[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 1 artikkel
ide1 ide g -me Kuu Lüg Jäm Pöi Phl Tõs ?Juu, ide Kuu Lüg Sa Hi
1. idu Vade `ohrateril ott igä sie idele menemine kohe vahest neli-viis `päivä `aiga; `kardulid on idel Kuu; ilus `pulske `õtra ivä - - aga nää, idend `vällä ei aja; kui õras jo ide ajab lagele, siis akkab `kasvamaie Lüg; ual ide lihab maa `sisse juureks, uba isi `kerkib üles; kiri tuhlis, isi `valged, punased ideme ougud; `valge tuhlis kollaka sisuga, süvade ideme `persse `oukudega Jäm; sööma tuhlistel `murtasse idemid Khk; Magedel pole idesi veel järges näha Kaa; ise oled kui `tuhli ide köver, aga mörra kallale tuled küll; ide augud [kartulil] Vll; Kui odral ide taga oli siis `löödi `ömber, küli põld `künti adraga läbi; Muidu päris suur kena mees, aga kael just kut ide (pikk ja peenike); Kas sool ide `välja ajab et‿sa `vihma kardad (öeld, kui keegi ei taha vihma kätte minna) Pöi; Seeme`kardulid vöib leigata `püuti pooleks, siiss jääb mölemale `poole ühe`palju ide `oukusi Rei; [kasvanud linnastel] `niiga pead kui ide juba kolme veerandine on; `kardule idemed Phl Vrd ite1 || vistriku südamik Ihu puhastuse `vistrad, must pea peal, `muljudes tuleb `valge ide `välja Pöi
2. puuri või oherdi tera (ots) [poiss] teind puuri ideme `katki; oherdi ide - - kui `keerdudega oherdi on Khk
1. idu Vade `ohrateril ott igä sie idele menemine kohe vahest neli-viis `päivä `aiga; `kardulid on idel Kuu; ilus `pulske `õtra ivä - - aga nää, idend `vällä ei aja; kui õras jo ide ajab lagele, siis akkab `kasvamaie Lüg; ual ide lihab maa `sisse juureks, uba isi `kerkib üles; kiri tuhlis, isi `valged, punased ideme ougud; `valge tuhlis kollaka sisuga, süvade ideme `persse `oukudega Jäm; sööma tuhlistel `murtasse idemid Khk; Magedel pole idesi veel järges näha Kaa; ise oled kui `tuhli ide köver, aga mörra kallale tuled küll; ide augud [kartulil] Vll; Kui odral ide taga oli siis `löödi `ömber, küli põld `künti adraga läbi; Muidu päris suur kena mees, aga kael just kut ide (pikk ja peenike); Kas sool ide `välja ajab et‿sa `vihma kardad (öeld, kui keegi ei taha vihma kätte minna) Pöi; Seeme`kardulid vöib leigata `püuti pooleks, siiss jääb mölemale `poole ühe`palju ide `oukusi Rei; [kasvanud linnastel] `niiga pead kui ide juba kolme veerandine on; `kardule idemed Phl Vrd ite1 || vistriku südamik Ihu puhastuse `vistrad, must pea peal, `muljudes tuleb `valge ide `välja Pöi
2. puuri või oherdi tera (ots) [poiss] teind puuri ideme `katki; oherdi ide - - kui `keerdudega oherdi on Khk
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|