iivima1`iivimaJür, iivi-PöiMuhKseTõs, (ma) `iivinKod; `iibima, (ta) iibibMih; iibima Han 1.pidevalt või vähehaaval tegema a.aeglaselt liikuma või tegutsema; hiilima On üks mees koa, juba lõunast iivib ennast ää [töö juurest] Pöi; sa iivid ühes `kohtas, ei saa edetsi ega tagatsi; ku töö kallale lähäd, siis tee, aga ää iivi sealKse; kui `keegi `tassa tuleb, siiss `üetse näe iibib sealt `tullaMih; mis sa sii iivid laesa obusegaTõsb.pidevalt töötama kui sa sedasi üht `inge päe `otsa iivid, siss oo teris ots koaKsec.kaapima iivi senna `sisse [sõle küljest hõbedat] Muh 2.vähehaaval toimuma a.süvenema `aigus `iivis. nagu tiisikki `iivibKodb.pudenema takku on maha `iivinud `kanga `tõmmamisel. `iivib `natkeKod 3.luurama, piiluma – JaaHanJürsalaja lähäd `iivima, tahad `iividaJürVrdiivama2