn; ellal on kõrvad pias; ahha konks, ega muidu ahh põle, läheb ellaks Tür; sie sõna on jo kahe ellaga siin Kad; kirjotatse `veikse `li̬i̬gä Kod; li̬i̬ täht Ksi; imä opaśs `täh́ti ki̬i̬ li̬i̬ mi̬i̬ ri̬i̬ Krl; kat́s liid Räp

laadima1 `laadima HJn, (ma) laadi(n) spor S(-oa- Pöi), Mär Han Ris Juu/-oa-/ JMd/-ua-/ VJg IPõ(-oa- Trm) Kod(-ua-), `laadin R(-maie Lüg), lae(n) spor L, Ris Kei Koe Lai Plt; `laad́ma Khn/-d-/ Kod/-ua-/ Kõp, (ta) laeb Saa(laadib) KJn; `laad́me Hls Krk, `laat́ma spor T([ta] laat́ Võn) V([ta] laat́ Kan Urv), `laat́me Krk San Krl/-mõ/, (ta) laadib
1. mingit kaupa, materjali laduma, lastima siis `laeti nii `kaua ku laev täis, nii `palju kui `kandamise `joudu tal oli Hlj; `laiva on `silmist `saate vede `laaditu VNg; pae `virnad `laaditi ja siis `puiega `kaeti päält `kinni Lüg; `laadib vagunid Vai; `laadun laaditi `pεεle Mus; Jähid `sõnna autu `juure `jälle, ju nad `loadima akkasid; `Loadisi asjad puhas `teise tuba Pöi; suur uńnik `laetas iga pää vaguni Lih; `Laadimene köib täie `ooga Han; Laevad purjutasid kivä `laadma; Kivä `laadmõs piäväd olõma tugõvad mehed Khn; laev on igavesti maha (täis) `laetud, ta ei saanugi tormiga edesi `sõita Hää; olen puu vagunid küll `laad́nud Saa; `luadis `vankre pialse täis JMd; puid laadits vagunis Hls; Tu̬u̬kõrd me `laat́seme vagunide kartuld Rõn; läts linnu `kuurmalõ `laat́mõ Krl || fig `laadib `tõisele pali `kraami `selgä, nagu obosele Lüg; `seĺga `laadima (peksma) Koe
2. a. relva laenguga varustama; padrunit haavlitega täitma jahi püss, `otsast `laetav oli Hlj; `püssi varb on sie `miska `püssi `laaditasse Lüg; me `laeme kohe jämedamad `aavled Noa; mool oo takka `laadi püśs Mär; ää kisu `püssi, püss `laetud Tõs; püśsid oo `vaĺmis luaditud Kod; vaadand, et kohe kui suurtükid tühjad, piab kohe `jälle ära `laadima Plt; püśs om ärä laet, täüs laet Krk; püss om täüś laadit, võit `laskma minnäʔ; otsast `laati püssäl om varb Har; tagant laetud 1. (seltskonnatants) – Kuu 2. tagant `laetud tark (väga rumal) Hää b. piipu toppima kui `piipu laeb, sis sõrmega topsutab, sis paneb põlema Kei; siis laaditi piibud täis Ran
3. fig kõvasti sööma või jooma Mis sest tiest `vasta `õhtat `nindapali `laadid Jõh; [koer] `laadis kere täis ning `tömbas ennast pääva käde `rönga Khk; Üks loom võib ennast nii täis `loadida, ta on kohe pinevil täis Pöi; Oo oma kõhu vedelad täis `laadin Han; Laeb ennast ku vana laev täis Hää; kui ia supp, lapsed `laadisid `süia; kui `väĺja läksid - - siis pidi olema täitsa `laetud Lai; Ku˽tiä innäst täüs laat́, sõ̭ss mugu˽makass nigu˽larrin inne Urv

laastama `laastama Lih VMr, laasta- Jäm Rei Vig Kse Tõs Tor Ris Kei Jä(lua-) Trm/-oa-/, lastata Juu, `laasta- R spor Sa/-oa- Pöi/ L, Ris Amb VJg IPõ KLõ M/em(e) Hls Krk/ Puh Nõo San Plv, -õmõ Krl
1. (võsa, metsa) maha raiuma; maad (metsast, võsast, risust) puhastama `laastas `einämaa `puhtast Lüg; vanasti `anti metsatükid `raiuda, laastata Jäm; maa piab εε `laastama, muidu‿p saa midagid teha Khk; mets tahab `laasta `soaja Muh; `laastet maal on palju maasiged Phl; meie `laastasime tüki karjamaad ää Mar; teed laastatse, raiutse tee äärest puid maha Tõs; Egä keväde piäb eenämuad `laastama Khn; põllu raavi `kaldad tahvad laastata Tor; võsa `laastse siss `puhtas, tehasse `põldu Saa; `laastavad omale `kruńtisi Ris; teesel oli [mets] jälle ära laastatud juba pialt Amb; me oleme küll seda eenamad laastand, lagedaks teind Tür; iga `uasta, kis oolas peremes oli, `luastas [heinamaa] ää, et sile oli - - muidu sua `niita Pai; `rahnude `viisi `laastame `metsa Ksi; metsa `sisse on `tehtud koht, mets ära `laastatud Lai; `laastasin ära, `raiusin võsa maha Plt; maad `laasteme, `puhtes tegeme oksa rämbsust Hls; kõ̭ik mu mõts om ärä `laastedu, lagedass tettu Nõo || laasima tuli `laastada säl `oksad ärä `küljest Lüg
2. kapsaid lehtedest puhastama `kapsaid `laastama, `nuaga `lõigeta praaklehed ja `ussitaned kõhad `vällä Jõh; `kapsad tahvad luastata JMd || lüdima`laastab `pähklisi `puhtast Lüg
3. lagedaks tegema, rüüstama, lagastama söavägi `laastas maa ära Jäm; mehed said `umbest `jälle kasude [pärast I maailmasõda], sooh niid tuli see `irmus `laastamine `jälle Ans; tuul `laastas nõnna seal `metsa et Muh; sõjad `laastavad maa ää; `aigus `laastab inimesi, inimesed surevad ää Tõs; Sõja `aegõs `laastati mua `terven ää Khn; `rõuged ja ned `külgeakkavad tõved on `laastavad tõved Vän; iiling `laastass `metsa Hää; kui söda üle käib, `laastab ää keik Ris; katk on moa nii `paĺlaks lastand Juu; `vargad `luastasid mehe lagedaks JMd; si (Krimmi sõda) laastas ära, `piale selle nikrutid ei `võetud, kasvatadi mehi Ksi; maa ärä `laastet pääle sõa Trv; vanast peninuki `laastiv ja võtiv vi̬i̬l äräde, mis sõast üle jäi Krk; inimese `laastive kikk ärä, looma laut olli maha põletet Hls; ega võõrass ei kogu, võõrass `laastap, kannap kõ̭ik kodust `väĺlä Nõo; `aido ka `ümbre ei olõʔ, kõ̭iḱ um ärä labastõt vai `laastõt Plv
Vrd lahastama
4. (majanduslikult) laostama `laastas selle koha ää Mar; `tütred `laastavad maja, pojad kosutavad Amb; ei massa ennast ärä `laaste Pst; nüüd om är `puhtes `laasten, ärä joonu ja muu mooduge laast `puhtes Hls; laaśt ennast `puhtess ärä, es mõista `kohta pidäde; `laasteje inimene Krk; laast kõ̭ik tolle poissmehe talu ärä Nõo

ladistama ladistama spor R Sa, Muh spor L, HJn/laa-/ JMd Koe VJg IPõ Plt Pil KJn Trv TLä, -em(e) Hls Krk Hel San, -õmõ Krl; ipf ladiśt Rõu
1. ladisema Akkas ladistama `vihma IisR; niid ta ladistab seda `vihma maha Khk; Eilse pääva ladistas vihma Kaa; Äi nüid änam pidamist pole, ööd kut päevad ladistab Pöi; akkab juba laadistama HJn; vihm ladistas `tulla VJg; las ta ladistab sedä `vihma KJn; ladistess sedä `vihma maha Krk; vahel ladistab mitu `päivä Ran; küll nüid väĺlän ladistap, kõ̭iḱ kotuss om vett täis Nõo; Kõ̭iḱ `täämbäne päiv mu˽ladiśt `vihma Rõu Vrd ladsiseme
2. ladinat tekitama `pardid ladistavad ja sopperdavad vies Lüg; paŕt ladistab vee sihes, paljas ladistamine käib `seie Jäm; Lapsed ladistavad jöös Kaa; ladistag mette `veega nenda pailu Vll; pese ilusti, ää ladista nii `paĺlu vett maha Mär; lapsed ladistavad vee `ääres Tõs; anid ladistavad vi̬i̬ si̬i̬s Hää; partsi ladistava järve veeren Trv || kahistama tuul ladistab `haava `lehti Kuu
3. lobisema tüdruk ladistas juttu Khk; eks naised ole ikke igal pool suuremad ladistajad Lai; ladistavad `peale ulgakesi Pil; mis ma sääl nüid ladisti Krk; mes sa tõesega nõnda pallu ladistad Puh || `sakslasõʔ kõnõlõsõʔ pehmet ki̬i̬lt, ladistõsõʔ keele otsast Krl
Vrd labistama, padistama, pladistama

laeng laeng Juu Kod, g `laeng|u Kuu Lüg Khk Pöi Rei Mär Kse Tõs Tor JMd IPõ Plt Pil KJn Puh Nõo, -i Mar Mär Kse JMd Koe VJg lõhkeainekogus (koos kuuli, haavlite vms) Eks ne `laengud `menned ka igä vahest `enne`aiga `lahti Kuu; Laeng lõi tagant `välja, poisile kohe `vastu nägu; Kõva laeng oli, virutas raua `lõhki; Kivi lõhkumise `aegu laeng oli enne`aegu lahvatand Pöi; püss oo `laengus, ää kisu `püssi Tõs; püśs läks `laengist `lahti Koe; lasnu `aavli `laengu `vargale `siĺmä Nõo || fig tuli ia laeng `vihma; tõin ia `laengi seelas ää JMd; isa `ütles ennast ka, et panen ennast `laengusse (söön kõhu täis); kas kõht on `laengus (täis) Lai; nii kui ma siis kaks `laengud ära oksendasin - - siis mina `tuńtsin nigu terve olin kohe Pil Vrd laene1, lahing3

