iludusiludu|sKuuLüg(ls) sporeP(elo-Mar) M, -sshvTV(ilo-), g -se, g -sõV 1.ilu, kaunidus `laśsis maha [siniraa], siis ma nägin ta `sulgede iludustMär; siĺmad on siĺmanäo iludusSaa; iluduse pärast `tahtsivad kadakit [puunõudeks] Äks; tu̬u̬ piab jo `liĺle iludusen olema ja `eńgli `äädusen, kes sinu [maja] kondradi saabNõo; massa ai˽murõhtamine, ku jummaĺ ilodust ei olõ ütehn `andnuʔRõu; [naise] Ilodusõ pääle ka õks kaia as; ilodusõ peräst tuvvass [jõulukuusk] Se 2.kaunistus, ilustus ilus pisuka kell oli ja `oite `pienikäne hobe vai kuld kett viel ka iluduseksKuu; vana Mustjala kirju kuvvel oli ai all, see pael `oidas kuvve saba laiali, oli änam iluduseksMus; [seeliku] toodi `peale olid pobid `aetud iludusesAud; `nuaga lõegotud iluduisi `ümberKod; maagõ langaʔ `pańti rätele `vi̬i̬rde ilodusõssRõuVrdilu1 3.kaunitar see (tüdruk) oo päris iludusKhk; iludustele on `antud koa au`indasiKos; `pi̬i̬ti tõist maailma iludusessPuh; Leeni ollõv mi valla iludussKrl