[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

imbima `imbima Hlj VNg Jõh Muh HJn KuuK Jä ViK TaPõ Ote, -ä Kuu Kod Vas, -e Hel; `immima Vig Kse Tõs Aud Nis Rap Ann Äks VlPõ, -ä Juu KJn; `immima, (ta) immib Han Plt, tud-part immitud Pil; `imbümä u Rõu; ipf (ta) `immü Kam
1. läbi, välja või sisse tungima, immitsema; täis imbuma vesi `imbib vähe`aaval VNg; õlut `imbib nõnna pissikest; päeva ees kukkuvad `välja `imbima [molluskid karbist välja tulema] Muh; `pehme maa peäl `immib `sesse [vihmavesi] Vig; vesi `imbib läbi paberi ja `riide JMd; `pliekimatta linasest lapp, suol`veega läbi `imbind JJn; tünni põhi ei pia `ästi, `imbib aga vähä`uaval vett `välja Kad; Neid seeni tarvitati söögi seendest, mis piima välja imbisid Trm; nää `suitsu immib `sesse Plt
2. kuumuses hauduma a. pisut magusaks muutuma, imalduma (toidust) olu `panna `imbima siis tule üvä `kange VNg; nii `imbin leib, `sõuke magus Muh; linnased pannase nõue tanni `sisse `immima. keev vesi piäl, riie tanni piäl Tõs; kallatakse `meśki kaĺla `aśtjasse, `lastakse üks veerand tuńd `immida Nis; Leib `lastakse `imbida, jahu segatakse keeva vee `sisse, si̬i̬ on `imbimine Pee; `võeti kaila `auded ahjust ära, [öeld] paneme kaila `imbima [tulise vee alla] VMr; keeva vee leib `imbib Lai; õlut on `immimes juba; [halva pärmiga] `immis kaua, ei soand ead `leiba `ühti Pil; `immind leib on magus KJn; üśte pääl `oĺli väegäde ää üvvä tetä: `immü magusass Kam; [leib] imähtü ärʔ - - noorõmbaʔ `ütlese `imbümä Rõu b. tõmbama pane tie viel `imbima JMd Vrd immama
3. idanedes imalduma peab `easte tugev esimene küt́t olema [viljakuivatamisel] muidu rukkid `imbivad ää; kui rukkid löövad `imbima, ei sünni [nad] `seemneks HJn; [terad] `imbisid ää enne kui `kuivama said Koe; kui meie tieme `kalja siis linnaksed paneme `imbima et nagu mättas on VMr; `imbind viljast ei sua äid jahu Kad; mõni kõrd on ju terad väĺla pääl ära `imminud. leeval on `imminu mekk juures Äks; tera `immib ära `toorest piast, mitte leib ilus ei tule, ta on jo `enne ära immitud ja küpsetud Pil; `immind rukkid, kasuma läind SJn
4. aeglaselt toimuma a. nõrgalt põlema, hõõguma tubaka `imbi `piibus VNg; Tuli immib tuha all; `Turva sihes `immide tuli kaua; Puud `toored, üks `immimene oo, põle põlemest Han; [tuli] `eśti `immib ja soetseb, sis lööb kohe `plauhti `lahti Juu; nädalapäevad tuli `imbind rabas HJn b. sombuseks minema, sajuks valmistuma `imbib ja `immitseb, külap tuleb sadu Kuu; `imbis `ammugi, nüid `viimaks akkas sadama Hlj; ilm `imbis, näiss mis tule Hel c. turduma Pani püti vette imbima KuuK d. fig arenema hakkama Sield jäi sie mette `imbimä ja `viimaks `saimmegi `Viinistülle `uue `kuolimaja Kuu
Vrd imbuma
5. seismisel riknema a. (küpsemisel) tänkjaks jääma kui käre ahe ja leib ei saa `kerkida, siis akkab `immima ja ajab muhud ülese Aud; kui leiva ahi jahe on, siis leivad nagu `imbivad ära Koe; ta (magushapu leib) põle `kerkind, on ära `imbind Lai; leib om `kaugess `ahju jäänu, om ära `imbinu - - alb maik, koorik `valla ja vesi kooriku vahel Ote b. raisku minema `ärgä `laska `imbi `piima pudi tulg `süöma VNg; aue on vedel. lähäb `imbima. [vaja] kaĺlale auet `juure tiha Ann; piim `imbima lähnd, kõik venib; odra leib on `imbinud, kui murra, köied venivad sees Trm; `imbind maik juures kui [toit] rikki tikub minema Lai; piim um `imbimä (venima) `lännü Vas