lahinal lahinal R Jäm Khk Emm spor L Jä, VJg IPõ KJn, -õl Krl adv < lahin tuul tuleb lahinal Kuu; vesi `juokseb lahinal VNg; tuli `palla lahinal, `palla üväst Vai; vesi keeb lahinal Khk; Ooletumad inimest jätvad metsa tuleasemed maha, nee akkavad aga uuesti küdima ja viimaks ongid tuli lahinal lahti Emm; Toover oli ää kuin, külle pealt joosis ühna lahinal Han; lehm kuseb lahinal Saa; kevade juoksevad veed lahinal määst `alla; tuli põleb `ahjus lahinal JMd; ega ta (käsn) lahinal põlema akand, ta akkas `õhkuma Tür; `laśkis (kusi) lahinal Lai; `vihma tulli lahinal KJn; vesi ju̬u̬sk lahinõl Krl || Söit läks lahinal lahti, üks lahistas ees, teised järel Emm Vrd lõhinal, pahinal

laisk laisk g laisa S Lä K IPõ M V(laaśa Rõu Lut), `laisa R(n `laiska VNg Vai; g `laiska Jõe Kuu), laesa spor Lä, Pä(laõsa Khn) Juu JMd Koe Kod KJn Vil T a, s viitsimatu, tööd ja tegutsemist vältiv; aeglane, loid nüüd `ongi [kass] `laiskaks ja vanaks jäänd, aga ikkegi on viel vali püümies küll Jõe; kes `laiska `lapsed `toitab kui `kärmed kaduvad; Ega `laiska `kuorma (suurt sületäit) `maksa küll tehä, `käümme `ennemb kas mittu `kerda; Paneb `laiska `nüöpiega (haaknõeltega) kaik `kinni Kuu; kes sene `laisa (aeglase) venega `sinne `lähte VNg; sinä `sündind laisk et õle, sinä õled akkand laisk; sel on `õige `laisa uni; `kasvatab `laiska liha `selgä (laiskleb) Lüg; tüdöd on `laisad `laisklema Vai; laisk teeb ikka möne korra, aga ooletu‿p tee `poolistkid; kis ep viitsi tööd teha, ühes kuhas küljeli maas, selle `kohta `öötase siis: imedad `laiska Khk; laisk `ütleb omme omme, mette täna Vll; kes `laupa sünnib, see oo laisk; nii laisk, et ei tõsta `jalgagid; eks ikka liiguta `laiska koa (tee midagi) Muh; ta nii laisk, ta vea mette vellast `lõngagi kat́ti Mar; tuli takapoolt na laesa `moega, saba `sorgus taga (hundist) Vig; Kärme ema, laisad lapsed Han; tä o na laisk ku va obuse ohelik Var; Nda laisk, et ei viisi `oimõ liiguta Khn; laesade lastega põle midagi teha Tor; Laisad siad tuhnivad ikki `pääle päeva (laisa tegemised jäävad hiljapeale) Hää; meie kaśs on nii tuline laisk ja puru lahja; kui luud vanaks soab ja `ahju enäm ei pühi, siis - - on laisk luud Juu; kui kanad lähvad õrrele, siis laisad lähvad `tüele KuuK; tüe ei ole laisa inimese ammet JJn; `laiskadelle, sellele ike `ańti kohe [kepiga], sie ergutas Pee; tema läks selle ilma rikkuse otsas laisast VMr; virk käib viis `kõrda, laisk katkestab kõrraga Iis; laisk ja tuim obene, peksä tämädä, tämä ei tunnegi; petäb `laiska `praega, ku ti̬i̬b `niiskess tü̬ü̬d mes vaja ei õle Kod; nii laisk kui teise laisa seĺjas ei seisa; kes on `süńdind laisk, sellest võib veel `aśja `saada, aga arinend laisk, sellest enam `aśja ei saa Lai; se obune on - - laisa sammuga Plt; inimest läävad väga laesass kah, kui nad nõnna jorutavad Vil; laisasse jäänu obene, laisk vedämä Trv; pimme laisk (väga laisk) oben; kessi siss virga viĺlä sü̬ü̬ ku `laiska maa pääl ei oole; ooletul ei ole obest, laisal ei ole lammast Krk; kige laisembest inimesest saa kige paremb kubijass, si̬i̬ kiḱk kunsti tund Hel; mehitse esi om virga, egä nemä `laiska ei `saĺnava; kes siss virga viisuräti kannab, kui `laisku siän ei ole; ega `laisku ei külvetä ega `küntä, nemä kasvava esi Ran; tü̬ü̬d tegijäl, und magajal, laesal `paĺlu mõttit; ma‿le laesass lännu, jala ei viisivä `kõndi enämb; ta om `kasvanu üles `laisku inimeste seän Puh; poiss om piḱk nigu pird, aga nii tuli laisk; virga piävä iks `laiskule leevä `ti̬i̬nmä; ta‿m laisk ku pori jälle Nõo; nii laisk nigu läru, temä ennäst ei korista Rõn; mis no laisul viga, eläse˽ku `ernen; laisk iks laisk, `ju̬u̬skma ei lääʔ, `saisma ka‿i jääʔ Krl; `laitku˽pääle, ega ta `laitõn laisõmbass ega kitten virgõmbass lähäʔ Har; oĺl `juudaline nii laisk, et es viisi˽külmä käehn väristägiʔ Rõu; laisa nimme ka‿ks vi̬i̬l kańniʔ, olõ õs et virk vi̬i̬l oĺli Vas; kel om lämmi `perse all, tu̬u̬l om ḱulm nõ̭na all Se || leskmesilane laisad on niid, mis `siantsed `jämmed on Saa

laju laju R(-o Lüg Jõh Vai) Khk(laeu) Mus Mär(laeu) KPõ(-o JMd) IPõ Plt, laiu LNg(-o) Mar(-o) Mär Nis1.a. jäänus; kübe, raasuke; lible `lieme laju saab `luomidelle VNg; `Marju puhastan, siis `jäevad ka lajud Jõh; mette üks laiu pole `toitu võtnd Mär; mõni rohu laju; puhas tüe, põle `ühte lajogi muas JMd; kevade `vaatasin, et [kerahein] ei `tärka, mitte `ühte laju põld näha JJn; mu leib on nii `otsas, nii et ole mitte üks laju Koe; taĺv võttis rukki puhas äe, mõni laju oli leigata; einama oli päris paljas, mõni `kaste eina laju oli pial Kad b. kõlu, kesi lajudest teha siajahu Hlj; `peksandesel on lajod `ulgas, nied põle täis `kasvand Lüg; `Vilja sies on laju ivad, `kerged, tera ei õle sies Jõh; älä tie laju terä maha, senest ei saa midägi Vai; rukki teräd, põlnd `ühtki laiudki sees Mar; laiud on vilets vili, viletsad villa terad, põle `tumme sees Nis; laju terad on kõhnad, kel sisu sees ei ole Lai c. (millestki kidurast, viletsast) oh kui laeu see kassi poeg on, pisine loom, üks pisine laeu Khk; üks igavene laju on sie laps, on üks pisike laju Jür; ead taimed said ära `võetud, lajud jäid järele; inimese laju VJg || fig (rumalast) jo tä ikka natuse laju oo, `möistlik inime poleks ilma peel söduse tembuga akkama saand Mus Vrd luju
2. värvi- või seebivee ülejääk Eks `värvi lajuga saab jo viel midägi toist `karva; Panin viel oma rädi `sinne lajusse Kuu; `Ninda`kaua `värviti kui `riide õli `tõmband `värvi oma `sisse - - sie mis järälä jäi, sie `kutsuti `värvi lajust; Kui paremad `asjad on ära `pestud, siis jääb ia libe `siebine vesi järele, `selles lajus pesen tüö`riided Jõh; pesin lehelise laju sies põranda `riideid Iis; lajuga üä põrandad `pesta Trm

latikas1 latik|as, -t́- Pha Vll Pöi Muh L K IPõ, lattik|as VNg IisR Vai, latig|as Khk, `lat́k|ass (ĺ-) Lut, g -a; ladi|gas g -ka Kuu VNg; ladi|ka g -ga Vai; n, g lattika VNg; lati|k, -t́- Käi TMr, g -ka Kod Äks Trv TLä Võn, -ga Khk Urv Rõu, -ke TLä Rõn, -kõ Krl Plv Räp Se, -gõ Võn Plv Vas Se, -ku KJn Vil Trv Hls Hel Kam San, -gu Krk Lei; lat́k Kam, g `lat́k|a Räp Se, -e Võn Ote, -õ Võn Vas
1. kala (Abramis brama L.) nied `oldi `valged kalad, `valged ladigad Vai; latik on `säina `moodi, allid `oimed, `säinal punased Khk; latikad on äärkalad Pha; latikad ja lestad‿o laiad kalad Muh; kui ruki `õitseb - - siis siit `ääres tulevad mõrrameestele suured latikad, need `üitasse rukiõie latikad Mar; lai nagu lat́ikas oli teene `lautes. tea, kas vana lammas oli ta ää magand või Juu; lat́ikal ja sudakal on sõredamad võrgud Trm; latika `lõhkat ärä, sõss om tal `ulka `rasva periss sisen, aga avil ei ole Trv; latik om lai kala Krk; põrss lai kui latik Ran; üitskõrd olli kaitskümmend `ku̬u̬rmad `lat́kid loomussen Ote; tuum nakkas `häitsemmä ja uibopuu kah, sõ̭ss lat́k nakkass kudõma Räp; lat́igõ `aetasõ `lahki, pant `suula, pant kuioma Se; üit́s um tilanik, tõńõ um suurõmb, um `lat́kass Lut Vrd lating(as)
2. fig, pej laiast teravapõhjalisest paadist mida sene ladikaga menet, ei saa sene ladikaga `sinne VNg

laud laud g laua Kär Pha Vll Jaa Emm Käi L K IPõ Har Vas Lei, lauva Trm Pal KJn Har, laava Khk Pöi Phl, lava Khk Mus Muh Käi Var Khn Lei, lavva I Äks KJn eL, `laua, `lauva R(n `lauda VNg Vai, g `lavva Vai); loud g loua Jäm Ans Emm Rei Kse Var, g lova Emm Rei Var
I. 1. a. saelaud meil on `õvves `punnitud `lauad, `punnid sies; silmnägo on nagu `laua `liistak, `kõhna puha Lüg; `neĺlä jala `laiune `lauda; kattuksed on `olgist, `juudi `laudost (sindlitest) ja `pilpost Vai; elu (maja) lüüaste `loudadega ära Jäm; laavad `öues `kuimas Khk; vesi oli kevade `aega tuas, lapsed käisid `laudi `mööda Vll; Vanasti olid lõhut lauad, puu `löödi pooleks, oli `lahke `sirge puu, `löödi pool veel pooleks, sai neli `lauda, änamast `tahtis ikka kahega `jääja Pöi; suits lεheb `laute vaheld `välja Käi; lauad saavad ka `viirga `pandud Mär; ennem `saeti `laudi kodo pukil Aud; kaśk on `väntrik, egä sest `laudi saa; sääl on laud pääl [purdeks], mine säält üle Saa; karand lagi on karand `laudadest, üks laud on teese vahekoha pial Kos; juoneline laud, sie on maja vuoderdamese laud JMd; vuaderdamise lavvad one kua suanega, ühel pu̬u̬l one su̬u̬n, tõesel pu̬u̬l rańt, mes `sisse käib Kod; sae lauad `viidi kodust `sinna tümade `piale eina`maale, siis `laudade pial `kańtsime `einu kokku Lai; anna‿si lauakildak `siia KJn; juudi lavva om aavapuudest Hls; Ega vanast kiä puid kon lavvuss `lõika es, ku˽`lauda vaja oĺl, sõ̭ss esi˽`kirvõga˽puu külest lahuti Rõu; lauda hüppama (teat mängust) panimme ühe pagu `oue `pääle, pikka `laua `sinne `pääle ja siis `toine laps oli `toisep̀uol `otsass, siis sidävisi üppisimme sidä `lauda siis, aga kolks ja kolks se `laua ots kävi ala ja Kuu; pakk pannakse `alla, laud `peäle, siss teene üppäb teese korra, vahest teene `veskab teese nõnna `kõrgelle Juu; `enne vanal aal üpati `lauda - - `pańdi lauale pakk `alla, siis teene teenepool otsa pial, siis vaest `viskas koe `suurde `kõrgesse lauaga teese, kukkus `jälle tagasi sõnna laua otsa piale, siss `kargas `jälle teene ülesse Koe; lauda maha, laudas maas (lamandunud viljast) sadu paneb rugi `lauda maha; rugi on `laudas maas Khk; nagu lauaga löödud (ühtlasest, tasasest pinnast) nagu `lavvaga `lüödud, ilus `sirge ja ühetasane kõik Lüg; põle kedagi, puusanukki ega `perssenäkki, nagu lauaga takka `löödud; küll oli tore rukis, ta oli nii öhötasane nagu oleks lauaga pealt ää `löödud Juu; ilus uus katus oli, tore sile nõnda et nagu `lauaga `lüödud KuuK; lina mahan (lamandunud) kui lavvage lü̬ü̬d Krk; küll meil olli üitskõrd iluss kaar (kaer), sedävisi nigu lavvaga `lü̬ü̬du Nõo; Sa olet nigu lauaga lüüdü, sulle om halv kleiti ummõlda Har; nagu läbi laudade ~ laude vahelt tõmmatud ~ tulnud (kõhnast inimesest) see justkui `laude vahelt `välla tulnd, nii kõhnaks jäänd Mar; ta on nii õhukene ja `otsa jäänd nagu läbi `laudade tõmmatud Koe; läbi `laude ärä tõmmatud Kod; see (tüdruk) om peenike, nagu läbi `laude tõmmat Hls; nigu läbi sae`laudõ kist, nigu kisõ lavvaʔ Plv b. teat otstarbega lauatükk; tööriista või eseme osa rataste otsalouad; `oeti (voodi) pöhilouad Jäm; kellul on `numbri laud; keribu laavad kεivad `ringi, löŋŋavih́t pannasse `pεεle Khk; aami lauvad olid ikka puhas tammest; Püti, `raanda, toori lauad kõik raiuti `kervega `välja Pöi; `sötke lavad (kangaspuudel, vokil) Käi; laud (käärlaud) oli käes, laua sees olid lõngad Rid; kala arimese laud, tubaka `lõikamese laud, leia (leiva) veeretamise laud Mar; poadi lavad Khn; orgi `ümmer, saab laua (~ kudumise laua) `ümmerd esimesed silmad visatud Vän; `Vü̬ü̬si `tehti `seukse lauadega või kõladega Hää; s‿on ambune laud (katuselasn), kellega lüö - - siledaks [õlgkatuse] KuuK; Va igavesed mustad säŕgid ja nühi neid laua (pesulaua) pial nii et riie `rünsub Amb; [purjepaadi] pera künnisse peal on paar argiga `lauda Trm; vanass õlid lavva klopid suani eden; `muldamise laud adral Kod; paned pulga `koonlast läbi - - ja laua `sisse Plt; laud oli ülevan [linamasinal], kos lina `pääle `panti ja massinga ala lätsive Trv; keti olliva kaalu `laudu küĺlen, egä nuka küĺlen `olli ket́t Nõo; lavva pääl vai mõne suure kaase pääl litsuti tu̬u̬ leevä tainass laḱka Ote; katõ toĺli `paksunõ laud oĺl [lauaplaadiks], sääl `põ̭õ̭nu seen oĺli˽mulguʔ Urv; ägli laua omma `vaĺmiss tahudu Har; vanni küle lavvaʔ Rõu; sängü pähüdselaud Vas; keripuulavvaʔ - - nä omma `jalgu pääl, mõ̭ni ütless tu̬u̬d ka et kerilavvaʔ Se || lokulaud tulekińnituse laud Noa; kolgi laud `pantu üless ja `väikese puu vasara, millega `kolki `lü̬ü̬di Nõo; `lü̬ü̬di `vasta `lauda Vas; kola oĺl vanast `mõisah, kui `lü̬ü̬de `lauda. oĺl suuŕ laud üless pant - - sääntse vasara käeh, lavva pääle pessiväʔ, `lauda `lü̬ü̬de Se || fig `Sulle `lauad (kirst), `mulle `rauad (vangistus) Jõh
2. lava sag pl siis `panna [linnased] `laudo `pääle [sauna] Vai; souna`loudud ~ louad Jäm; suur paks, laǵa laud, üts ots oĺl üten sainan, tõnõ tõsõn, `keskel oĺl pakk all Har; sanna laud, läämiʔ lavvalõ üless Plv; Linnassõ˽kasutõdiva˽sannah, sanna `laudõl Räp Vrd laudu2
3. pl (surnu)laudi `surnu pannass `laude `pääle; si̬i̬ olli joba `laude pääl - - pannass `peńke `pääle lavva Krk; tõse paneve mi̬i̬st lavvule ja perän `kirstu Hel
4. kate; kaas Paa `lauale (pajakaanele) lüö `niidi `värtän `pääle, siis‿o hüä käde ottada Kuu; `ärja `silmi`lauda (laud, mis pandi tigedale pullile silmade ette) kohil vaja ei `ollu VNg; suurema raamatul oĺlid enne puust raamatu lauad `ümmer Tor; puĺlil pannaks `silmi ette laud, kui ta tige on Ris; leivakünal õli laud peal Kad; `ru̬u̬ge tetti ehvti `laudest; laud olli rihatse usse all ehen, looma kaitse ta sel aal olli, egä muud es kaitsete, varast sel aal es ole Krk; raamatul papitsõʔ lavvaʔ Plv; otspaä (otspaja), tuul oĺl laud tett ette; tougakõ otspaä laud kinni Se
Vrd laudi2
5. silmalaug `silmä `lauad; Ku puru `silmäss on, `täüdüb `silmä`laua toist`päidi `kierdädä Kuu; silma lavad on punassed Khk; mei `ütleme selma lauad Käi; silm on `kinni, laud pial JJn; käsen siĺmä veeren ja siin siĺmä `lavva küĺlen Nõo; laud um silmäl pääl, silmä laud Plv Vrd laug1
II. mööbliese
1. a. söögi- või muu otstarbega laud `Suurel `laual on `laetsasi kolm Hlj; `kirjutamise `lauda; parunil oli kaig `uhked ja ilosad `lavvad ehitedu Vai; kui lugejad käivad [palvemajas], siis panad ikka `loudade `pεεle linad Jäm; `köökis lava pεεl toit Mus; loud karjub, pere sööb = emis põrsastega; Loual aa loua öigus (lauale käidud kaarti tagasi ei võeta); Ühige majas äi puudu loud, sene pεεl sööda ja loeda Emm; Too söömine lovale Rei; ega meri põle siis naa sile mette nägu sie loud oo Kse; `Kunturis amõtnikka kõik lavatagusõd `täüde Khn; `ummes üheksa`kümnemal `oastal tulid sammastega ja `sahtlitega lauad Kos; õli ilos laud, `treitud `jalgega Kod; siis oli nüid üle koolitua laud Hel; temä (jumal) piĺd sääld (kirikust) kõ̭ik nu̬u̬ rahavahetajide lavvad ärä Ran; sü̬ü̬maig om lavval; sina istut ü̬ü̬ `aiga `kaardelavvan (kaarte mängimas) mestega; mitte ei tiiä, kohes ma tu suure nõgla ole `pannu, ei ole lavva `suhvlin Nõo; täl omma `mitma lavva ja tooli Ote; `raega laud, all om säärõ puu, jalaʔ om `riśti. pulmalavvaʔ oĺliʔ `raega lavvaʔ Kan; Mugu˽tu̬u̬ kolmõ jalaga laud, tu̬u̬ oĺl meil Urv; tu̬u̬ `oh́vrikiv́vi oĺl lavva `korgunõ ja ümärik Rõu; suuŕ piḱk laud oĺl, tu̬u̬ oĺl kõ̭gõ rahvast täüś Vas b. altaripiire nõnna `uhkusega läksid kahekeisi lauva `juure [kirikus], lahevad põĺvili Pal; Viimane laudkond luges `iśsämeie lauva ääres ärä KJn; `tulli oma noore mehe kõrval käsi käen laalatesi, laolatamise lavva ette Puh
2. (toidust, söömisest) a. kaetud söögilaud; toit; leibkond `metsä vahil on mittu `lauda ühes majas, `teine laud õli ant`värgi laud Lüg; moni söi prii `lavvas; prii `lauda oli [kõrtsis], sie maks kaks`kümme kobika Vai; nad söövad öhö laua pealt (on ühes leivas) Mar; ma õlen `mitme lavva piält süänud, paĺju `ti̬i̬ńnud Kod; tü̬ü̬s olid, siis oli pereme laud (tööline oli peremehe söögil) Äks; et kül˽poig naasõ võt́t, `siski söövä kõ̭iḱ ütest lauast; `võõra laud om `korgõ, silmäga näet, kätte ei˽küünüʔ Har; lau(d)as ~ lauan~ lavvah ~ lavvan, lavval laua ääres; toidul, leibkonnas amm elas `mõisas ja sõi ärra `laudas Aud; kõik sõime `ühtes `laudas, söögi `aegas vahet ei `tehtud sulase ja peremehe vahel Kos; kui need kõik öhös `laudes on, siis on seda peret ikke küll Juu; eenaaeg oli kakskümmend inimest lauas Plt; me sööme peremege üten lauan Hls; talu söögil - - temä livvan lavvan iki; ütsinti nosi nõndasamati - - ulgal olgu iki laud ehen, ma oli esi oma livvan lavvan Krk; antvärgi olli, tuapoiśs, kud́sar, köögitüdruk vai `virtin, ni̬i̬ olli esi lavvan Hel; pere˽kõ̭iḱ sei üteh lavvah Vas; Ei olõ mu lavval ei leeväl olno (pole minu leibkonda kuulunud) Räp; lauda, lauast 1. sööma, söömast `tulga nüüd `lauda, kell on juo kaks, üht`aigu piab `süömä `saama Lüg; `istuti `lauda, `süödi ja `juodi, siis `lauleti üks `süöma `laulu ja `tuldi `lavvast `vällä Vai; nee akkasid siis alles `lauda minema Pöi; pere `istus `lauda Tor; peig viädod `lauda, aga ei õle `tõsnud süädä pruudi pu̬u̬l Kod; Miina kut́s miu lavvast ärä Nõo; `kärbläne lätt kuniga `lauda kah Rõu 2. söögiks lauale Too ikka tεna siiakala ka `lauda Khk; `pandud süök `lauda Koe; laua alla jääma kalasaagita jääma Ei oled kala `kassilegi `anda, peris vesilusigale vai `laua ala jäid; kui mitte üht kala ei old, siis oli `laua all Kuu; jalad oma ~ teise laua all omanik (või teise peremehe toidul) olema kige parep om iki, ku sul jala oma lavva all oo Krk; ei pane mina oma `jalgu miniä lavva `alla Nõo; piät tõõśõ lavva ala jalaʔ `pandma ja tõõśõ pudroga kõttu valama. tollõ lavva all oma jalaʔ, kelle `leibä ta sööse Räp b. laudkond; pidulik sööming ega `ühte`aigu `süöma‿i `mahtund - - sie laud sai süönd, `korjati `vällä, siis läks `teine laud `süömä VNg; pulmarahvas ollid `teises `laudas Muh; esimäne laud one süänud, pese riissad ärä, siis tuli tõene laud nagu rehide aal Kod; `väega suurõ˽`puhte˽`peeti, neĺält kõrralt oĺl sih `laudu ja kõiḱ sü̬ü̬ḱe ja ju̬u̬kõ täüś Vas; kuvve nädali laud (surnu mälestamine 40 päeva pärast matuseid); aastaga laud; perämäne ehk kolme aastaga laud Se
3. armulaud mina lähän tuleval pühal `lauale VNg; Täna tulid `lauvalt ja `jälle pand kuradid IisR; Lauaraha oli, kes sind muidu lauale võttis Pöi; kirikärrä tuleb `siiä külässe - - ristib `lapsi ja võtab vanu inimesi lauale; tä jo laual keind, ää leeritud Mar; läksid lauale, kus see `lapski jäi Ris; üks sakrameńt on, si̬i̬ püha laud Pal; opetaja käis lavvale `võtman Ran; pääkooli latsõ omma lavval Krl; vanast kirutõdi nii lauale. opõtaja tuĺl valla kooli`majja, pedi sääl `palvõt `rahvallõ ja peräst `palve`tuńni kirut́ tu valla `rahva laualõ; kel `joudu is olõʔ kerikudõ minnäʔ `võeti õks koolimajan laualõ Har; laualidsõ ommaʔ lavvamunu kõrran; lavva munu `mintass Lei || laudkond armulaualisi mes põĺvili on, üks laud rahvast Pal; paĺlu olli lavvarahvast, mitu lavvatäüt Krk

