inutuinutuJõeHJn, g -maHljVai/-o-/ KuuK; inudu g -tuma p -dunduKuu 1.ilge, vastik, ropp Inudu on kohe moni nuor inimine oma `suuga; Oled inudu `nindagu mädänend `raibe (halvustavalt) Kuu; inutu kuer, ei süöHlj; sie on inotu, `ilge `pääle `vahtiVai; inutu on must ropp inimene; looma `kohta `öeldakse, kui ei soa `põhku `alla panna, oled ika va inutuHJn 2.häbitu (hrl häbistamissõnana) Mene inudu `toiste `silmä alt `korvale ja puhasta `endäst `puhtaks; Ist tuut vana inudu `ilged `haukuda `aeva vanu inimisi; Ust inudu, kas sen `suuga ka süöd; Küll on igä se moni `naiste`rahvasigi inudu, ei häbügi oleKuu Vrdinetu