ikkaikkaRakRIisRVai(-ä) S(e- Jaa) LäKhnPäPõHaJäTrmKõp; (lausefoneetiliselt) ika sporeP, -k(a),hv-kä Khn; igäKuu (tähendusrühmade piirid pole alati selged) 1.(hrl rõhutavalt, kinnitavalt; mõnikord leksikaalse tähenduseta) a.just, muidugi, teadagi; küll(ap), vist, ju jne Voib tehä vähä `lounaks kohe `tönder`lönksi, mes sis igä; Tä `nuoreld valis igä peigmihiKuu; jo see ikka niid `valmis onJäm; ikka möni mees saab külla `otsa küll; seenes ta pole, sammal ta pole, rohi ikkaKhk; lapsed rügavad, et `terve ilm väriseb kεε, jo `oome ikka kuri ilm tulebKäi; kase käsnad. need pidid ikka arsti rohud olemaMär; kas sa teed selle töö ära. – jah, ikka ma kabi veelKse; kaua‿ka lähäb küllKhn; ahju võĺb on ikka uus sõna. vanaste `üiti ikka ikkedNis; (Kuidas rukist lõigati?( sirbiga ikka `muutku aga sirbiga agaHag; eks õlut ja `viina ikka pakutud ka ja [lapulistele pulmas] Amb; kui kedrad, siis lõng lähäb ikka `ki̬i̬rdu, ilma `tahtmataTrm || (jaatavas vastuses) Seda saab ikka; On ikkaJäm; ikka oli nähKhk; Tuled sa ka `seltsi? – Ikka; küll ikka (jaa-ah) Reib.praegu; alles, veel siad `kiunuvad `karjuda – on nad söömata ikkaKhk; Oled sa ikka veel selle koha pεεl töösKaa; kas sa ikka veel siin oledMär; vanad näpud ika kehravadHJn; kui ma ikka jõu võimulene olin, siis ma käisin marjul kõvastiAnnc.tõesti, küll, aga se on ikka eige purakasKhk; Küll on ikka ilm (tuuline ja sajune) Pöi; see peab ika [suur] kadagas koa olemaMuh; kövade ajal saab neid `siigu ikka tublitiRei; pot́isinine väŕv, see ikka on väŕv aga mis muud värvid need `pleekivad ära joNoa; sa oled ikka üks at́uJür 2.alati, kogu aja, ühtelugu; üha, muudkui nüüd ikka `käivad `arstidel kui uśs `nõelubIisR; ma ikka oli sirbiga, ma pole `niitand rugisidKhk; laguja - - ta lähäb ikka suuremaks ja suuremaksKär; Taevas punab ikka `kuiva ikka `kuivaPöi; mo tüdar `ütleb ikka, kui aga saaks, ma öpiks ikkaKäi; ikka kali oli joomas, muud ei `saandki `joodud, ikka `kaljaKir; ikka ot́si, ikkaKhn; oinas on ikka oinasKse; meie perenane pruugib ikka natuke `leiba peos vetta, kui ta `lüpsma lähäbRis; lesta püiu märgid piavad ikka `risti olemaHMd; `eńdised vanad `ütlesid ikka allak, `nüitsed `ütlevad `rohkem ärmatisAmb; `talve saeme nädälis korra liha - - ikka supp ja silgudKõp 3.siiski, ometi Küll sa oled igä tüdümätä inimine, eit `kurda `millaskiKuu; ennemine vöta ikka külla küljest kut nälja otsast; pane ikka ühekorra lamp pölemaKhk; kui palju ma ole nutnd, äga silmad on ikka nägijadJaa; ehk ta (vihm) `tuhli pesa `alla ikka mõobMuh; ometi viimändi tuli ikkaTõs; ku‿sa testele annad siis anna ikka minule kaKos 4.(hüüatustes) mine ikka (uskumatuse puhul) Khk; Ikka paramaks! Teeb mis sa viimaks veel ää veid tahta; Jäägu ikka! Äi saa sa siit sedati midagidKaa; kuulõ‿ka (imestavalt), või `kõikis `käüteKhn Vrdikke1, ikki1, iks