laudjas1 `laud|jas g -ja VNg Lüg Mär Vig Mih Tor Hag Juu JMd VMr VJg Sim IPõ Plt KJn; `laudja|ss g -se M, g `laudja Kam a. hobuse või veise ristluupealne `laudjas, obose `perse `pääline, vahitasse kas on ia `laudjas, tagant lai Lüg; mõlemad `laudjad `voŕpa täis peksetud Mär; `laudjad on looma `ristsete peal Hag; `riśtlute peal obusel on `laudjas, seal saba ligidal Juu; `laudjad on `alla vajund, siis lehm akkab `varsti `lüpsma tulema JMd; kaks `paari saab neid `saapa `piilisid siit `laudja pialt (laudja nahast) Lai; obene `laudjase kottalt tubli Trv; `laudjass tagapu̬u̬l riśtluud ännä kottel Krk; kos riśtluu argu, sääl om `laudja; laja `laudjatege [loom] ike paremb Hel b. inimese ristluude koht seljal; tagumik riśtluie sehen, `laudjase pääl om valu - - keset `laudjast om valu Trv; vot kus ilus `laudjas, lai perse, kel laǵa luu om; vaat kus `laudjas sel tüdrukul Hel
Vrd laudi3, laueti, laugmed

laugas1 laugas Pöi L Juu JMd Tür/g `laukja/ Ann Kad IPõ(n laagas Trm) Plt KJn Pst Hls, `laugas R, laogass Puh, g `lauka; lougas g `louka Jäm Khk Rei
1. a. vesine või mudane lohk soos või rabas Soos, seel `laukas, oli `oide `palju `johviku, vade ega `sinne `pääle voi `mennä Kuu; tümad `laukad Lüg; See on `sõuke `laukaid täis koht seal, `sõuksed suured ullud `laukased kohad Pöi; mees uppus `louka Rei; `lauka `kohtasi pidi seal järve `jääres koa olema Juu; `laukjad, mõni on ikke `lahti kua, vesi laenetab Tür; laugas on tüma koht, ei kasva `rohtugi; niske `lauka koht, lähäd ja vajud igavest `alla Lai; Tapiku raba `laukad, [see pidi] `kińni `kasvand jäŕv olema Plt; Emäjõest käevä `lauka `väĺlä, laogaste pääl kasvava `paĺlald ubalehe Puh b. hauakoht veekogus mere `laukad ikke kiidetasse olavad, need oo sügavad kohad Mar; jõen om `lauka, sügäve koha Pst c. väike lahesopp lougas on merega ühenduses, mere lougas Jäm; mere lougas äi ole väga sügav Rei
2. kivirahn kibi `laukad Kse
3. lage põndak metsas – Trm
Vrd laubas, laue, laug4, laugats, lauge2

laul laul g laulu (-o), laolu (-o) Jõe Sa Muh L Ha Amb IPõ Ksi Plt Pil KJn eL, `laulu R/n `laulu VNg Vai/, laalu (-o) Mär Mih Juu Kos Trm Pal Pil spor T; loul g loulu Jäm Ans Emm Rei Rid Var; laal g laalu I, loolu Phl
1. lauldav pala `enne vanased `laulud ehk regi`virsu `laulud, nied on vanad `laulud Jõh; `ilmlikud loulud, need `ööti vanast oukloulud Jäm; teist vöiks nönda hea laulu teha Vll; Loul teeb rünna röömsaks Emm; sia võiks oma lauoldõ iest `leibä `tieni; `noores `põlves sai laulda neid `kaśke laulusi Aud; kaselaulud, kus `kaśki ja `kaśki, muud es ole sääl Saa; `talguse laulud, kui rukkid `mińdi `lõikama Ksi; siin olli üit́s laulu `mihkel, si̬i̬ olli `kange laulu tegije, laulu `meister Krk; mis `laulu siss lauletess, ku `kiägi pulmast ärä lätt Hel; naise lauliva kaasitamise `laule Ote; vana inemise nu̬u̬ `mõiśti muśtisit́̀si `laulõ; pulma laulu ja pidu laulu mia `oĺli Har || luuletus Koidula om isamaa `laule luuleten Hel Vrd laulus
2. laulmine a. (inimhäälel) Lastõ `laulu jõlus kuulata Khn; laaluga `viidi maha `surnud, kõik tee pidi `laulma Vän; osav opetaja `oĺli sõnale ja laolule, aga ärä `ku̬u̬li Ran; lätsivä `mü̬ü̬dä suure laoluga; `väimis `olli täis joonu ja `tulli larinaga ja laaluga `sisse Nõo; laulu laskma ~ lööma laulma mihed `istuned maha, hakkaned `laulu `lüömä Kuu; Oli üks lõbus inimene, tegi tööd ja lasi `laulu Pöi; ise laśsime `laulu ja masin `undas Lai; esi kihuten `kangest `laulu, olli kihuten `laulmist Krk; võt́t pudeli õlut ja lei `laulu, nakass `larmi `lü̬ü̬mä; lasnu toda `laulu jämedäde ku jõmiseb Nõo; lüü `laulu küllä piteh ja käü `ü̬ü̬se `tüt́rika man Vas Vrd laulu|laul b. linnu või looma häälitsus konn `tömbas `laulu Mus; Kõik mets oli omiku `lindude `laulu, sidistamist ja vidistamist täis Pöi; kus ta (tedre) laulukoht oli, seal ta `laulis iga umigu Noa; igäl linnul oma laul Tõs; kaśsi laal one tiäta egäl ühel Kod; noor kukk - - ei lauld nii ilusast kui vana ja seda ivakest `laulu `kiskus kõigest jõust Lai; ei ole mia ka enämb - - sisaski `laulu kuulu Ran c. putukate tekitatud heli Ele kui `kilgi laul; `Kilgil on laul, `laulab `kõrgelt värisevalt, ei tämäl ole sirinat IisR; `kuulod [loomad] vaid sedä `kiili `laulu, siis `juoksod `ullemast Vai
3. fig a. jutt; teguviis Ikka ta korutab oma vana `laulu; Mina‿i taha täma `laulu `laulda IisR; Kine leiba sa sööd, sene loulu ka loulad; Mes loulu sa nüüd loulad (mis sa kostad) Emm; Kudas lind, nõnna laul Han; Mugu `võeti pää otsast maha [vigasel lambal] ja ˽vaĺmiss, `tu̬u̬ga olõ õs inäp piḱembät `laulu Rõu; laul on lauldud ~ läbi miski on lõppenud Nüüd on varandus läbi ja laul `lauldud IisR; See lugu laul on sellega `jälle `laultud Pöi; Sene loul aa louldut Emm; Kalapüigigä on päräst sedä ku `Sauga tamm maha `võeti, laul läbi Vil b. nutt, kisa kohe laul `lahti, `laulu kõik kohad täis JMd; mis sa iket, lase `laulu ku larap Krk

