[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.—29. vihik (—otsekil)

Tööversioon


Päring: osas

Leitud 1 artikkel

ikki1 ikki LNg Mär Vig Tor Hää Saa VlPõ Hls Puh ?Võn, iḱki Hää Ran; iki Mär ?Mih Hää Saa ?Juu Ksi Lai VlPõ M T; (lausefoneetiliselt) ik- SJn Hls Krk, -ki Krk TLä (tähendusrühmade piirid pole selged)
1. (hrl rõhutavalt, kinnitavalt) just, muidugi, teadagi; küll(ap), vist, ju; alles, veel Sauga jõkke sis ikki Leplaane veed lähavad Tor; maisaein on iki ia ein Ksi; noh nisuleeväd ikki kah iki siukest ümärikud `tehti, jah KJn; Kas kuuled mind? Kuulen ikki; ik‿kui ilus ele ommiku oĺli, siis `minti lina külima SJn; talut iki `ti̬i̬ndsi Lobine külän; nüid ole iki siiämaale igä päe jalul ollu Hls; meil om aken `valla ka‿ki Krk; sääl ollu `tõisi ka‿ki, provvat ka‿ki olluva üten Ran; aga no es ma iki ti̬i̬, aia`viĺlä ti̬i̬, ja `kesvä kah Puh
2. alati, kogu aja, ühtelugu; üha, muudkui iḱki üks riid ja kära kisa Hää; siin `öeldakse iki naeres Pil; mina `valged `vorsti ei ole näind. ikki vere vorstid oĺlid SJn; juurepät́s `oiti ikki teesest teost teese `teoni; keśvä nime ei ole old elul aal – ikki odrad Vil; iki jääp järest kõhnepess, kõhnepess Krk; mia ole elu aig ollu `väega viletsän päevän, iki `kurba ellu elänu Puh
3. siiski, ometi ega `kahte `kohta iki saa pidada Mih; omedi iki ma `tuĺlin Saa; tõuse‿nd ikki KJn; mis‿sa `seake eedang oled, ole ikki tõsine SJn; oma suu iki kige lähepen; enne saat küllä küĺlest iki, ku näĺlä otsast Krk; `leibä meil iki om Hel; esäl `oĺli abe kah iki alati; kolm `karva pään, aga iki suib Ran; ega ma ilmaasjata küll es tulõʔ, mul om iki asi kah Võn
Vrd ikka

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur