[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 17 artiklit

harpama `harpa|ma, da-inf -da Kuu; `arpama Lüg(-maie) Vai, da-inf `arpa hüppama, pikkade sammudega astuma Lükkä `julla ligemäs ma `harpan sise Kuu; tämä `arpab `pitkäst, `arpab `pitkäd samud Lüg Vrd arkama2, harpima

emand emand g -a VNg/n -a/ IisR spor eP(g -i Tõs Hää) Lei/j-/, -nt TMr; emmand van Tõs; emänd Mar Vig, g Kuu Vai Khn Juu Kod Hls T, -e San; emäńd g -ndi Trv Hel, -t g -ti Krk, -te Hls; imänd (-ńd) g Urv Har VId, -e Krl
1. ühiskondlikult positsioonilt mõisaproua ja talunaise vahepealne (abielu)naine; peenem, saksikum naine ei `meie emanduie `miele perast saa VNg; alvemad saksad nee olid emandad, suuremad [saksad] prouad. kubjaste naised olid emandad Khk; Istub sihes kut suur emand Pöi; ku võõras tuleb `öeldass: tere emand; kirikärral üksi on proua ja suurdel `sakstel, testel on emandad Hää; `eńni olid ju keik emandad - - `aedame `naesed ja kirjotaja `naesed Ris; `köstri naene õli edemält emänd. `õptajal õli provva. eks si̬i̬ emänd õle odavam Kod; aga emäntege ma es saa `äste läbi Hls; tüdrugu olli `mamselli vanast, naise olli emänti Krk; vanast kutsuti Ennu `mõisa `reńtnigu Ennu emändäss Nõo; ku̬u̬ĺ`meistri naanõ, imändäss kutsuti Har; suurõʔ (tähtsamad inimesed) naaʔ omma imändäʔ ja esändäʔ. kiä omma säändse śaksatsõpaʔ noid mi kutsu imändäʔ Se
2. umbes vaksapikkune inimesekujuline mänguasi, mis aluse põrutamisel hakkab hüppamaSe
3. emand (kaardimängus) `kaartide pεεl olid ka emandad Khk; kaardi mängoh ommaʔ imändäʔ Se
Vt imändä|emand
jupsama `jupsame, jupsate hüppama, hüpates liikuma (hrl loomast) jänes `jupsab; tallekse üit tõiste perän `jupsav(e) mud́u; sedäsi jupsasive, kintsu olli pikält Hls
kalpama `kalpama, kalbata Mar Lai
1. hüppama, vallatult karglema mes sa sedasi `kalpad; las nad (lapsed) kalbata `peale Mar Vrd kalpsama
2. ringi kolama, hulkuma eks need poisikesed `kalpa nüid ka, ot́sivad omasugused kokku, siis `kalpavad `metsa või `jõele, `salkas lähvad Lai
kalpsama `kalpsama Kuu, kalpsata Khk Mar Vig Var Tor Hää VJg hüppama, kargama `Kalpsas üle `kraavi, pold asigi Kuu; lapsed `kalpsasid `õues; konn `kalpsab üpata Tor Vrd kalpama, kalpsatama, kalpserdama
kapsama `kapsama, kapsata Muh Hää Plt Trv Nõo
1. hüppama kui kella kõlin `tulli, siis kapsati üles ja `võeti värav `lahti Muh; lapsed `kapsavad ühe jala päält teese pääl Hää; `kapsa maha; kaśs kapsaśs liidi `pääle Trv
2. äkki kinni haarama `kapsas äkitselt must `kińni; kaśs `kapsas iire `kińni Plt
kargama `karga|ma, kara|ta üld (-daʔ V; -me, -te Hls Krk(-de) Hel; -mõ, -me, -de San; -maie Lüg; `kargama Jäm Ans Khk; da-inf `kargada R Mus Vll, karrata Han Mih Aud
1. a. hüppama, hüplema nii `pitka pistent `sööstand nönda kut uńt ümber Rüssa pau `kargand Jäm; `kargas ahju‿pelt maha Khk; urt lammas kes armastab üle aide `kargada Mus; obu `kargab ühna `kraavi Muh; pulmarahvas oln hundid ja läin keik karates `metsa Phl; `kargas maast `vilksti üles Mär; Mia `jõutsi parajuttõ üle pao karata Khn; mes `aśsa te löhote ja `kargate ühtepuhko peal Ris; kui `veised kevade `väĺla lased, siis löövad `kepsu, `kargavad ja üppavad Juu; lapsed `kargavad `reial Amb; obune nõnna ei `karga, aga lehm `kargab üle aa küll Ann; üpates ja karates lähäb VJg; obune `kargass `püsti Trm; `kiissel ei `anma `rohkem `jõudu kui üle aia karata Kod; sääd nagu peni üle aia `kargama Trv; vanan ää eläde, sai süüvvä, sai karate Hls; oravakese `kargava puu otsan Puh; mis sa `kargat ilma aegu, kas sa paigal ei või `saista San; pih́tpimme sügüse ü̬ü̬, `karga vai `soelõ `säĺgä, midägi ei näeʔ Urv; ma˽`karksi üle kraavi Har; kunnaʔ eläseʔ vi̬i̬hn ja `kargasõʔ kuival Rõu; `karksi (tulin) üle läve sinno `kaema ka siiäʔ; Karga no häste (hüvastijätusõnad) Räp || fig mõts `kargap `kaala (on lähedal), aga maea om lagunu Nõo || fig mis sa `kargad üle `tähtede (jätad tähti vahele), loe korralikult Juu; aidu kargama üle aia hüppama (pahur loom) Kiuduga oli `risti küll, see `kargas `aidu Pöi; obone akas `aidu `kargama KJn; loomadel `pantas pia jala `küĺgi kui `aidu `kargab SJn b. hüppama, lendama, põrkama, viskuma rahe terad - - nagu `aavlid `kargavad Jõe; sädemed `kargasivad lage Lüg; kala `kargas `riistast `vällä Vai; Kena ilmaga ääre kalad `kargasid vee peale öles Pöi; paĺl `kargas tagasi Juu; siss karass tuli räni küĺlest pessu `külge, pańd pessu palama Nõo; tulõ kipõn karaś ahost `vällä Vas || fig imä `vi̬i̬di ussõst `vällä, arm karaśs `aknast `vällä Kan; || võpatama – Krk TMr Se ma äkki midägi kuule, ma karasi periss (ehmatades) Krk || üles-alla kõikuma laev lähäb `kargama. mõni paat karata üht`jooni nagu obu Pöi || pritsima vesi `kargab nüid ülespidi, kui mõni sõedab `vankrega Juu; vesi `kargas `vasta `siĺmi kohe VJg; mädä karas nõnnagu vuratas Kod; `varva vahelt `kargas vesi `väĺla Plt; `kargass veŕi `rõividõ päle vai käśsi päle lihonikil Se || om nii külm, et täheki `taivah `kargasõ̭ Se || kiiresti levima tuli `kargab laiemalle Juu; tuli `kargab `kange tuulega laiali Kos; tuli karaśs laialõ Krl || kokku tõmbuma inne `vaĺmist tegemist vinütädäss (võrgulina), siss ei `kargaʔ nii kokko Se || pekslema, ägedalt tuksuma süä `kargass ku ärä `eitüt Krk; oi kuidas veri jamsip, soone `kargava (pulss väga kiire) Nõo; nakass süä `kargama siseh, pess nigu jõ̭ḿps Se | karand lagi karand lagi oli sedäsi, `laudest `löödud nõnna et, kaks tükki oli `vastamesi, kaks `lauda, ja kolmas oli seäl vahepeäl Juu || fig Kis oma naise maha jätab ja teise `juure läheb, si̬i̬ on üle ti̬i̬ `kargaja Hää; jalg on ää karand (nikastanud); karvad `kargasid pea lae peal kokku (ehmatusest) Juu; tämä `kargab kui raud `silmä (ütleb teravusi); kui üle kruavi `kargama akad, piä silmäd `lahti (naist võttes ole ettevaatlik) Kod; karaśs kate jalaga õnnetuse `siśse Ran; ta `tah́tse mul perä `pääle karata (tikkus kurameerima) Ote; tu̬u̬ `tütrik oĺl üle aia karanuʔ Har; aja sitta asjale, karga ise kannule inimesest, kes oma ülesandega toime ei tule aja sitta aśsale, `karga ise kannule JõeK | kaela kargama a. peale kaebamaHää; b. teravusi ütlema ma `ütlen kedägi, siis ta `kargab kõhe `kaala Kod | lakke (~ pilve) ~ nahast (~ närtse seest ~ pükstest) välja kargama a. väga rõõmustama `ninda `ruemuss kohe, et `kargab lakke Hlj; minul õli nõnna üvä mi̬i̬l, et kas karata nahass `väljä Kod; nüid om `sääntse ää mi̬i̬l sul, nüid `kargass kas või `närtse sehest `vällä; mul nõnda ää mi̬i̬l, et `kargass kas või `pilve Krk; hüä mi̬i̬ĺ sai `väega, hot́ lakkõ annaʔ karadaʔ Se b. kiitlejast, suurustajast mõni om väegä `uhke, `kargab vai nahast `väĺlä, keksib ja eputab Ran; tahat ummi `närtsa seest `vällä karataʔ uma `uhkusõga Se | naba karanud veninud naba om är karanu, ärä liigutet Hls; mia tõsti toda mahla `tüńni ja, tõsti `endä ärä, naba karass paegald ärä Nõo; naba om no˽`tõistõ `paika karanuʔ Har | ratsa kargama kanga kudumisveast niide kord soeb `sisse kui sool jalgutid ukka `lähtavad `muljudes, siis akkavad äärepäältsed löŋŋad `ratsa `kargama, ei vöta kudet `sisse mette Khk
2. tantsimaSe Lut Kra lasat́skit karatass; pühil`aiga õks `tansti ja karati; t́sura ĺei `kiika, `tütrik karass Se; `kahru `kargama; rasõhhalõ karatass Lut
3. kiiresti, ootamatult toimuma, tekkima a. äkki tulema (haigus, viha jm) `jookseva `kargass `jalga Jäm; naŕr `kargas ihu `sisse; `kargas äkist viha täis Khk; ma `tunsi pölve `sisse `kargas naa `aige Vll; siis `kargas moole rooś, `kohkomisest `kargab rooś Mih; kui ma üles tõuse, põlvetesse `kargab nii suur valu Khn; tääle oo luu roos `kargan Pär; veri `kargab palesse; vesi `kargas `silmi; `kange kramp `kargas pöia `sisse Juu; sõna pialt `kargab vihasest Pal; karaśs viha täis Trv; karaś vihatses ku üits tuli Krk; `kargaje ru̬u̬s, si̬i̬ kes `kargap ihu `mü̬ü̬dä Krk; mia sai tolle leeväraasu suhu susata, `tu̬u̬gi karass `kurku (sattus hingekurku) Puh; veri karaśs näkku Rõn; mul tu̬u̬ sõ̭na karaśs `mi̬i̬lde Plv; ku `sü̬ü̬mise `aigo `kurko karaś, sõ̭ss täheńd tu̬u̬d, et kas saat `viina vai saat tõrõldaʔ Räp b. fig `kargab nagu püśs täis (vihastab äkki) Koe; ei jõvva enese üle taĺlitseda, `kargab nõnnagu püss `täite Kod; elu ~ hing ~ süda kargab täis (~ üles) äkiliselt vihastama las `kargab temagi elu täis; ing `kargas kohe täis Hlj; süda `kargas täis, kas mine käsitsi kallale Khk; süda `kargas täis, `ütlesin kohe‿t siit suadik ja mitte enamb Kad; elu `kargas täis, ma kihuti tälle üte jõõdi Ran; süä `kargass üless nigu kikkal Se | silmad kargavad tuld äkiliselt vihastama silmad `kargasid tuld täis VJg | tuli kargab silmist (välja) (terava, äkilise valu puhul) tuli `kargab siĺmist (`väĺlä) kui kederluu kohegi vasta lü̬ü̬d, siss tuli `kargab siĺmist (`väĺlä) Ran c. soojendamisel kokku minema (piim)Sa Tõs Ris Nõo piim `kargas kogu Jäm; piim `kargab kogu, kui ta juba apuks on läind ning siis keedetasse Khk; piim `kargab soea ölle sees ära Vll; kui pala aeg on siis piim `kargab ää, se `kargab juba `lehmi sies ää se piim Ris d. äkki suunda muutma (tuul) tuul `kargab ju vahest nii äkist `teisse `kohta Jäm; tuul `kargab `ümber, otsib omale pesa, puhub kaksiti; pilve tonk tuli pääva ede ning `kargas tuule `pöhja Khk; tuul `kargas `teisele Mus; Kui tuul seda`viiti öhest kohast `teise `kargab on sadu oodata Pöi; `kargaja tuul teeb `kurja `ilma Hää; tuul on `jälle karand täna `teise `poole Juu; tuul karand `teisi `kańti juba Lai; tuuĺ karass `põhja Rõu
4. haarama, kinni võtma; ründama, kallale tulema kuer `kargas `kallale Lüg; `kargas `rindo, votti `rindost `kinni ja akkas rapputamma Vai; karga töö piha `kinni, missa `aegled; äkist ühed suured kääd `karksid mo `ümbre `kinni Jäm; `kargas ammastega porgandi `otsa `kinni, `krahftik tüki `otsast εε; tangidel on uuled, nendega sa `kargad naila pεεst `kinni Khk; `kargasi kapa `körva `kinni Pha; teine `kargab `teise `sanga kinni; saab näha, millal ta mu `kurku kinni `kargab Muh; `karga soppi kinni ja `puista kotist `välja Muh; koer `kargas `reide `kinni Rei; need `üiti `saapa tripod, siis karati nende `külgi `kinni ja tõmmati saabas `jalga Mar; [hunt] `olle `kurku `kargan obustele Aud; kui ma muido ei `ärka üles, `karga `varva `otsa `kinne Ris; mõni tahab `lüia, `kargab puu `algu `kinni Juu; kuri kuer `kargas `näosse `kinni JMd; `kargas ammastega `kinni, `kargab kallale Trm; karas ku uńt minu kallale Kod; Koer `kargab obusele ninasse Lai; koer karaśs ammastega `otsa `kinni Trv; ta karaśs `rindu `kinni miul Krk; kes tsusip `penni, peni `tunnep `väega `tolle ära, `kargap vai nõna `küĺge Rõn || fig `täämbe om paĺlu küĺmemb ilm kui eilä olli, `kargab kohe `nõnna kui `vällä lääd Hel; peale kargama kärkima, riidlema, ründama Kui sa teise inimese läbi praugud, see nägu pragad või pääl `kargad, see `öeldaks kah põrgib Hää; valitseja `kargas `tiume `peale VJg; see on äkiline, kohe `kargab teisele `piale Plt; vallavanemp karanu kurjaste `pääle, et sul om edimene poig `vällä `võetu `toitjass, sedä ei saa Hel; ku ma˽pääle `karksi, üttegi tü̬ü̬ińemist ei olõ teil `õiguss `tsüśkiʔ Har; ninna ~ nina otsa ~ näkku ~ silmi(le) ~ harja kargama sõimama, kärkima, tüli norima Sie on `mõistlik mies, ei lähe `kellegille `silmille `kargama. Vana `kargas `kõigile `silmille IisR; Kus pidi kohe silmile `kargama Pöi; `kargab `ninnä õma sõnadega Kod; tahap `persega näkku karata Ran; ta `oĺli viha täis, karass mulle `arja Nõo; ärä sa nõ̭na `otsa karaku Krl; ka määne kusik vi̬i̬l ei olõʔ vai `kargas mullõ vanalõ inemisele `nõ̭nna Plv
5. jooksma; ringi hulkuma Mes sa üöd läbi `aeva `kargad, et eit nää sis `millaski kodu magada Kuu; lips lops `viimne paar `üitasse ning siis kaks tükki `akvad `kargma Khk a. lõhkuma (hobusest) obone `kargas `neljalt jalalt, `tõmmas käest `lahti Lüg; märal oli `kargamise viga `juures Ans; obu akkas `kargma, `peksas rattad puruks Khk; obu läks `kargama, nagu suur tuut oli rataste all Kaa; kui tuima poolt obu oo ja `kohkub, siis läheb `kargama, pire‿p lihagid nönda `kargama Jaa; obu läks `kargama, `lõhkus mehe ää Muh; kui obu `kargab, siis purustab kohe vankri ko ää ja jooseb isi ennast puru Kse b. kappama, galopeerima obused `kargavad ummisjalu Pha; obu jooseb `nelja, kui ta - - ülejala `kargab Jaa; obune `kargab `neĺla Juu; `kargas tuhat`neĺja VJg; ku hobõnõ kaḿmitsaga karaśs, sõ̭ss kell tilisi Räp; ajagu‿i karatõh, las `sõita `aigu pit́eh; olõ‿iʔ illoś ku hopõń karatõh juusk Se c. kiini jooksma kiil paneb looma nii `kargama, kihutama, et kas tulest läbi Krj; `parma paelu täna, loomad `kargavad Tõs; `täämbä om paĺlu `kiinläiśi, eläjä˽`kargasõʔ Urv; pasadsõ `persega vaśk aja karja `kargamõ Krl; eläjä˽`karksi˽`hirmsadõ; eläje `kargasõ ku˽parmu omma Har; kiili kargama kiini jooksma palabaga lehmäd `kargavad `kiili, sabad `seĺges Vig; ku parmu om, siss eläjä `kargava `kiini, and säĺlän ja, jooseva karjamaald ärä kodu Nõo
6. põgenema, pagema vang õli `kargand `välle Lüg; `kargas kroonu teenistusest ära Ans; `seiksed noored mehed - - vahest `kargasid käest äe, läksid `metsa Kaa; `kostel `kargas saare otsast ära Vll; löi mind nii, et ma `kargasi `koolist εε Käi; vangid `kargan vangimaeast ää Tõs; see on sõea väest ää karand Juu; varas oli ära karand Kos; siis `üeldi viel karand naine, kes lahutud naine oli JJn; Karjapoiss `kargas ära Iis; si‿o nõnnagu kabeliss ärä karanud (kõhnast inimesest) Kod; läheb [naine] ää mehe juurest, siis `üeldasse karand naine, `kargand ää ju mehe juurest Ksi; kroonu pääld ärä karanu soldat Nõo
7. paaritama, sugutama obone `karga toist, on täkkol Vai; piab mära täku `juure `viima karata Khk; oli tüdrugu ää `kargand, siis polnd muud‿ku vöta naiseks Mus; naine oo ää karatud Muh; Muud amõtid põlõmtõ kui `kargab tüdrikä Khn; ärg `kargas lehma ää Tor; Kasandu `kõrtsus oli suur `kargamese täkk, `laśsid märasi karata Juu; karas ära selle tüd́riku, siis võt́t ärä Kod; las ta `kargab pääle ärä, mud́u jääb lehm vi̬i̬l `ahtrese Hel; perän siss nakass jälle `tõisi `tüt́rige `kargama, neid `oĺli täl mitu Ran; tu̬u̬ om `laskunu˽tu̬u̬l poisil henne üle karadaʔ Har; naane om˽ar karanu, ku om rasõvat `jalga jäänüʔ Se; tu̬ `tütrik om ĺäbi karat Lei Vrd karatama
keksama `keksama, (ma) `keksa(n) Jõh Kod Pal Kan hüppama, (kuhugi) kargama `Keksasid ise ka `vankri `servale, kus [tee] `liiga tümä ei õld Jõh; ajab `kelko eden, siis `keksab ise `piäle; `keksas kesk `väĺjä `kruavi; obene `keksab tagass üles lüädä Kod; kui mina õlin veike laps, reagit́i et kõik keksates tullud kodu [hingede päeval] Pal; `laidõʔ oĺli madalamba˽ku aid, sält oĺl hää üle keksataʔ Kan
keksima `keksi|ma RId eP(- Juu,`keḱsma Tõs, `keksmä Kod KJn), -mä(ie) Kuu Lüg, `keḱsmä eL; (ma) keksi(n) eP eL(keḱsi), `keksin R
1. hüppama, karglema Midäs tämä soge nüd seel pidäs `keksimä, et ei `muista `paigal `olla Kuu; `lapsed `keksiväd ühe jala pääl Lüg; kirp üppib ehk `keksib Jõh; egad `asja `kohkub ning keksib [hobusest] Krj; Keksib ku märu sunn Mar; lapsel ea meel: üppab ja keksib ema ees Juu; Sie keksib, kel `kerge jalg Jür; keksib nagu kerp koera saba all Amb; laps keksib kiki`varbal VJg; anijalg keksib öhele poole ja teesele poole, paĺlu teri jääb maha Äks; mis sa keksid ja `ampsled siin Lai; keksib nigu `lammatall Plt; keksib `pääle, justku narrike Trv; mia ole vana, ei taha enämb `keḱsi Puh; lat́s läpep nüid paegal püsidä, latsel vaja `keksi ja karelda Nõo; mi‿sa keḱsit tann iks edesi-tagasi; keḱs inne üte aśa mano ja tõsõ aśa mano Kan; `keḱsvä `jalgu pääl Se || väikeste sammudega, tippides käima mis sa keksid nõnda, tule rutem; vanad inimesed keksivad Hää
2. kiitlema, uhkustama Sie‿nd poiss vai asi, `keksib ja `keĺgib `tütrukute ies nigu kirp `perses `teisel IisR; mida siä alalde `keksid Vai; `keksis `pεεle, et Leeni `olla ta ruut, niid pole midad Khk; `seati `oskab ägaüks `keksida Mus; keksib oma uue obusega Krj; tä keksib `rohkem kut tä teind oo Mus; mis sehuke roogus ka ennast keksib Vll; Mis sa ette muidu oma sitase kesta sihes keksid Pöi; Keksib oma vedru `vankriga Emm; keksid mud́u ja tahad ennast teeśtest änamaks pidada Mär; keksip peal, põle ta naa suur nina `ühti Mih; keksib ja teeb enese rikkase Tõs; keksib mud́u oma `jõuga Juu; mõni mies on ju `kange `keksima, põle `endal `särkigi `seĺlas Sim; mis sa keksid oma obese närakaga; Keksib kui arakas, kes neskest tühja uhkust täis on Trm; nakass `keḱsmä, et temä `oskab nii ja nii äste Ran; ärä keksi, kota kaotad Ote; misä taah keksit kui su̬u̬st `hindäst `asja olõ õiʔ Räp; sääne `keḱsja ineminõ, mis sa keḱside tah Se
Vrd kekerdama, kekkama, kekkima
kenkama1 `kenkama, kenga|ta T, -taʔ Kan
1. ühel jalal hüppama, kekslema vanast mõnikõrd `pańti latsõ˽trahviss `jalga `kenkama, et nii mitu `kõrda tulõ sul üle tarõ kengataʔ; mõ̭nikõrd latsõʔ esiʔ `mängse, sõ̭ss nä˽`kenksiva mitu `vu̬u̬ri üle tarõ Kan
2. lonkama, luukama kes üte jalaga om, kark teese `kańgla all, siss tu̬u̬ `kenkap; jalg jäi vigatsess - -, siss veedike nigu `kenkap Nõo Vrd kõnkama
kentsama `kentsama, kensata Tõs Aud ühel jalal hüppama, hüplema nagu kiitsakas `kentsab ühü jalaga Tõs; lapsed `kentsavad, tene jalg peos, teesega üppab; `kentsab öhe jala peal, rahul ei seesa mette Aud Vrd kentsima
kilpama2 `kilpama, kilbata hüppama, kargama ma lää ka `kilpama teste juure Hää Vrd kelpama2, kõlpama
kiltserdama kiltserdama hüppama, karglema mis sa kiltserdad ja kaltserdad Kse
kintsma `kintsma hüppama mis sa `kintsad Tõs Vrd kentsama
krapsama `krapsama Jäm Mar Juu JMd, `krapsada spor R, krapsata Khk Rei Tõs VJg Trm Kod Puh Nõo; `krapsa|me San, -(m)a, krapsadaʔ V(krabsadaʔ Urv)
1. krahmama, haarama; tabada püüdma `krapsas `laeva `ahter`peilist `kinni ja jäi rippuma Jõe; aga `õlga `kärmed, `teie `krapsaga minu üless [tuliste tukkide seest], et ma pali ei põle IisR; kaśs `krapsas roti käde Jäm; Krapsas küll, aga midagi ei jäänud pihku Mar; `krapsas mu `kinni JMd; obune `krapsab ammastega `kinni Trm; kui minä juaksen, koer `krapsab `kińni Kod; ma krapsaśsi omale ka üte San; Krabsaśs mul t́soluga käest ja lät́s nigu üt́s huńni luu Urv; ta krapsass leevätükü äräʔ ja lät́s umma ti̬i̬d Har; kuĺl krapsass t́sirgu kińniʔ Rõu; krapsako tast leĺlä sibulestke mõ̭ne pää sibulit Se
2. kargama, hüppama `saime `krapsada `toise teli (jäätüki) `pääle ja `juostes `maale Jõe; `Krapsas ise `varmalt [reest] maha ja lips `uksest tuppa Lüg; `krapsas siis menemä Vai; `krapsas üles maast ning vöttas `minna Khk
3. kratsima, sügama tal jalg `süüte ma `krapsi tal `jalga Plv
kukutama1 kuku|tama Sa spor L K, I Puh, -tamma Plv, -dama Khk Emm; kukkutama Lüg Vai, kugutama Kuu
1. kukkuda laskma; pillama, poetama kukkutad kivi kattuselt `alle tulemaie; sie inimene on `endast kõhe `surnust kukkutand Lüg; älä kukkuda last `süülist maha Vai; kukutas ennast ülebelt maha Tor; ta kukutas kruugi maha Ris; tema kukutas ennast `koorma pialt maha Ann; tüdruk tahi ennast jõkke kukutata VJg; üleväst kukutap maha endä Puh || tagandama valitsus `muudeti, `keiser kukkutatti Lüg; kukutasid vana valitsuse JMd; kukutati ametist, sai `lahti Plt
2. hüppama; hüplema Poiss kukutas üle kraavi; kukutab kaks `jalga `seltsis kut `varblane Jäm; ummisjalu kukutas üle aja Ans; obu tantsib ning kukudab aiste vahel Khk; meri siad kukutavad veest `välja viuh ning viuh Mus || (last) hüpitama mis sa tah kukutat Plv; kukutadas ja kuĺlatadas kui laado hobõst Se || viskama Võttis kõik viis kivi pihku, kukutas ühe ülesse ja pani [teised] ruttu pihust maha. Nüid kukutas selle kivi uuest ülesse tagasi Trm Vrd kukutõllõma

hopsama `hopsama, da-inf hopsada Lut; `opsama, da-inf opsata Trv hüppama `opsa nüid üle raavi Trv; `hopsa˽sa mullõ `üśkä Lut

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur