[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel

keele|murre murdekeel, dialekt küll mina imestasin, `kuulasin `nende `kiele`murret Hlj; `nuored `onvad juo `kiele `murret `muutaned, `räägiväd `pienemald Lüg; see oo selle keele `murde järel Muh; igas `valdas oo oma jutud ja keelemurre Han; räägib teise keele`murde pial Hag; paierlased olid ühed kihvtised inimest, tigedad ja nende kiele `murdest koa ei soand aru Kad; siin tehässe kõege ilosamad riiet ja kõneldasse kõege inetomad ehk prostamad kiälemurret Kod; `Olstre ja Tarvastu om kõru, aga Tarvastun olli tõist `mu̬u̬du keelemurre Pst; si̬i̬ om vana keelemurre, vanast sedäsi kõnelti Krk; to‿m `säärtse kina keele`murdõgõ, et `õkva tahassi kullõldõ timä kõnõlõmist San; üteh nulgah om üt́s keelemurrõʔ, tõsõh nulgah om tõõnõ keele murrõʔ Se || keel mis `kiele`murre tämäl on, `iesti `kiele murre ehk saksa `kiele`murre Jõh; sie on `iŋŋeri `kiele `murre Vai; kuralastel on isi keelemurre Jäm; kui `Paabeli `torni ehitet́i, segäti kiäle`murded ära Kod || aktsent, võõrapärane hääldusviis `kange kiäle`murdega kõneleb nagu venelaane kõneleb `eesti ki̬i̬lt, ei sua kudagi kõnelda Kod Vrd keele|käänd, keele|murd, keele|murraka(as)