Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 17 artiklit
harpama `harpa|ma, da-inf -da Kuu; `arpama Lüg(-maie) Vai, da-inf `arpa hüppama, pikkade sammudega astuma Lükkä `julla ligemäs ma `harpan sise Kuu; tämä `arpab `pitkäst, `arpab `pitkäd samud Lüg Vrd arkama2, harpima
emand emand g -a VNg/n -a/
IisR spor eP(g -i Tõs Hää)
Lei/
j-/,
-nt TMr;
emmand van Tõs;
emänd Mar Vig, g -ä Kuu Vai Khn Juu Kod Hls T,
-e San;
emäńd g -ndi Trv Hel,
-t g -ti Krk,
-te Hls;
imänd (
-ńd) g -ä Urv Har VId,
-e Krl 1. ühiskondlikult positsioonilt mõisaproua ja talunaise vahepealne (abielu)naine; peenem, saksikum naine ei `meie emanduie `miele perast saa VNg;
alvemad saksad nee olid emandad, suuremad [saksad] prouad. kubjaste naised olid emandad Khk;
Istub sihes kut suur emand Pöi;
ku võõras tuleb `öeldass: tere emand;
kirikärral üksi on proua ja suurdel `sakstel, testel on emandad Hää;
`eńni olid ju keik emandad - - `aedame `naesed ja kirjotaja `naesed Ris;
`köstri naene õli edemält emänd. `õptajal õli provva. eks si̬i̬ emänd õle odavam Kod;
aga emäntege ma es saa `äste läbi Hls;
tüdrugu olli `mamselli vanast, naise olli emänti Krk;
vanast kutsuti Ennu `mõisa `reńtnigu Ennu emändäss Nõo;
ku̬u̬ĺ`meistri naanõ, imändäss kutsuti Har;
suurõʔ (tähtsamad inimesed) naaʔ omma imändäʔ ja esändäʔ. kiä omma säändse śaksatsõpaʔ noid mi kutsu imändäʔ Se2. umbes vaksapikkune inimesekujuline mänguasi, mis aluse põrutamisel hakkab hüppama –
Se3. emand (kaardimängus) `kaartide pεεl olid ka emandad Khk;
kaardi mängoh ommaʔ imändäʔ Se Vt imändä|emand
jupsama `jupsame, jupsate hüppama, hüpates liikuma (hrl loomast) jänes `jupsab; tallekse üit tõiste perän `jupsav(e) mud́u; sedäsi jupsasive, kintsu olli pikält Hls
kalpama `kalpama,
kalbata Mar Lai1. hüppama, vallatult karglema mes sa sedasi `kalpad;
las nad (lapsed) kalbata `peale Mar Vrd kalpsama2. ringi kolama, hulkuma eks need poisikesed `kalpa nüid ka, ot́sivad omasugused kokku, siis `kalpavad `metsa või `jõele, `salkas lähvad Lai
kalpsama `kalpsama Kuu,
kalpsata Khk Mar Vig Var Tor Hää VJg hüppama, kargama `Kalpsas üle `kraavi, pold asigi Kuu;
lapsed `kalpsasid `õues;
konn `kalpsab üpata Tor Vrd kalpama,
kalpsatama,
kalpserdama
kapsama `kapsama, kapsata Muh Hää Plt Trv Nõo
1. hüppama kui kella kõlin `tulli, siis kapsati üles ja `võeti värav `lahti Muh; lapsed `kapsavad ühe jala päält teese pääl Hää; `kapsa maha; kaśs kapsaśs liidi `pääle Trv
2. äkki kinni haarama `kapsas äkitselt must `kińni; kaśs `kapsas iire `kińni Plt
kargama `karga|
ma, kara|
ta üld (-
daʔ V;
-me, -te Hls Krk(-
de)
Hel;
-mõ, -me, -de San;
-maie Lüg;
`kargama Jäm Ans Khk; da-inf `kargada R Mus Vll,
karrata Han Mih Aud1. a. hüppama, hüplema nii `pitka pistent `sööstand nönda kut uńt ümber Rüssa pau `kargand Jäm;
`kargas ahju‿pelt maha Khk;
urt lammas kes armastab üle aide `kargada Mus;
obu `kargab ühna `kraavi Muh;
pulmarahvas oln hundid ja läin keik karates `metsa Phl;
`kargas maast `vilksti üles Mär;
Mia `jõutsi parajuttõ üle pao karata Khn;
mes `aśsa te löhote ja `kargate ühtepuhko peal Ris;
kui `veised kevade `väĺla lased, siis löövad `kepsu, `kargavad ja üppavad Juu;
lapsed `kargavad `reial Amb;
obune nõnna ei `karga, aga lehm `kargab üle aa küll Ann;
üpates ja karates lähäb VJg;
obune `kargass `püsti Trm;
`kiissel ei `anma `rohkem `jõudu kui üle aia karata Kod;
sääd nagu peni üle aia `kargama Trv;
vanan ää eläde, sai süüvvä, sai karate Hls;
oravakese `kargava puu otsan Puh;
mis sa `kargat ilma aegu, kas sa paigal ei või `saista San;
pih́tpimme sügüse ü̬ü̬, `karga vai `soelõ `säĺgä, midägi ei näeʔ Urv;
ma˽`karksi üle kraavi Har;
kunnaʔ eläseʔ vi̬i̬hn ja `kargasõʔ kuival Rõu;
`karksi (tulin) üle läve sinno `kaema ka siiäʔ;
Karga no häste (hüvastijätusõnad) Räp ||
fig mõts `kargap `kaala (on lähedal), aga maea om lagunu Nõo ||
fig mis sa `kargad üle `tähtede (jätad tähti vahele), loe korralikult Juu;
aidu kargama üle aia hüppama (pahur loom) Kiuduga oli `risti küll, see `kargas `aidu Pöi;
obone akas `aidu `kargama KJn;
loomadel `pantas pia jala `küĺgi kui `aidu `kargab SJn b. hüppama, lendama, põrkama, viskuma rahe terad - - nagu `aavlid `kargavad Jõe;
sädemed `kargasivad lage Lüg;
kala `kargas `riistast `vällä Vai;
Kena ilmaga ääre kalad `kargasid vee peale öles Pöi;
paĺl `kargas tagasi Juu;
siss karass tuli räni küĺlest pessu `külge, pańd pessu palama Nõo;
tulõ kipõn karaś ahost `vällä Vas ||
fig imä `vi̬i̬di ussõst `vällä, arm karaśs `aknast `vällä Kan; || võpatama – Krk TMr Se ma äkki midägi kuule, ma karasi periss (ehmatades) Krk ||
üles-alla kõikuma laev lähäb `kargama. mõni paat karata üht`jooni nagu obu Pöi ||
pritsima vesi `kargab nüid ülespidi, kui mõni sõedab `vankrega Juu;
vesi `kargas `vasta `siĺmi kohe VJg;
mädä karas nõnnagu vuratas Kod;
`varva vahelt `kargas vesi `väĺla Plt;
`kargass veŕi `rõividõ päle vai käśsi päle lihonikil Se ||
om nii külm, et täheki `taivah `kargasõ̭ Se ||
kiiresti levima tuli `kargab laiemalle Juu;
tuli `kargab `kange tuulega laiali Kos;
tuli karaśs laialõ Krl ||
kokku tõmbuma inne `vaĺmist tegemist vinütädäss (võrgulina), siss ei `kargaʔ nii kokko Se ||
pekslema, ägedalt tuksuma süä `kargass ku ärä `eitüt Krk;
oi kuidas veri jamsip, soone `kargava (pulss väga kiire) Nõo;
nakass süä `kargama siseh, pess nigu jõ̭ḿps Se |
karand lagi karand lagi oli sedäsi, `laudest `löödud nõnna et, kaks tükki oli `vastamesi, kaks `lauda, ja kolmas oli seäl vahepeäl Juu ||
fig Kis oma naise maha jätab ja teise `juure läheb, si̬i̬ on üle ti̬i̬ `kargaja Hää;
jalg on ää karand (nikastanud); karvad `kargasid pea lae peal kokku (ehmatusest) Juu;
tämä `kargab kui raud `silmä (ütleb teravusi); kui üle kruavi `kargama akad, piä silmäd `lahti (naist võttes ole ettevaatlik) Kod;
karaśs kate jalaga õnnetuse `siśse Ran;
ta `tah́tse mul perä `pääle karata (tikkus kurameerima) Ote;
tu̬u̬ `tütrik oĺl üle aia karanuʔ Har;
aja sitta asjale, karga ise kannule inimesest, kes oma ülesandega toime ei tule aja sitta aśsale, `karga ise kannule JõeK |
kaela kargama a. peale kaebama –
Hää;
b. teravusi ütlema ma `ütlen kedägi, siis ta `kargab kõhe `kaala Kod |
lakke (~ pilve) ~ nahast (~ närtse seest ~ pükstest) välja kargama a. väga rõõmustama `ninda `ruemuss kohe, et `kargab lakke Hlj;
minul õli nõnna üvä mi̬i̬l, et kas karata nahass `väljä Kod;
nüid om `sääntse ää mi̬i̬l sul, nüid `kargass kas või `närtse sehest `vällä;
mul nõnda ää mi̬i̬l, et `kargass kas või `pilve Krk;
hüä mi̬i̬ĺ sai `väega, hot́ lakkõ annaʔ karadaʔ Se b. kiitlejast, suurustajast mõni om väegä `uhke, `kargab vai nahast `väĺlä, keksib ja eputab Ran;
tahat ummi `närtsa seest `vällä karataʔ uma `uhkusõga Se |
naba karanud veninud naba om är karanu, ärä liigutet Hls;
mia tõsti toda mahla `tüńni ja, tõsti `endä ärä, naba karass paegald ärä Nõo;
naba om no˽`tõistõ `paika karanuʔ Har |
ratsa kargama kanga kudumisveast niide kord soeb `sisse kui sool jalgutid ukka `lähtavad `muljudes, siis akkavad äärepäältsed löŋŋad `ratsa `kargama, ei vöta kudet `sisse mette Khk2. tantsima –
Se Lut Kra lasat́skit karatass;
pühil`aiga õks `tansti ja karati;
t́sura ĺei `kiika, `tütrik karass Se;
`kahru `kargama;
rasõhhalõ karatass Lut3. kiiresti, ootamatult toimuma, tekkima a. äkki tulema (haigus, viha jm) `jookseva `kargass `jalga Jäm;
naŕr `kargas ihu `sisse;
`kargas äkist viha täis Khk;
ma `tunsi pölve `sisse `kargas naa `aige Vll;
siis `kargas moole rooś, `kohkomisest `kargab rooś Mih;
kui ma üles tõuse, põlvetesse `kargab nii suur valu Khn;
tääle oo luu roos `kargan Pär;
veri `kargab palesse;
vesi `kargas `silmi;
`kange kramp `kargas pöia `sisse Juu;
sõna pialt `kargab vihasest Pal;
karaśs viha täis Trv;
karaś vihatses ku üits tuli Krk;
`kargaje ru̬u̬s, si̬i̬ kes `kargap ihu `mü̬ü̬dä Krk;
mia sai tolle leeväraasu suhu susata, `tu̬u̬gi karass `kurku (sattus hingekurku) Puh;
veri karaśs näkku Rõn;
mul tu̬u̬ sõ̭na karaśs `mi̬i̬lde Plv;
ku `sü̬ü̬mise `aigo `kurko karaś, sõ̭ss täheńd tu̬u̬d, et kas saat `viina vai saat tõrõldaʔ Räp b. fig `kargab nagu püśs täis (vihastab äkki) Koe;
ei jõvva enese üle taĺlitseda, `kargab nõnnagu püss `täite Kod;
elu ~ hing ~ süda kargab täis (~ üles) äkiliselt vihastama las `kargab temagi elu täis;
ing `kargas kohe täis Hlj;
süda `kargas täis, kas mine käsitsi kallale Khk;
süda `kargas täis, `ütlesin kohe‿t siit suadik ja mitte enamb Kad;
elu `kargas täis, ma kihuti tälle üte jõõdi Ran;
süä `kargass üless nigu kikkal Se |
silmad kargavad tuld äkiliselt vihastama silmad `kargasid tuld täis VJg |
tuli kargab silmist (välja) (terava, äkilise valu puhul) tuli `kargab siĺmist (
`väĺlä)
kui kederluu kohegi vasta lü̬ü̬d, siss tuli `kargab siĺmist (
`väĺlä)
Ran c. soojendamisel kokku minema (piim) –
Sa Tõs Ris Nõo piim `kargas kogu Jäm;
piim `kargab kogu, kui ta juba apuks on läind ning siis keedetasse Khk;
piim `kargab soea ölle sees ära Vll;
kui pala aeg on siis piim `kargab ää, se `kargab juba `lehmi sies ää se piim Ris d. äkki suunda muutma (tuul) tuul `kargab ju vahest nii äkist `teisse `kohta Jäm;
tuul `kargab `ümber, otsib omale pesa, puhub kaksiti;
pilve tonk tuli pääva ede ning `kargas tuule `pöhja Khk;
tuul `kargas `teisele Mus;
Kui tuul seda`viiti öhest kohast `teise `kargab on sadu oodata Pöi;
`kargaja tuul teeb `kurja `ilma Hää;
tuul on `jälle karand täna `teise `poole Juu;
tuul karand `teisi `kańti juba Lai;
tuuĺ karass `põhja Rõu4. haarama, kinni võtma; ründama, kallale tulema kuer `kargas `kallale Lüg;
`kargas `rindo, votti `rindost `kinni ja akkas rapputamma Vai;
karga töö piha `kinni, missa `aegled;
äkist ühed suured kääd `karksid mo `ümbre `kinni Jäm;
`kargas ammastega porgandi `otsa `kinni, `krahftik tüki `otsast εε;
tangidel on uuled, nendega sa `kargad naila pεεst `kinni Khk;
`kargasi kapa `körva `kinni Pha;
teine `kargab `teise `sanga kinni;
saab näha, millal ta mu `kurku kinni `kargab Muh;
`karga soppi kinni ja `puista kotist `välja Muh;
koer `kargas `reide `kinni Rei;
need `üiti `saapa tripod,
siis karati nende `külgi `kinni ja tõmmati saabas `jalga Mar; [hunt] `olle `kurku `kargan obustele Aud;
kui ma muido ei `ärka üles, `karga `varva `otsa `kinne Ris;
mõni tahab `lüia, `kargab puu `algu `kinni Juu;
kuri kuer `kargas `näosse `kinni JMd;
`kargas ammastega `kinni, `kargab kallale Trm;
karas ku uńt minu kallale Kod;
Koer `kargab obusele ninasse Lai;
koer karaśs ammastega `otsa `kinni Trv;
ta karaśs `rindu `kinni miul Krk;
kes tsusip `penni, peni `tunnep `väega `tolle ära, `kargap vai nõna `küĺge Rõn ||
fig `täämbe om paĺlu küĺmemb ilm kui eilä olli, `kargab kohe `nõnna kui `vällä lääd Hel;
peale kargama kärkima, riidlema, ründama Kui sa teise inimese läbi praugud, see nägu pragad või pääl `kargad, see `öeldaks kah põrgib Hää;
valitseja `kargas `tiume `peale VJg;
see on äkiline, kohe `kargab teisele `piale Plt;
vallavanemp karanu kurjaste `pääle, et sul om edimene poig `vällä `võetu `toitjass, sedä ei saa Hel;
ku ma˽pääle `karksi, üttegi tü̬ü̬ińemist ei olõ teil `õiguss `tsüśkiʔ Har;
ninna ~ nina otsa ~ näkku ~ silmi(le) ~ harja kargama sõimama, kärkima, tüli norima Sie on `mõistlik mies, ei lähe `kellegille `silmille `kargama. Vana `kargas `kõigile `silmille IisR;
Kus pidi kohe silmile `kargama Pöi;
`kargab `ninnä õma sõnadega Kod;
tahap `persega näkku karata Ran;
ta `oĺli viha täis, karass mulle `arja Nõo;
ärä sa nõ̭na `otsa karaku Krl;
ka määne kusik vi̬i̬l ei olõʔ vai `kargas mullõ vanalõ inemisele `nõ̭nna Plv5. jooksma; ringi hulkuma Mes sa üöd läbi `aeva `kargad, et eit nää sis `millaski kodu magada Kuu;
lips lops `viimne paar `üitasse ning siis kaks tükki `akvad `kargma Khk a. lõhkuma (hobusest) obone `kargas `neljalt jalalt, `tõmmas käest `lahti Lüg;
märal oli `kargamise viga `juures Ans;
obu akkas `kargma, `peksas rattad puruks Khk;
obu läks `kargama, nagu suur tuut oli rataste all Kaa;
kui tuima poolt obu oo ja `kohkub, siis läheb `kargama, pire‿p lihagid nönda `kargama Jaa;
obu läks `kargama, `lõhkus mehe ää Muh;
kui obu `kargab, siis purustab kohe vankri ko ää ja jooseb isi ennast puru Kse b. kappama, galopeerima obused `kargavad ummisjalu Pha;
obu jooseb `nelja, kui ta - - ülejala `kargab Jaa;
obune `kargab `neĺla Juu;
`kargas tuhat`neĺja VJg;
ku hobõnõ kaḿmitsaga karaśs, sõ̭ss kell tilisi Räp;
ajagu‿i karatõh, las `sõita `aigu pit́eh;
olõ‿iʔ illoś ku hopõń karatõh juusk Se c. kiini jooksma kiil paneb looma nii `kargama, kihutama, et kas tulest läbi Krj;
`parma paelu täna, loomad `kargavad Tõs;
`täämbä om paĺlu `kiinläiśi, eläjä˽`kargasõʔ Urv;
pasadsõ `persega vaśk aja karja `kargamõ Krl;
eläjä˽`karksi˽`hirmsadõ;
eläje `kargasõ ku˽parmu omma Har;
kiili kargama kiini jooksma palabaga lehmäd `kargavad `kiili, sabad `seĺges Vig;
ku parmu om, siss eläjä `kargava `kiini, and säĺlän ja, jooseva karjamaald ärä kodu Nõo6. põgenema, pagema vang õli `kargand `välle Lüg;
`kargas kroonu teenistusest ära Ans;
`seiksed noored mehed - - vahest `kargasid käest äe, läksid `metsa Kaa;
`kostel `kargas saare otsast ära Vll;
löi mind nii, et ma `kargasi `koolist εε Käi;
vangid `kargan vangimaeast ää Tõs;
see on sõea väest ää karand Juu;
varas oli ära karand Kos;
siis `üeldi viel karand naine, kes lahutud naine oli JJn;
Karjapoiss `kargas ära Iis;
si‿o nõnnagu kabeliss ärä karanud (kõhnast inimesest) Kod;
läheb [naine] ää mehe juurest, siis `üeldasse karand naine, `kargand ää ju mehe juurest Ksi;
kroonu pääld ärä karanu soldat Nõo7. paaritama, sugutama obone `karga toist, on täkkol Vai;
piab mära täku `juure `viima karata Khk;
oli tüdrugu ää `kargand, siis polnd muud‿ku vöta naiseks Mus;
naine oo ää karatud Muh;
Muud amõtid põlõmtõ kui `kargab tüdrikä Khn;
ärg `kargas lehma ää Tor;
Kasandu `kõrtsus oli suur `kargamese täkk, `laśsid märasi karata Juu;
karas ära selle tüd́riku, siis võt́t ärä Kod;
las ta `kargab pääle ärä, mud́u jääb lehm vi̬i̬l `ahtrese Hel;
perän siss nakass jälle `tõisi `tüt́rige `kargama, neid `oĺli täl mitu Ran;
tu̬u̬ om `laskunu˽tu̬u̬l poisil henne üle karadaʔ Har;
naane om˽ar karanu, ku om rasõvat `jalga jäänüʔ Se;
tu̬ `tütrik om ĺäbi karat Lei Vrd karatama
keksama `keksama, (ma) `keksa(n) Jõh Kod Pal Kan hüppama, (kuhugi) kargama `Keksasid ise ka `vankri `servale, kus [tee] `liiga tümä ei õld Jõh; ajab `kelko eden, siis `keksab ise `piäle; `keksas kesk `väĺjä `kruavi; obene `keksab tagass üles lüädä Kod; kui mina õlin veike laps, reagit́i et kõik keksates tullud kodu [hingede päeval] Pal; `laidõʔ oĺli madalamba˽ku aid, sält oĺl hää üle keksataʔ Kan
keksima `keksi|
ma RId eP(-
mä Juu,
`keḱsma Tõs,
`keksmä Kod KJn),
-mä(
ie)
Kuu Lüg,
`keḱsmä eL; (ma) keksi(
n)
eP eL(
keḱsi),
`keksin R1. hüppama, karglema Midäs tämä soge nüd seel pidäs `keksimä,
et ei `muista `paigal `olla Kuu;
`lapsed `keksiväd ühe jala pääl Lüg;
kirp üppib ehk `keksib Jõh;
egad `asja `kohkub ning keksib [hobusest] Krj;
Keksib ku märu sunn Mar;
lapsel ea meel:
üppab ja keksib ema ees Juu;
Sie keksib,
kel `kerge jalg Jür;
keksib nagu kerp koera saba all Amb;
laps keksib kiki`varbal VJg;
anijalg keksib öhele poole ja teesele poole,
paĺlu teri jääb maha Äks;
mis sa keksid ja `ampsled siin Lai;
keksib nigu `lammatall Plt;
keksib `pääle,
justku narrike Trv;
mia ole vana,
ei taha enämb `keḱsi Puh;
lat́s läpep nüid paegal püsidä,
latsel vaja `keksi ja karelda Nõo;
mi‿sa keḱsit tann iks edesi-tagasi;
keḱs inne üte aśa mano ja tõsõ aśa mano Kan;
`keḱsvä `jalgu pääl Se ||
väikeste sammudega, tippides käima mis sa keksid nõnda,
tule rutem;
vanad inimesed keksivad Hää 2. kiitlema, uhkustama Sie‿nd poiss vai asi,
`keksib ja `keĺgib `tütrukute ies nigu kirp `perses `teisel IisR;
mida siä alalde `keksid Vai;
`keksis `pεεle,
et Leeni `olla ta ruut,
niid pole midad Khk;
`seati `oskab ägaüks `keksida Mus;
keksib oma uue obusega Krj;
tä keksib `rohkem kut tä teind oo Mus;
mis sehuke roogus ka ennast keksib Vll;
Mis sa ette muidu oma sitase kesta sihes keksid Pöi;
Keksib oma vedru `vankriga Emm;
keksid mud́u ja tahad ennast teeśtest änamaks pidada Mär;
keksip peal,
põle ta naa suur nina `ühti Mih;
keksib ja teeb enese rikkase Tõs;
keksib mud́u oma `jõuga Juu;
mõni mies on ju `kange `keksima,
põle `endal `särkigi `seĺlas Sim;
mis sa keksid oma obese närakaga;
Keksib kui arakas,
kes neskest tühja uhkust täis on Trm;
nakass `keḱsmä,
et temä `oskab nii ja nii äste Ran;
ärä keksi,
kota kaotad Ote;
misä taah keksit kui su̬u̬st `hindäst `asja olõ õiʔ Räp;
sääne `keḱsja ineminõ,
mis sa keḱside tah Se Vrd kekerdama,
kekkama,
kekkima
kenkama1 `kenkama,
kenga|
ta T,
-taʔ Kan1. ühel jalal hüppama, kekslema vanast mõnikõrd `pańti latsõ˽trahviss `jalga `kenkama,
et nii mitu `kõrda tulõ sul üle tarõ kengataʔ;
mõ̭nikõrd latsõʔ esiʔ `mängse,
sõ̭ss nä˽`kenksiva mitu `vu̬u̬ri üle tarõ Kan2. lonkama, luukama kes üte jalaga om,
kark teese `kańgla all,
siss tu̬u̬ `kenkap;
jalg jäi vigatsess - -,
siss veedike nigu `kenkap Nõo Vrd kõnkama
kentsama `kentsama,
kensata Tõs Aud ühel jalal hüppama, hüplema nagu kiitsakas `kentsab ühü jalaga Tõs;
lapsed `kentsavad,
tene jalg peos,
teesega üppab;
`kentsab öhe jala peal,
rahul ei seesa mette Aud Vrd kentsima
kilpama2 `kilpama,
kilbata hüppama, kargama ma lää ka `kilpama teste juure Hää Vrd kelpama2,
kõlpama
kiltserdama kiltserdama hüppama, karglema mis sa kiltserdad ja kaltserdad Kse
kintsma `kintsma hüppama mis sa `kintsad Tõs Vrd kentsama
krapsama `krapsama Jäm Mar Juu JMd, `krapsada spor R, krapsata Khk Rei Tõs VJg Trm Kod Puh Nõo; `krapsa|me San, -(m)a, krapsadaʔ V(krabsadaʔ Urv)
1. krahmama, haarama; tabada püüdma `krapsas `laeva `ahter`peilist `kinni ja jäi rippuma Jõe; aga `õlga `kärmed, `teie `krapsaga minu üless [tuliste tukkide seest], et ma pali ei põle IisR; kaśs `krapsas roti käde Jäm; Krapsas küll, aga midagi ei jäänud pihku Mar; `krapsas mu `kinni JMd; obune `krapsab ammastega `kinni Trm; kui minä juaksen, koer `krapsab `kińni Kod; ma krapsaśsi omale ka üte San; Krabsaśs mul t́soluga käest ja lät́s nigu üt́s huńni luu Urv; ta krapsass leevätükü äräʔ ja lät́s umma ti̬i̬d Har; kuĺl krapsass t́sirgu kińniʔ Rõu; krapsako tast leĺlä sibulestke mõ̭ne pää sibulit Se
2. kargama, hüppama `saime `krapsada `toise teli (jäätüki) `pääle ja `juostes `maale Jõe; `Krapsas ise `varmalt [reest] maha ja lips `uksest tuppa Lüg; `krapsas siis menemä Vai; `krapsas üles maast ning vöttas `minna Khk
3. kratsima, sügama tal jalg `süüte ma `krapsi tal `jalga Plv
kukutama1 kuku|
tama Sa spor L K,
I Puh,
-tamma Plv,
-dama Khk Emm;
kukkutama Lüg Vai,
kugutama Kuu1. kukkuda laskma; pillama, poetama kukkutad kivi kattuselt `alle tulemaie;
sie inimene on `endast kõhe `surnust kukkutand Lüg;
älä kukkuda last `süülist maha Vai;
kukutas ennast ülebelt maha Tor;
ta kukutas kruugi maha Ris;
tema kukutas ennast `koorma pialt maha Ann;
tüdruk tahi ennast jõkke kukutata VJg;
üleväst kukutap maha endä Puh ||
tagandama valitsus `muudeti,
`keiser kukkutatti Lüg;
kukutasid vana valitsuse JMd;
kukutati ametist,
sai `lahti Plt2. hüppama; hüplema Poiss kukutas üle kraavi;
kukutab kaks `jalga `seltsis kut `varblane Jäm;
ummisjalu kukutas üle aja Ans;
obu tantsib ning kukudab aiste vahel Khk;
meri siad kukutavad veest `välja viuh ning viuh Mus ||
(last) hüpitama mis sa tah kukutat Plv;
kukutadas ja kuĺlatadas kui laado hobõst Se ||
viskama Võttis kõik viis kivi pihku,
kukutas ühe ülesse ja pani [teised] ruttu pihust maha. Nüid kukutas selle kivi uuest ülesse tagasi Trm Vrd kukutõllõma
hopsama `hopsama, da-inf hopsada Lut; `opsama, da-inf opsata Trv hüppama `opsa nüid üle raavi Trv; `hopsa˽sa mullõ `üśkä Lut