[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 2 artiklit

ehtima1 `ehtima RId(-mäie Lüg) Jäm Khk Kaa Muh Mär Lih hajusalt KPõ, IPõ Plt, `ehtmä Khn Trv hajusalt T V/(ma) ei/, `eh́tmä KJn M(-e) San hajusalt V, `estmä Kod, (ma) ehi(n); `ih́tmä, (ma) ihi Har; `jeh́tma, (ma) jei Lei; (ta) `ehtib Kuu, ehib Saa (impersonaali vormid ühtivad osalt verbiga ehitama)

1. (end) ilustama, kaunistama; (korralikult) riietuma Pidule `mendi, siis ikke ehiti ka Jõh; se ei `ehti, kenel ei ole Vai; kääpided käsivarde `ümber ja kudas vähegid viel `ehti annab Muh; noorikud `peimed läksid lammaste `lauta läksid `ehtima koa, `riidid panema Lih; Ehtimise põll (pulmas pruudile ettepandav põll) Tõs; Kui naõsõd ühes`kohta `lähtväd, siis `ehtväd, et ää `tüütäb `uõtõs Khn; tüdruk akkas ennast `ehtima kui pruudiks sai Kos; paneb uude pinsaku `selgä, mes sa ehid ennäss Kod; ta om ennäst ärä `ehtin ku `mustline; ku uisal matert otsits, ütelts: ehi ehi nooriguk senigu nu̬u̬ŕmi̬i̬s tule Krk; `vastse laalatuss-siidi panni pähä, ega ma‿lli `väĺlä ehitu kah Nõo; Taĺsspühi `tu̬u̬di kuuś `sisse ja ihiti ilustõ äräʔ Har; ar om `hindä `eh́tnüʔ, hüä `rõiva säläh ja `ehte kaalah; ja eläjä˽kõ̭iḱ ̀eh́tidiväʔ arʔ `lillega ja vańnikidigaʔ Se; `musta `eh́tinü (riietunud) Lei Vrd ehendäma, ehitsämä

2. seadma, korraldama; (millekski) valmistama ehi `käimest VNg; ehid `riide `ennast Lüg; Akkage juba sööma [tulekut] ehtima Kaa; isa ehib, ema ehib, poeg saab `poolde `ilma = kanamuna Kul; mia `ehtsi `kaibama minemä Khn; näväd kõik ommogo ehiväd eenäle; ma õlen mitu pühä `estnud tulemä; kaŕjatüd́rik eśt `kaŕja Kod; ommuku eh́ts sadame Krk; me `ehtsime `keŕkude minemä; ilm ehip `saole Nõo; kat́s kanna ehisse, piät `vaht́ma, kas `aida lääväʔ Krl; ma‿lõ `ihtünü minemäde, ei olõ saanu˽konagina; ihiss pääle `ih́tmist, ei˽saa˽kunagi minemä õiʔ. sõ̭ss üldäss ta nigu tuŕk sõtta ihiss; mi `ihte `pallusõlõ minemä Har; nätäʔ ilm ehiss sadama Vas; kohes sa ehide minekit Se; aig eh́t jo vihma pääle Lei

3. roheliseks muutuma, lehte minema mets akkab `ehtimäie Lüg; kevade oras `ehtib, pöd lööb aĺjendama Khk; kui mets ruttu ehib ja `aĺlas lähab, siss peab põlluga kiirustama Saa; üteldi et mets akab `ehtima, veikesed lehepungad õlid üleval Trm; undi karu on sihane, kudas mõts ehip (hundi karv muutub metsa värvuse järgi); muru ehib, mõts lehib rhvl Hls; kiḱk mai·lm ehiss, kolm poisikest ei ehi = mõtsa puu Krk; põllumiis piäb nii `pääle nakama, nigu mõts ehib Ran

4. (ähvardusena) lööma Ma sulle näitan, vuat ku ehin sulle ühe üle kõrvade Trm

jihvt jihvt Pst Kam Ote, g jihvti Nõo/`jihvti/ Krl Rõu; jih́vt Krl Plv/jif́t/, g jih́vti Rõu; jiht Trm Nõo Vas, jih́t KJn, g jihti; ihvt ~ ih́ft g ih́vti ~ ih́fti Se; ih́t g ihti Krk, g ihi Se; jõh́vt g jõh́vti Rõu jõh́t g jõhi Vas; jõhti- Räp; jipt- Lei kihvt võttis `jihti `sisse Trm; uisk salu, nõglast lasep `ihti; ih́t tulevet tal keelest, si̬i̬ om ihtige Krk; külländ om inimesi ärä jihvtitu, om jihvti kätte ärä `koolu Nõo; mis säält kõtust köhimisega üless tulep om mõrru kui jihvt Kam; tsu̬u̬gega olliva jala `kinni ja säält läits tu̬u̬ külmä jihvt `sisse Ote; küüdse viha ollõv tu̬u̬ jih́vt Krl; tu̬u̬ huśsi jõh́t koolõt́ nu̬u̬ kusi`kuklasõ arʔ Vas; rebäsit püvvetäśs ka ih́ftigaʔ Se Vt ihvtitama