[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

jundrass jundrass, pl `juntraʔ haiguslik mügar kapsajuurikalRõu

palavik palavi|k Krk Hel Nõo San Rõu, g -ku Lüg Jäm Khk Vll Pöi Muh Hi hajusalt L(-ve|k g -ko Mar), Ris Juu JMd Tür Koe VMr Kad VJg Iis Trm Kod Plt KJn Trv Hls Krl Har Plv, -gu Kuu Trv Puh Kam Krl Räp; palavi|kku g -gu VNg Vai/-kko g -go/

1. normaalsest kõrgem kehatemperatuur; teat haiguslik seisund palavik `tõusis üle `nelja`kümme Lüg; laps jäi palavikko Vai; palavikus `aiged sonivad Khk; Poisil `olla palavik, köhib ja tatistab Pöi; palavik sees, et ösna `huumab Phl; külma `veega `arstisid, kui palavik oli Rid; see undi sau, see kesob palaveko koa seest `vällä Mar; luu kaḿm `üiti, seda `pandi `piäle, kui palavik ja roos oli Var; tä soiub palaviku käe Tõs; `aige koht `kuumab, palavik on sees Vän; palavikkus muas teene Juu; jäi palavikku JMd; `kange palavik tuli `peale Trm; ei ole kedägi `piäle `panna, mis palavikku vähendäs KJn; laits om palavigun Trv; palavik om nii suuŕ, et `aige soni Hel; kui palavik aavale `sisse lääb, siss lääb aav mädänema Puh; `väike laits sobeleb, suur inimene rabeleb kätega, ku täl `kõrge palavik om Nõo; sõss nakass hüppä kõnõlõma, ku inemine om palavikun; pernaanõ lõṕpi tu̬u̬ kätte, oĺl üt́s `väikene haavakõnõ, sinnaʔ lei palaviku `sisse Har; tiä iks um `väega `haigõ, palavik um suurõss tõsnuʔ Plv; jäi - - `raskõ palavigu `haigustõ Räp Vrd palalik
2. a. kuumus mustad `riided `seĺges, kesovad nii palavikku ligi Juu; vahel kui piḱk palavik (põud) om, tuleb piḱk vihmasadu kah Kam b. kuumahoog palava u̬u̬d kääsid minul, palavikud; külmävärinäd ja palavikud Kod

põletik põleti|k Pöi Muh LNg/g -ko/ Mar Mär Kse Han Var Tõs Ris Koe VJg Sim Kod Pal Lai Plt KJn Trv Krk uus Krl/g -gu/, põledi|k Aud Tor Kod, g -ku; pöleti|k g -ku Vll Käi Rei; pöledi|k Rei, g -ku Jäm Khk(-gu); poledi|k g -gu Kuu VNg

1. haiguslik seisund pöletik `kargab jala `sisse Vll; `Liikmete põletik, irmus valu olnd Pöi; põletiku lööb udara `sisse Muh; pöletiku valu on suur; lehem suri ära, saja`kortse `sisse tuli pöledik Rei; nüid oo ikke põletikud, kis enni põletikku `kuulis Mär; lööb aavale põletiku `sisse Kse; suri põletiku käde ää Tõs; enne oli ikke udara põledikka vähem, nüüd oo lehmad `kangeste ramusad Aud; põletik lõi aava `sisse Koe; pimeda suale põletik VJg; kui põie põletik, siis põis võib `lõhki `minna Sim; kuńni `linna sae, õllud põledik käe siden Kod; pimeda sopi põletik oli Lai; põletik `oĺli jalas KJn; mesi ja ubalehe ti̬i̬ ja kübenek `klauberi `su̬u̬la om ää rohi pimme soolikse põletiku `vastu Krk; kõtul om suur põletik Krl
2. haigusprotsess taimses koes puul oo pöledik sihes Khk; pöletikud `lähtvad öunap̀uudele `sisse Vll; õunabul oo põletik sees Kse
Vrd põlendik, põlenik, põletnik

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur