igate, igate-igateRKaaVllMuhLRisKuuKsporJäViK, TrmPltPil, igä-KuuLügMarVigKJnVil 1. igasugu, eri liiki või laadi `linnas oli ju `enne igate `sorti `nahka - - igate `muodi, igate `sortiJõe; Igäte sugusi `hampelmannisi siin `ilmas nägüb olema; Küll `neie `lastega nüd tehä siel `kuolis igäte `muodist `utsina; `Pruovisimme igäte`kanti, aga `rannast `väljä ei saandKuu; oh neid oli igate `seĺtsi neid `lindusiNoa; `kirjuid `kindud tegid, igäte `karbaVig; seelik või köŕt. need olid kirjud, igate `moodi `lõngu oliMih; riiet igate ` tõugu - - mis aga `keegi `tahtisPai; Iga asja - - reagiti ja kõneldi igate kantiTrm; kudrussed on sihuksed `veiksed `pärlid - - igate `värviPlt; igäte `mu̬u̬du oĺli, roosad, punased sinised eĺmed oĺlidVil 2. mis tahes, ükskõik mis Ega podur inimine saa igäte `muotist tüöd jo tehäigiKuu; `seitse `jalga oli süld igate tahuHlj; täma oli must vanames, igate `muodi `riietusest ja `muidu ka `sündimisestVNg; `kapsa raud `jälle õli `niisike. `luokaline. igate `kanti kõverasLüg; igate `aegu (igal ajal) Muh; seda võib igate `viisi `üeldaJMd; igate `moodi on teesem se asi kui vanasti oliTür; [turbakupik] igate `kańti - - mitu `jalga oli ta suurRak Vrdegate, igati