laurits laurits Kaa Ris Juu Jür Nõo Kam/lao-/ Har Rõu, g laurits|a Pöi Saa Koe VJg IPõ Plv(-õ), -e Rei/-ou-/ Hää Tür Hls Krk; `laurits g -a Kuu Lüg Jõh; n, g `lauritsa VNg; laarits JMd Ann Pal, g laarits|a VMr Trm Kod Plt Puh Räp, -e Juu Tür KJn
1. lauritsapäev `jaanist `seitse `lauritsasse, `lauritsast `seitse `mihkli Kuu; vanaisä `rääkis `piima püttist, et jaak viib pütti, `jaagup viib `tõise, `laurits lakkub `põhja (lehmade piimaanni vähenemisest) Lüg; `pärtel paneb kapsastelle päid, laurits `laotab `lehti Saa; laurits küsib kas seeme kot́tis, `pärtel küsib kas seeme maas Ris; laarits võtab püt́i põhja pialt natuke, `pärtel `kaotab `puhta ää (võivarude kahanemisest) VMr; vana `pärtli ja laaritsa vahel one `külmä Kod; laaritse niit on ja siss kevädi siiś on `jälle [lammaste pügamine] KJn; enne `maarja`päivä om laorits Kam; inne lauritsat es lubata `lat́sil ua `kõtro süvvä, muidu aja `haigit Plv
2. usk tulehaldjas, euf tuli Tule `kohta `ööti küll vahest, laurits `mõllab Pöi; vanami̬i̬s tullu `rehte ja üteln: laurits, laurits, ärä minna lakke ja `pessen tulege rehet Hls; laurits lät́s lakkõ Har; `Kümnedäl augu·śtil es pestäʔ riiht, sõ̭ss laarits palot́ riihe ärʔ Räp
Vrd larats2, laur

lauritsa|päev lauritsa- Khk Pöi Muh Phl Mar Mär Tõs Saa Kei JõeK JMd Pai Koe VJg IPõ Trv Krk Urv Räp, `lauritsa- spor R, laaritsa- LNg Vig Amb JMd spor ViK, Kod Lai Plt Kam Räp, lauridsa- Vas (põhisõna sag lühenenud) 10. august, kirikukalendris püha Laurentiuse mälestuspäev sie `lauritsa`päivä silk, sie on `kaikse paremb `räime silk Kuu; Lauritsapäeva ajal ta oli `sündind Pöi; vana laaritsaba `aegas oli rukki külv LNg; lauritsabä kados mõisa teomestel keskoming ää Mar; `augu·sti lõppus ku laaritsapää oo, siis akkab `seemne tegemene Vig; lauritsapäe - - pidi vili kottis olema Tõs; lauritsapäe akkab kapsas `lehti `aama Saa; lauritsapäävast akkavad sokud mökitama Kei; talvruki orased teha lauritsa päevast JõeK; laaritsa päev on sügise pu̬u̬lt suvi Kod; laaritsapää lahutab `kapsa `lehti, pärt `pöörab juba päid Plt; vanast tapet küll sikk lauritsa päeväss, temäl lätt ais manu Krk; Sikk tapõti lauritsa pääväss ärʔ, sai jälʔ ääd liha ja˽`rasva Urv; Laańetass laaritsapäiv vesi, sõ̭ss saa tuuśonõ taĺv Räp
Vrd labõrits(a)|päev, labõr|päev, laratsi|päev, laur, lauripäev, laurits, lauritse|päev, laurits|päev

lausuma `lausuma, (ma) lausu(n) spor S/-ou- Jäm/, L/-so- Mar/ KPõ IPõ Plt, `lausu(n) R; `lausma, (ma) lausu KJn Trv V(-mõ Krl), laosu TLä Kam, laasu Kod; `lausme, da-inf lausta Pst Hls Krk San
1. ütlema, sõnama ei `lausund `musta `eiga `valget VNg; tä `kiusles, aga ma‿i laust sõnagi Lüg; küsid midad, räägid, ta‿p lousu eid ega jaad Jäm; `laustud söna lagub (läheb rahva sekka laiali) Khk; ilma et ta oleks naisele ühe musta ehk `valge `lausund Pöi; põle `keegid sõna lausn Muh; Pole ta änam midad oskand lausta Käi; ei võind sõnukestki lausta Mär; miis põle lausn mette sõnagi Var; Nende nuõrik `ollõ üsä uhesti, kui vihalõ `suajõ, siis sõna‿mtõ `lausudõ mjõtu nädälid Khn; `justku `ähma täis, ei lausu kedagi Ris; näe, Prińts ea koer, ei `lausu `teile kedagi (ei hakka haukuma) Juu; ta põle `mulle sellest sõnakestki `lausund JMd; nõnna vagane, mette üks muss ei laasu Kod; saab nätä, mis ta lausub Hls; vihane nägu ehen, es lausu pääst egä `persest; ma kohmeti nõnda ärä, ma es saa midägi lausta Krk; ku viina ais man om, siss `võetana palgast ärä, ei laosta sõnagi Ran; ma‿s laosu sõnagi, ja mul es olegi midägi `lausu Puh; ma ei lausuʔ üts noh ka inämb Krl; ala˽laustuki sõnna eiʔ Har; ma lausu õi˽sõ̭nna ka `vasta Rõu; nimäʔ paĺlo es lausuvaʔ Plv; taa Jaań oĺl iks inne sääne jutakass, a no lausu õi˽sõ̭nnagiʔ Vas; [ta] istuss kannu pääl, mitägi laususs, püss kõrval Lut
2. sõnadega nõiduma, sõnuma, posima noid lausub Khk; oli teese ää `lausund Kul; `lausus jalale `piale Mär; minu aeg lausuti küll, aga salaja Saa; `lausujad naesed olid vanast ikke Ris; nied kis `lausuvad, eks nied ika selle vanapagana tüö tegijad ole Hag; kui ruos oli, siis käis [posija] `ruosi `lausumas, posises ja `lausus koa Jür; kuri inimene on mu luoma ära `lausund JMd; kui nikastasin kää ära, siis lausuti `piale, siis sai `tervest VMr; kes paneb `ruasi `kińni, selle `juure vaja `minnä, tämä laasub Kod; se `lausumine ia asi põld, sel sõnal oli nii `kange jõud, et paha tegi, kui `lausuja seda`viisi `lausumise `moodi `ütles Lai; posib ja lausub KJn; nõid laus `lu̬u̬miʔ Krl

laut2 laut (-t́) g laudi Vän HJn Tür ViK(g `lauti VMr) IPõ KLõ spor eL/g laodi TLä/, `laudi R(n `lauti VNg Vai), laadi Kod; n, g `lauti Kos JõeK/-di/ Amb Ann Pee Koe Sim
1. varbadest alus a. reepõhi rie `põhja laut punutasse Lüg; `Varbad õlid `pandud üksühä `kõrva rie `põhja, sie `üäldi rie laut Jõh; ku regi `vaĺmis, sis pead laudi ka tegema Vän; sõbavitsad, nendega punuti `lauti varvad kokku Ann; rie `laudi rie põhjas, punutud kokku `varbadest, nüid `laudid änam `pieta JõeK; laut on `tehtud `pulkadest VMr; pihlaka puud kui said, siis nied õlid ikke iad laudid, neid `pieti kõvemast Trm; kui `lauti ei õle eden, obene lipub sulle lund `silmi; laadi varvad paad pihlikess, punud kase vitsaga ärä Kod; laut oli nii `tihke, et kerves läbi ei läind; laudi võis `väĺla tõmmata, see oli `lahtiselt pial Lai; varvust `tehtud laut́ Pil; `enne vanaste oĺli ree laut, aranded `pańti piale ja malgad kah, muud `põhja põlnd SJn; `ri̬i̬le om vaja uut `lauti Hls; kos olli `nu̬u̬ri `kuusi, sääl tetti ri̬i̬ laodi varva noordõst kuustest Nõo; siss peenikesist varvust tetti paenatuste `pääle tu laut, paeo `vitsuga palmitsedi ärä Ote; ri̬i̬l laut́ all, vośka pääl Krl; `ri̬i̬le tetti laudiʔ Rõu; mis nu varbaʔ omma ri̬i̬ päl põigustõ pääl, tu om laut́, laudi päl istutass Se Vrd lauts2 b. (kanga vanutamiseks) `kanga vanutamise jaoss `olli serände varvust laut - - `vitsuga kokku keedetu; kangass tõmmati `tu̬u̬rvist laodi pääle pikäld Puh c. (villa vatkumiseks) oĺ pirranõ laut, kohe nu villa pääle `pańti Se d. voodipõhi – Ote
2. partest rehealuse lagi `pohku `panna `laudile VNg; pani `riiali `lauti kotti rippuma Lüg; `Tõstama `saani suvest `laudile Jõh; paneme põhud laudile; laudal ei ole `lauti pial VJg; `kõlkad sai `aetud laudile Sim; `viska sinna reialuse laudile nied einad IisK; laut́ oli riha all ülevan; kana käib laudile munele Trv
3. õlgmatt talvõl umma `aknaʔ laudiga kinniʔ Plv; laut́ pandass talvõl `akna ette Vas; laut́ om iih, siss puhu ui tuult Se
4. linnupüünis sääne võrk om, sääne `raamõga võrk, satass pääle, terä˽pand sinnäʔ, nii jääväke ala, sinnä laudi ala Se

