iganemaiganemaVNgKhkMushvLKPõ, LaiPil, -mmaLügJõh; igänemäNõo, -mmäLügHar, -m(e) Krk; igäne-KodKamRäp (osa vorme langeb kokku verbiga igama) 1. vananema, kõlbmatuks muutuma; aeguma nee (vanad asjad) oo nüid ää iganend puhas, mis nendest änam `oitasseMus; riie oo ää iganend, läheb moodist ja ajast `väĺlaTõs; kõik ta meśterdas oma käte `tööga. saanid tegi ja. aga sie aeg iganes juba ära (enam ei tehta tarbeasju kodus) JJn; maea on mädanend, ära iganend oma aaLai; ta (hobune, koer) om ärä igänu joba, sellel vaja armu`leibä andaKrk; miu mäletäväst olliva puuanuma `kavva `aiga, ennegu ärä igäsiväNõo; om ärä igänenü pää sisest [tähtede nimed] Kam; sa lasõt umal jao rahal är igänedeʔHar; ärʔ igänö, vanast `lännüʔRäpVrdigäümmä 2. (üle või ära) elama; (kauaks) jääma neli `saksa ole ära iganenVar; ta iganeb `senna ulgass ajassHää; lasõ tel (koeral) no˽karõlda, külh taa jääss tasatsõpass, ku taa siiä igäness (koduneb) Har Vrdigama