[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

ika → ikka

ike1 ike Kan, g ikke u Vll, spor L, Ha Jä VMr Iis spor TaPõ VlPõ M, T, ike Muh Kul LäEd Mih PJg Hää Ris; n, g ikke spor R; ikeʔ, -õʔ g ikke, -õ Plv Rõu Vas(p ikeht) Räp; in ikken Har, iḱk- TMr; eke g ekke Rid(ekes), eke LNg Mar Kul; ikes g ike Krk; ikess Krk Krl, ikkes Kuu, g ikke; p ikest Hel; iḱk g ikke Lut
1.  ike a. härjaike `ärjäd õlivad ikkes, kui `kündasivad Lüg; ikke konks on ikke kess`paigas, kaks `ärga ühe puu `õtsas, `konksust läheb kett `atra `külge Jõh; paneme ärjad ikese Muh; mu isal oli ühe ärja ike ja kaheärja ikked ja Mär; ikel oli `keskel auk, `ärgade iked olid nikerdud; Ike oo ärjal juttadega sarvede taha `siutud Han; ärg sai ikes `pandud Ris; ikke sees oli kaks `pulka, rahe käis `nende vahe`paikas `ümmer ikke; `võt́sin ärjad ikkest ää Nis; taliike on löhem kui suiike Hag; ikkega ärjad olid koos, sie sai jutaga `kińni `pandud Kos; ärjal old ike `sarvede pial ja siis olid ikke rihmad kudagi põigiti HJn; üks puu käis `sarvede ies, teine puu käis `sarvede pial, ja `otstest oli kokku tapitud. seda `üiti ike Koe; lakas on viel vanu ikkeid Iis; üksik ~ `paarisike KJn; ärjä om joba ikken; [härg] `vankre ehen olli ka aistege, aisa olli ikke küĺlen `kinni; ikess `panti ärjäl `sarvi `pääle, ku `künme `minti Krk; tollel aal künneti ikkega - - `panti nisuke puu `sarvi `otsa, siss sinna `panti kabla `küĺge, siss vedäsivä [härjad] Ote; häŕg pandass ikkehe Vas Vrd ees3, igi2, ikäss b. fig (raskest tööst, sundusest jne) igä päe pead ekes olema Mar; Naine võttis ike `kaela, ku mehel läks; Ma ole iga jumala pää kui ikkes ärg (palju tööd) Han; kui mies oli paha, juodik ehk [öeld] no sai ka [naine] nisukesega ikkesse KuuK; mul alati ike `sarvis KJn; `tõmba kõ̭iḱ pääväke nanda ku iḱken äŕg TMr; kaŕussõl jahussõʔ ikkõʔ äraʔ (antakse palju puhkeaega) Räp || Need mehed on ühteinge paarikoupa nagu ikkes ärjad (pidevalt koos) Han; te käit ku ärja ikken (aeglastest töömeestest) Hel
2. vankri (puu)telg – Muh spor L keanid o ikede `külges all, muidu kulutab iked `katki; rõuk köib ike `sisse. ike nukal o pulk sehes Muh; laste oiab ikesid kinni; ikenuka pulgad Kse; akś on rauast, ike puust; käänid oo puuikedega `vankrel Mih; esimene ja tagumine ike PJg; vanasti `oĺlid `vankre ratta iked ka puust, üks `oĺli i̬i̬s teine taga Hää Vrd igi2
3. ristpalk tuuliku peas `veśki ike; Pikk ike; Lühike ike Trm Vrd ikkepalk
4. voki rindpuu – Mih Krk ?Võn Kan Plv Lut (oki) emapuu ~ ike Mih
5. pl ahjuvõlv `enni olid kõik `paedest `tehti aho eked; keris oo kibi laso aho ekete peal; ahol o raudeked ja vahekibid vahel Mar; `eśteks `pańdi suuremad [kerise] kivid `senna ikede vahele Kul; ahu iked oo kerisega ahul Var; ahju võĺb on ikka uus sõna. vanaste `üiti ikka ikked; ahju ikete piale `lauti keris Nis
6. [kiriku] kellä ike (põikpuu); luukarnitsel on ike piäs KJn; Adra ike (rindpakk) Võn
Vrd ige2

ike2 → ikke1

ikem → ige1

ikema → itkema

ikes → ies, ike1

ikka ikka RakR IisR Vai(-ä) S(e- Jaa) Lä Khn PäPõ Ha Jä Trm Kõp; (lausefoneetiliselt) ika spor eP, -k(a), hv -kä Khn; igä Kuu (tähendusrühmade piirid pole alati selged)
1. (hrl rõhutavalt, kinnitavalt; mõnikord leksikaalse tähenduseta) a. just, muidugi, teadagi; küll(ap), vist, ju jne Voib tehä vähä `lounaks kohe `tönder`lönksi, mes sis igä; Tä `nuoreld valis igä peigmihi Kuu; jo see ikka niid `valmis on Jäm; ikka möni mees saab külla `otsa küll; seenes ta pole, sammal ta pole, rohi ikka Khk; lapsed rügavad, et `terve ilm väriseb kεε, jo `oome ikka kuri ilm tuleb Käi; kase käsnad. need pidid ikka arsti rohud olema Mär; kas sa teed selle töö ära. – jah, ikka ma kabi veel Kse; kaua‿ka lähäb küll Khn; ahju võĺb on ikka uus sõna. vanaste `üiti ikka ikked Nis; (Kuidas rukist lõigati?( sirbiga ikka `muutku aga sirbiga aga Hag; eks õlut ja `viina ikka pakutud ka ja [lapulistele pulmas] Amb; kui kedrad, siis lõng lähäb ikka `ki̬i̬rdu, ilma `tahtmata Trm || (jaatavas vastuses) Seda saab ikka; On ikka Jäm; ikka oli näh Khk; Tuled sa ka `seltsi? – Ikka; küll ikka (jaa-ah) Rei b. praegu; alles, veel siad `kiunuvad `karjuda – on nad söömata ikka Khk; Oled sa ikka veel selle koha pεεl töös Kaa; kas sa ikka veel siin oled Mär; vanad näpud ika kehravad HJn; kui ma ikka jõu võimulene olin, siis ma käisin marjul kõvasti Ann c. tõesti, küll, aga se on ikka eige purakas Khk; Küll on ikka ilm (tuuline ja sajune) Pöi; see peab ika [suur] kadagas koa olema Muh; kövade ajal saab neid `siigu ikka tubliti Rei; pot́isinine väŕv, see ikka on väŕv aga mis muud värvid need `pleekivad ära jo Noa; sa oled ikka üks at́u Jür
2. alati, kogu aja, ühtelugu; üha, muudkui nüüd ikka `käivad `arstidel kui uśs `nõelub IisR; ma ikka oli sirbiga, ma pole `niitand rugisid Khk; laguja - - ta lähäb ikka suuremaks ja suuremaks Kär; Taevas punab ikka `kuiva ikka `kuiva Pöi; mo tüdar `ütleb ikka, kui aga saaks, ma öpiks ikka Käi; ikka kali oli joomas, muud ei `saandki `joodud, ikka `kalja Kir; ikka ot́si, ikka Khn; oinas on ikka oinas Kse; meie perenane pruugib ikka natuke `leiba peos vetta, kui ta `lüpsma lähäb Ris; lesta püiu märgid piavad ikka `risti olema HMd; `eńdised vanad `ütlesid ikka allak, `nüitsed `ütlevad `rohkem ärmatis Amb; `talve saeme nädälis korra liha - - ikka supp ja silgud Kõp
3. siiski, ometi Küll sa oled igä tüdümätä inimine, eit `kurda `millaski Kuu; ennemine vöta ikka külla küljest kut nälja otsast; pane ikka ühekorra lamp pölema Khk; kui palju ma ole nutnd, äga silmad on ikka nägijad Jaa; ehk ta (vihm) `tuhli pesa `alla ikka mõob Muh; ometi viimändi tuli ikka Tõs; ku‿sa testele annad siis anna ikka minule ka Kos
4. (hüüatustes) mine ikka (uskumatuse puhul) Khk; Ikka paramaks! Teeb mis sa viimaks veel ää veid tahta; Jäägu ikka! Äi saa sa siit sedati midagid Kaa; kuulõ‿ka (imestavalt), või `kõikis `käüte Khn
Vrd ikke1, ikki1, iks