lautima `lautima, (ma) laudi(n) Tor Hää Amb JMd ViK IPõ Plt KJn Trv, `laudin R(-maie Lüg; `laudima VNg); `laut́ma, (ma) laudin KJn, laadin Kod(`laud́ma); `lautme, imps lauditse Pst
1. laduma Ku maja tule `toisialle `ümbär `lautida, sis kaik `palgid tule pügälülle `panna Kuu; kui‿i old liha - - [siis ema] `laudis `pannu `pohja `silku täis ja löi paar muna `pääle VNg; siis on ahi juo `valmis, ku kerist akketasse `lautimaie; ega `muidu ei `saagi `tohtri paberid kätte, kui `laudib kõik inimise `kondid kokko jäse jäsemelt Lüg; Puuriit `ninda `lauditud, et vares `lennab läbi (suurte vahedega) IisR; lauditud silgud seisavad kaua iad Kad; [turbapätsid] `lautisime ülesse‿s tegime nest suured kuhjad ja sis pialt `lautisime ka nii kattukse `muodi ülesse libasse, et vihm nii `sisse ei võtt Rak; metsas laudid puid `sülda ja aud uńniku Sim; vanad laadad (laudad) `lautsima nõnnasama ülesi Kod || fig vanamor `laudib `kaŋŋast kududa, `kiirest ja `kiirest Lüg; Sie muud ei `mõistagi kui `sõimusõnu `lautida IisR; kui `surnute püha oli, siis õpetaea `lautis `surnute nimesid - - `ühte ja sama luges nii paĺlu Lai
2. (kangast) kokku lappama mine laudi kangas kokku Amb; lauditi kord korralt kohe, tuhk vahele (linase kanga pleegitamisel pandi kangakordade vahele tuhka) VMr; kangas vaja ärä `lauti paku õtsass; laut õhjad ärä ja vei naala `õtsa; minä laadin `kanga `lautmise `viisi, õma `küinrä pidused `lautmised võtan Kod; kangast lauditi, pakki `pańdi kokku; `laotasime `kanga maha, akkasime `lautima Plt; kiärpuudelt maha `võtmine on kahekesi parem, siis teene oiab `kińni ja teene muutku laudib KJn || lõimelõngu ühtlaselt ümber poomi juhtima akkasime kangast üless `aama, siis `lautisime Sim
3. punuma, põimima sua `pulkade vahele `lauti `niidid Jõh; laudi lauditass vitsadest kokku Hää; vüö `lautijad Kad; viisk tuleb ükskõrd `lauti, kakskõrd `nõelu Trm; piird ike laaditasse, tõmmatasse pind ja lõng `sinnä vahele; laadi ri̬i̬ põhõja Kod; sarja põhjad lauditas ärä; Vü̬ü̬ kudujid `oĺli vanasti vähä, mõegaga neid kujuti, Mari emä `lautis neid küll KJn; temäl om vi̬i̬l korvi põhi `lauti Trv

lehkama1 `lehkama Kuu Lüg Jõh Jäm Pöi Muh Kse Tõs Saa Ris Juu Jür Koe Kad VJg IPõ KJn, da-inf lehata Hää Plt, `lehkada VNg JMd; `lehkämä, lehätä Kod haisema; lõhnama kalad on `seisues `lehkama `menned Kuu; Poat jähi omingu pesemata, nüüd ühna lehkab Pöi; surnu pannasse `külma `kohta, kus ta‿p akka `lehkama mette Muh; liha `lehkab, alvas läin; lilled `lehkavad ilusti Tõs; kammila rohi kui ta saab kuivatud, ta sis `lehkab viel änam Ris; kased `lehkavad JMd; liha lüeb `lehkama VJg; kõik lilled `lehkäväd ku eelitsämä akavad; kõik asi, mes alvass lähäb, akab `lehkämä Kod; puu riist, ta läheb `lehkama Lai Vrd löhkämä

lehvitama lehvitama Jäm Khk Vll Pöi Muh spor L, Ris Juu JMd Koe VJg IPõ Plt Trv Pst, -ämä Vig Khn Juu Kod KJn Nõo Kam, -ämmä Har Plv, -eme Hls Krk San, -õmmõ Krl; `lehvitama VNg Lüg, -ämä Kuu Lüg
1. lehvima panema; millegagi või midagi viibutama lind lehvidab `tiibu, töuseb `lendu Khk; lehvitas veel rätikuga `järge Vll; tuul lehvitab kaŋŋast, peab ää `võtma Muh; va kuked lehvitavad `tiibu Mar; üks akas sääl kübaraga lehvitama Saa; lehvitab iad jahedad tuult JMd; tuul lehvitäb, puud liiguvad Kod; lehvitäb rät́ikuga KJn; latse lehviteve lippege Hls; varajane varess pühip nokki, illane lehvitäp `siibu Nõo; `tütrik lehvit́ nõnarät́ti Krl || fig aĺp aab kõrvuni suu `lahti, `õiglane lehvitab mud́u mokki Juu; ei tohi kedagi `reakida ega suud lehvitada (naerda) Plt Vrd lehitama, lehutama, lehvitsema
2. lehvima plagu lehvitäb Khn; rät́ik lehvitab tuule kääs Iis || lauglema kuĺl lehvitab tua `kohtas Trm Vrd lehvleme
3. (laiali) laotama siis `veeti linad `einamaa `piale ja `lehvitati maha; `Sõnniku `lehvitamas, käsidega `luobiti Lüg

leidma `leidma, (ma) leia(n) Rei L K IPõ, leva Sa(lee- Khk Kär) Muh; `leidmä TMr, (ma) leiän KJn Vil, levvä Hel(ma-inf -me) TLä(da-inf leedä, leidä) Rõn; `leidama (-ämä) Khk Mus Kaa, (ma) `leian (-än) R(excl Kuu; -maie, -mäie Lüg); `löidma, (ma) löia(n) Rei Phl L(-õi- Kse Var Tõs PJg), löva SaLä(löö- Khk) Kär Hi; `löidmä, (ma) löiän Vig Var Tõs Kod, da-inf löidä Ran Kam Ote San/ma-inf -me/, löedä Ran Võn(löö-); `löidama Jõe Hlj Khk; `löüdmä, (ma) lövvä M(-me) Võn V(excl Har; da-inf löüdäʔ), löüvä Hls San Rõu; `löüdama, (ma) `löüan Hlj VNg; `löüdämä, (ma) `löüän Kuu, `lövvän Vai; `leüdmä, da-inf leödä Khn, leüdäʔ Har; `läüdma (`ĺ-), (ma) lävvä, läüä Lei
1. (otsides) kedagi, midagi märkama, kellegi, millegi asupaika avastama `Vergud vei torm menemä, vade sai üles `löüetüd `jälle, `toine `paadiseur löüs üles Kuu; kas `etsi tulega, ei `löüa ega `löüa VNg; `tütrik `leidas `luomad `metsast üless; oma `leietud, `võõras varastettud (öeld raha leidmisel) Lüg; `ihmisi pää luid `lövveti maa siest Vai; ta `löidas ning ma `löitsi ka Ans; tä‿p leeva; `leitsid sa ema üles Khk; ta `leidas mind marja `pöösast Kär; Ooste kellu pole kuskilt kuulda, levab si ood ültse metsast käde Kaa; See oli `eesele linnast mehe leind Pöi; es leva `mõrdu kätte, kõik mere nurgad ole läbi köin; pime kana `leidis koa üa (iva) Muh; Löia ma‿nd seda änam mette Emm; petutas eest ää, ei leind kätte `kuśkilt Mär; löind metsast üht seenestki Kse; lõiab mind rutem [üles]; leideti mulla alt `endisi `tuela (toole) ja `asju Var; ma `löitsi õuest nua Tõs; Siit põle kedägi leödä; Rannast oli `surnu `leütüd Khn; sii ma `leitsi vi̬i̬l öhe tükikse vana vü̬ü̬d Hää; jähid kaks mulikast `metsa, karjane ei lein üles Ris; mida kala `keegi ot́sib, seda ta lejab Ann; poisid `leitsid mättast mesilase pesa Koe; terav kerves leiab kivi VJg; küll õt́siti, aga ei löötud; paŕdid ku löiäväd nisu `koskil, kõhe lähväd `sisse; ni̬i̬d o löietud priĺlid, poiss löis; küll luu liha löödäb (kõhn loom kosub ka) Kod; õńn `leidjal, kahju `kaotajal Plt; `Siukest `lehma, kis ei leidnd (ei tiinestunud), `öeldi aher lehm KJn; ju ta säält raha arvas `leidva Vil; miu väits om är kadunu, kas sa oled `löüdän Trv; küll te edespidi esi lövväde (aru saate); et ta miul ülekohut tege, küll ta esi i̬i̬st löüd (tasutakse kätte) Krk; tett leib süvväss, kasunu lat́s levvetäss (küll tüdruk kord mehele saab) Hel; kudass ma maka ütsindä, käänän küĺle, lövvä küĺma, käänä säĺlä, lövvä saena; mes sä sääld maast löesid (öeld kukkujale) Ran; nemä säräst mi̬i̬st ei ole `leidnu, kes nii `mõistna tetä kõ̭ik; kas sa leesit oma lõngakerä kätte Puh; tü̬ü̬inimene levväb ike tü̬ü̬d; üits kana `oĺli pesä ärä `pi̬i̬tnu, kätte es levvävä; levvetu raha oedass alali, siss levvät vil `rohkemb raha; ti̬i̬ ääd vai `alba, küll sa i̬i̬st levvät; kül‿mä su turun tunne ja `liinan levvä, ärä sa mängi `miuga ike nii Nõo; kost sa `tütrekene löösit tolle korvi Võn; [kass] `olli poja nii ärä `käḱnu `ainu `taade, et Sańnu es ole sääld kätte näid `löidnu Ote; latsõ˽löüse˽mõtsast paĺlo maasikit Kan; Küll˽nõid nõvvu löüd, ku poig puvva om Urv; terräv kirvõss löüd kivi Krl; `leütü om õks uma, varastõt om võõrass; tu̬u̬d om `väega˽`harva, ku minnu kotust leüdäss, ma‿i olõ˽paĺlu kotun õiʔ Har; nõgõsist aia veerest `löüdse latsõ, oĺl kaśtikõsõga nõgõsihn; lövvä es ma˽`piprõteräkeisi, ärʔ umma˽`häädünüʔ Rõu; püve pesäkeisi esi˽ka sai `poiskõsõh `löütüss; ette `viskat, peräh lövvät Vas; Kes ots, tu̬u̬ löüd Räp; timä mõtsah `löüdse tsirgu munnõ ni pesä Lut; haua ~ otsa leidma surma saama ja siel nämäd siis `löüsid oma `haua, nie kaks `venda Kuu; mees `leidis seal otsa Vän || fig ei tea kost see tüdruk lapse `leidis (vallaslapsest) Trm || leiutama seda ma‿i tia, kas püśsirohi oli siis ikka `leitud juba HMd
2. midagi märkama või silmama `suiline `löidand, et vassik kodu on ning pole läind `ühtid Khk; ei ma küll leiä `miskit süid sellest inimesest Mar; mina `talle küll `süidi ei leind Jür; mikeperäst tal `süüdü ei oole, temä löüś tal iki `süüdü Krk; ku esä leüd, et ma˽timä `pi̬i̬gli `kat́ski olõ `lahkunu, siss om pahandus suuŕ Har; ma olõ õi `löüdnü üttegi, et om kalõlik Se
3. näha, olemas olema väga vähä oo pika pihaga inimesi `leida Mär; seal oo aua kohad `praegugi löeda Tõs; üheksä `ammaga `vaśkad one vähä löötä, `seitsmegä ike löiäd Kod
4. arvama, arvamusel olema timä löüś, et laut nigu˽kiviunik, sannakõnõ `väikene `säĺga võttaʔ, śaal olõ õi˽midä palotaʔ Vas
5. euf sünnitama; poegima eks jälle naine ole maha kukkumas, akab `varsti `leidma Ksi; lehm akkab `leidma Plt; lehm leiab alles (otsib pulli) Pil; lehm `leidmese piäl, varsti leiäb; õhv, kis on `leidmätä lehm; lehmäl piim `piäle `leidmest on toores KJn

ligemal ligem|al VNg Jäm Muh Rei spor L, HMd JMd Koe VMr IPõ Plt/-ll/ KJn, -äl Kuu(-ll) Lüg Vai/-ll/ Mar ILõ Puh, -bäl Nõo; ligõmõl Krl
1. lähemal; lähedal sie kari oli viel `ranna ligemäll Vai; kared o `oopis ligemal kut lee`pealsed Muh; ole mo ligemal Tõs; oma suu on ligemal, enne ikke süö oma kõht täis kui teisele annad Koe; särk one ligi iho, aga surm o ligemäl Kod; siin ligemal ei olegi mägesid Lai Vrd ligemben, ligimal
2. ligikaudu, peaaegu Kesk`uomik vai ligemäl `louna kääss, kui kuo `süömä sai; `Kammilujest sai ligemäl kolm`kümmend kobika kilust Kuu; kahe`kümne `aasta ligemal, mis [mul] jooseb nina verd Vig
Vrd lisemal

liim4 liim g liimi spor Sa L, Juu VJg Sim IPõ Trv/-ḿ/ Hls Ran San Krl, `liimi Hlj RId
1. madalas vees kasutatav kala- ja vähipüügiriist vahest oli `kümme `vähki `kerraga ühes `liimis Hlj; juest `onvata `liimiga `augi `püüdaned VNg; `liimid õlid `niiskesed `neljä `kandilised, alt õli `niiskene teräv põhi - - päält õli `lahti s‿`pandi sie `küljeti vette - - kaldast [nuiaga] `taoti, siis vähid `läksid `sinne `sisse Lüg; liimiga `püidvad vähisi, vörgust `tehtud, puud o raamiks ja suur vars taga Krj; `Liimisi oli pisiksi paari jala `pitkusi ja `suuri viie-kuie jalasi Pöi; liim sai pigistatud `vastu jõe `põhja ja kalad läksid ühüst küllest `sisse Vig; liimiga `püitakse `vähki, sie on niidist tehtud ja `puudest küĺlekońdid pandud VJg; liimiga püiavad jões, siit vievad vana `võrku, kellest ise tievad Trm; liimi ja müttäg püünets kõrrage Hls; liimigõ mütetäs kallu, mis `sisse lät́s, tu om oma Krl
2. kahv liimiga sai peenest `asju pöhjast üles vötta Khk; `rookis liimiga kalu `paatist Mus; liimiga meres põle midagi teha, sellega `võetasse järvest või jõest `laiska kala Rid; liimiga tõstets jää august talvel `väĺlä Aud
Vrd liiv2

limpsima1 `limpsima, (ma) lim(p)si(n) Kaa Pöi Rei Kse Hää Jür JJn Kad IPõ Ksi Plt Puh, `limpsin spor R(-maie Lüg); `limps|ma Saa Trv/-ḿ-/, -mä KJn Nõo, -me San, (ta) limpsib
1. keelega (korduvalt) tõmbama kass käis `lauval, nüüd viel `limpsib kielt Lüg; Meni inimene, kui ta räägib, limpsib ühtlast keelega üle mokkade Kaa; Koer `limpsis mool üle näu Rei; koeral `laśti ikki `aava `limpsi Saa; Lehm limsib kielega kohe vasika `ümmertringi `puhtaks Jür; rumal laps limsib keelega nina alt tat́ti; limsib sahvtipot́i `puhtast Trm; küll liḿps ärä livva Trv || fig midagi himustama vahest mõni näeb kedagi teise käes, siis limpsib keelt aga Ksi
2. (vähehaaval või lakkudes) sööma või jooma pere`naine `limpsis oma kere `enne täis, kui `tõistele `andas Lüg; `Lapsed `tahvad `kangest magusa suppi `limpsida IisR; eks sa söö koa, mis sa mud́u limpsid Kse; kaśsipoeg limpsib - - `piima Saa; `limpsis koore ära piima pialt Lai; nii `paĺlaks - - `limpsind [maa rohust], nagu pia luu paĺlas Plt; Peni tahab kah kassi mant anumast keelega `limpsi Nõo
Vrd limpsama
3. pilkama, nöökama, tögama `kange teist `limpsima Jür

lint1 lint g lindi Rei Mar Tõs Aud PJg Ris JMd VJg Trm Kod, `lindi Kuu Lüg Jõh; lińt g lindi Jäm Khk Vll Pöi Muh Kse Trm Kod spor VlPõ, M(le- Pst) TLä Võn San Kan Plv, lińdi Tor Hää Saa Hag Juu Koe IPõ Äks Plt Võn Krl; n, g `linti VNg Vai; ppl `lenta Rid Se
1. pikk ribajas asi a. riideriba, pael `naised pittäd `linti `kaulas Vai; aurahad oo küll lindi `otsas Khk; panavad siidist ja poom`vilsest lõŋŋast lindid `rinda ehk mütsi `külge Muh; kaks `musta `linti oli mütsi taga `kõlpus Tõs; lindid olid kördide all. see oli `seoke punane pael, laiem kui sõŕm Aud; pats `tehtass taha ja `pantass siidi lińt `otsa Hää; keik oĺlid [pulmas] mirdi `okseg‿ja lińdidega ehitud, looga küĺles oĺlid veel lińdid. nüid pole obesid ega `lińte änam Saa; suur lindiga sielik oli `selgis Ris; siu `juuksed lindiga `kinni JMd; punased lińdid rinnas Koe; `valge kurgualuse lińt õli miässel särgi eden Kod; suured tanud olid pias, lińdid ripusid küljes Lai; lińt pannas pähä, juuste `sisse pannas lindi Hls; laolatuse `aigu ollu emäl kirriv laǵa lińt taka säĺlä pääl, kae kos `olli mu̬u̬d vanast Puh; veri`laskjal `olli serände lińt, lindiga tõmmati käsi `kinni; mul `oĺli südä täis, tõmmassi lindess kõ̭ik tolle koti Nõo; pruudi `ehtidega üten ostõti toiminõ verrev lińt, si̬i̬ mähiti pää pääle; lajaʔ lindiʔ olli tano takan, sälä pääl, uńdriku `väŕdlini Kan b. (sirge) põlluriba [sahk] pöörab korralt teenep̀oòle, kare lint jäeb kummuli, kõik lindid oo nähä, kare lindid, ku kündet maa oo Tõs; mõni obune `oidis ennast ise vao pial, nigu `lińti laśsid; kohe mua ei jää `lińti Trm c. (muud juhud) ku sa just `laastre `linti oles toon; paeo annab `lintide `moodi koore `alla, teesed [puud] ei anna Aud; `ü̬ü̬vli lass, pitk lint; pitk puu, võta paĺgid ku lindid Kod; jõulu koogid `tehti meil ikke üle pańni, kui `toodi laua `piale, siis isa `leikas lińdid Lai; pasunit tet́ti ka aava puust, pasuna tüki `pańti vaeguga kokku, kõjotohiku lindi mähiti `ümbre, siss `olli äste `kinmä, siss kõlisi Nõo
2. a. lintkonveier `kummine lint [põlevkivikaevanduses], sie lint viab, mehed `viskavad `lindile Jõh b. mõõdulint sii möödumeestel ka suur lińt, suur rauast Khk; Mool oli sii ikka üks pisike lińt koa, missega ma `mõõtsi Pöi; maad mõõdetse ka lińdiga Saa; siis kui nad sii moad `mõetsid, siis oli neil moa mõedu lińt Juu c. tol raud lindil `õiget nime es ole, ta lindiss üteldi. [öeldi,] et tu lińt om iki paremb, ei kuluta nii `telge ärä - - `panti telle otsa `alla Ran
3. paeluss `tärgentiin võttab inimise siest `lindi ka `vällä; mõnel, kel `linti sies on, nied võttavad tõist (tärpentiini), siis ajab sene tulemaie Lüg Vrd lintuss

lipak(as)1 lipa|k g -ku Saa Kod Krk, -gu Jäm Khk(-ga) Krk; lipak|as Vll Pöi Muh Mar Mär Kse PJg Vän/le-/ Tor Ris Juu Koe IPõ Plt San, lipag|as Khk Rei, g -a; liba|ko g -go Vai väike tükk riiet, paberit vms see töö pole `tarbline midagid, üks lipagute kirjutamine on; tuul viis ühe paberi lipaga `akna pεεlt maha Khk; Puurid on laua lipakatest kogu löödud, ömargune auk ees Pöi; eenama arvad `ollid. neid `olli metu lipakast, kolm eenama tükki `olli, `kolmes jäos `olli Muh; kuuse mundil o `piśsed lipakad peal Kse; ma panen siia mõned [riide] lepakad ülesse (lindude peletamiseks) Vän; pöle neid paberid ka, üks va lipakas on Ris; Ennemalt magamise aeg ei võetud õieti peale kedagi - - üks õhuke teki lipakas [oli] pial Trm; nüid onegi tibitiĺlukesed rahad nagu kala suomussed, ühed lipakud one Kod; si on nagu mardisańt, kui ta väga lipakid täis on Lai; üit́s va räti lipak siul ümmer pää Krk || kurgunibu kurgu lipakas või kurgu tipp Tor || (väikesest saledast inimesest) lipak one `kerge ja vile, piänikene inimene Kod Vrd lipat, litakas3

lips1 lips g lips|u Jäm Khk Vll Pöi Muh Hi Mar Kse spor Pä HaLä, JMd Koe Kad VJg IPõ Plt Trv Hls Kan, -i Jäm Khk Mar VJg KJn Ran San Krl Vas, -o Kod Plv, `lipsu Kuu RId(n `lipsu VNg Vai); liṕs Har, g lips|u Hls, -i Hls Krl Rõu; š́lipste Lei; ppl Lipse Räp
1. (meeste) kaelaside `lipsu `pieta `kurgu all. aga `arvast, `kellel `enne vanast `niiskest `lipsu õli, `ennevanast õli pries Jõh; krae `kaelas, lips ees Jäm; nüid on ägal poisil lipsud `kaelas Vll; Vana tõi `eesele koa lipsu, kus peigmees muidu Pöi; lips saab ju krae ees `piedud Emm; Lipsu sõlm läks lahti Mar; enne olid rätikud või sallid, nüüd oo lipsud Mih; Panõ lips `kaõla ning tulõ kua pidulõ Khn; `kanvad `lipsusi ja `kraesid Ris; õpetajal lipsud ies Hag; nüid kõik ärrad, igal öhöl lipsud ees Juu; egass mina põle `lipsu kand JMd; linnamehe lipsod Kod; meśterahval on lipsid KJn; `uhke lips Trv; tal olli mitu `lipsi Hls; ma `võtse lipsi kaalast ärä; `lipse tetäss `liinen San; mihel om kaalal liṕs Krl; kaŕjapoiśs om ka hennest uhkõndanuʔ, no‿m mańnusk `kaala ja lipś pääle pant Har; ḱerikesanda š́lipste Lei || pöösastel raed `kaelas ja lipsud ees (põõsaste ümbert on jäetud niitmata) Vll Vrd lipstu, lipstükk
2. säärsaapa kaelal olev kolmnurkne tükk tehässe `niske lips, kolmenukeline, `pantse kõverduse `kõsta piänaha vahele. mõned (säärsaapa pead) tehässe lipsoga, sedä ei paenutata Kod
3. lehv `laiad `siidi`lindid - - siis olid siin all sedasi `lipsuss Kuu; `enne `lieri oli igal ühel lettid `selja pääl ja `lipsud `otsas; suren, siis tahan `lipsu pähä. `siidi `linti on kodu ja ise tien `lipsu `valmis VNg; `enne ikke `tehti `niskest tanud, aga mul õli `niske lips, lips `kammi `külge ja sis sie `torgati pähä; Põll oli pikka `varrukatega - - tagant `käisid `paulad `lipsu Lüg; `õlgidest `tehti `lühtrid, paberi `lipsud `küljes ka Jõh; siit sa saad lipsi paela enesele Khk; pikad patsid, lindid, lipsid sidotud `sesse Mar

lohakas lohak|as spor R/n, g lohaka VNg/, Jäm Pöi Muh spor L, Ris Juu Amb JMd ViK IPõ Plt Pil, luhak|as IisR SaId Muh Käi Rei Kse Hää Juu KuuK Koe Kad, luhag|as Khk, g -a; loha|k Rei Urv Rõu Se/-hh-/, g -ku Saa Kod MMg Lai Trv TLä San Krl, -gu Kuu Krk, -ka KJn; luha|k Se, g -ku Krk San, -ka Plv, -ga Khk
1. hooletu, korratu, hoolimatu lohaka `tüöga mies Hlj; lohakas `naiste`rahvas, ei ari `ennäst Lüg; `karja `tütruk on meil väga lohakas Vai; teeb luhagad tööd Khk; luhakid inimesi‿p sallita teiste seas Vll; On ikka luhakas, natuke `tuhlid ja nee alles `võtmata Pöi; Perenaine äi tohi olla luhakas Käi; jänäs oo üks lohakas loom, toob oma pojad ange ja aja vahele, ei tee pesa ega kedagi Mär; kui sa ooletu pole, siss pole sa lohakas ko mette Var; lohakas inimene, ei pane `õiged `moodi riiet `selgä Tõs; Pää `kahvis, si̬i̬ on et ta ennast ära ei korista ega ari - - luhakas Hää; mia seanst lohakud appi ei taha Saa; vana lohakas kaśs, situb tuppa Ris; on va lohakas pereeit, `viskab öhö aśja `siia, teese `sõnna Juu; lohaka inimese silmad on alati mustad JMd; uoletu ja lohakas ja ei `korja ennast, käib nigu kadasnik VMr; mis sa nüd sest kassist nõnna ut́sitad ja sakutad, kaśs jäeb sedasi lohakaks, situb kõik kohad täis Kad; `kammimata `juuksed olid lohakad `juuksed, sagris Sim; lohak inimene jätäb kõik õvve `piäle, kõik rangid ja sedulgad õvve piäl muan Kod; riiete poolest on lohakas, käib väga lohakult `riides Lai; lohaka olekuga (lodev) Plt; mea‿i kannata seast lohakut inimest Trv; si̬i̬ üit́s luhak peremi̬i̬s Krk; väegä lohak inimene, `rõiva lagunu ja nirmendävä, nigu vana kakerduss Ran; maast madalast om tõesel üsnä tõene `lu̬u̬muss, üits piap `kõrda, tõene ei pia, om lohak Nõo; lohak oleḱ om tal man San; ku [põlle] nööri˽pikembä ribatuss kõtu˽pääle `alla, olõt lohak naistõrahvass Rõu; ta om `väega lohhak inemine, ta elo sukugi ei edeneʔ; Kiä sääńe luhak ja `hu̬u̬ĺmalda oĺl, käve `rõiva˽`riśte säläh, hilp i̬i̬h, närts takah Se
2. kõhn, armetu kassipoeg jääb lohakaks ilma piimätä Mar
3. rumal, sündsusetu kis paelu `reäkis lohakaid sõnu, see `öeldi lompslõuad Juu
4. s a. lohakas inimene See on üks igavene inimese luhakas, nääd sa `möuksed `riided `selgas on Kaa; Muidu üks inimese luhakas, kõik asjad on ripa rapa lohakil Pöi; `vaade, kudas siul ni̬i̬ `rõõva seĺlän, lää ku va lohak Krk || lodevate elukommetega naisterahvas nisuke lohakas kohe, laseb ennast `poissa kalserdatta Kad Vrd lohand b. lobudik vana tare lohak õli all külän Kod; mutku üks maja lohak jäe MMg
Vrd lohaska, lohjakas, löhäk

lohk2 lohk g loh|u Jõe VNg(n `lohku) Jäm Mär Nis Kei Juu Jür Jä Kad VJg IPõ Ksi Plt, -o Lüg Jõh Tõs Juu Pil KJn Se; luhk g luhu Mär Vig Kse PJg Rap; `lohko g loho Jõh Vai
1. pool kaalikat või kapsapead; suurem viil lohud, nied `pandi `sinne `raiutu `kapsaste vahele [hapnema] - - moni lohk sai ikke `panna, nigu `maius `toitu `saima VNg; nied lohod siis, `tõmmeti pää `puolest ja nied `lauditi `tõrre `põhja - - kui keväde õlid `kapsad `õtsas, siis `süödi neid `tuoreid `lohkosi Lüg; panemo `kaaliga `lohko `ahjo Vai; kaali `lohkusi pannasse `kartle `lohkude `ulka, kui keedetasse Mär; kaaled lõegatasse koa tüki `kaupa kardulete ja liha `seltsi, sis oo nasamma luhud Vig; pool peäd on lohk. need lohod `autakse ää ja pannakse `apnema, on aue kapsas; koaĺ soab kat́ti lõegatud lohoks, `keema `pandud Juu; Sia pia `pańdi `kiema, pärast `terved kardulid `piale. Kel kaalikaid oli, pani kaalika `lohku kua Amb; aue `kapsad said `autud, raie `kapsaid `pańdi vahele. teine rida `tooreid `lohkusi ja teine rida aue `kapsaid Pee; said `tehtud nisused lohud, pia sai kolmest `tehtud või `puolest, lapsed `tahtsid neid `kangesti, et tuo aga `lohkusi Kad; küpsetasin kaalika lohu ära Iis; lohk on ia paks tükk. `peidla `paksused tükid leigati kaali küllest, need olid kaali lohud - - `kartulid lõiguti ka `lohkudest Lai; ta pani kaali lohud `ki̬i̬ma Ksi; keedeti `kartuli `lohka ja liha Pil
2. pooleks tehtud palk, lõhk kui `lüöme `paksu puu `lõhki, siis `jääväd lohod Lüg; üks na pikk puu jump `lõhki `löödud, siis see pool oo luhk - - luhud saavad lõhutud, kui `ahju pannakse Mär; lohk on nihuke paĺgist `saetud või lõhutud Juu; kui üks puu pakk `lõhki lüiasse, siis puol sellest pakust on üks lohk, kui lohk viel `lõhki lüiasse, siis on juba alg Koe; Vanaaegsed kerstud õlid kõik lõhutust `lohkudest `tehtud Trm; jäme puu lüiasse `lõhki, sis on lohod KJn || kild tarõ takah om livva lohk innõ, tiiä äiʔ kes `kat́ski om lööńüʔ Se Vrd lohmus2