[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel

mõis mõis g mõisa (mõesa) Rid Mar Kul Mär Vig Kir Vän Tor KPõ Plt Pil, `mõisa Lüg Jõh IisR Vai Pöi Saa Trm Kod Lai M TLä Rõn; mõisi g mõisa Amb JMd ViK; `mõisi g `mõisa Hlj Lüg Jõh Iis; möis Kaa Pha Noa HMd, g möisa Jäm Hi Ris, `möisa Vll Phl; möisa g `möisa Khk; n, g mõisa (mõesa) LäLo LäEd Mih(g `mõisa) Aud Pär Tor, `mõisa Hlj Lüg Pöi Muh Kse Tõs Khn Hää I(n mõisa Iis) KLõ eL(`mõise Krk), möisa Jäm, `möisa Khk Kaa Pha Vll Jaa, `moisa Kuu Hlj VNg(n mois) Vai; g mõesa PJg SJn, moisa Ris, `möisa Krj, `meisa Kär Vll feodaalne maavaldus; härrastemaja; mõisa majapidamine üks vanames, sie oli teht `ilma `moisa `tiedämättä omale `metsässe ühe `pellutügü. noh `enne ei `tohtind juo midägi `ilma `moisa lubata tehä Kuu; Tänavu on `kardulid nii kui mones `moisas Hlj; valitseja on all `mõisas, `errä maja õligi ikke peris `mõisi Lüg; suvel tegima seda `mõisatüäd, `mõisast `meie `saima ikka `rohkemb `tienisima kui mõjald Jõh; möisnikud möisate sihes tegid `viina Jäm; koes oli `möisa, sääl oli köŕts värava ees Khk; vanast `mindi omingu vara `möisa töhe Vll; kõik `muistesed asjad jähid `mõisate `sesse jälle Pöi; keege param obu pidi ikka `mõisas olema Muh; möis on se, kus vanad parunid elasid Emm; möisad olid orjapiitsa kohad Rei; kεisid `möisas linu löugutamas Phl; kus oli üks küla, seal oli üks möis koa Noa; ta ei saand änam mõisat pidada, pidi maa ää `müima; kis olid mõisa moonamed, neil maad ei olnd Rid; `niuke suur kell, see [oli] mõesa söömakell Kul; enni olid püigi tüdrukud, käisid `mõises püigil Mär; akas mõesade põletamine, kõik mõesad põletati maha Vig; maad olid ju `mõisade kää ja mered ja Lih; täma oli `mõisa `teumes Kse; Köie ots vissati ikka üles, aga mõisa köit ei sidun `kiski `kinni, las lohiseb Han; mõisate sees olid `voodid vanaste, taludes olid sängid Mih; ei sii `Audru `mõisas oln kedagi paha `olla, sii oli ea paruń Aud; olin mõesa `lamrene PJg; `kaotati seitse talu ää ja `tehti mõis Vän; `Suuga ti̬i̬b suure linna, kätega mitte kärnast `mõisagi Hää; ega miul `mõisad käes ei ole, `pi̬i̬ndra maa paĺlalt Saa; möis ikke alles - - saksad [on] kadon; siin oli neid `mõisusi paĺlu Ris; nüid sial Seli `mõisas on `tiiskuse `aiged Rap; mõesa lubja ahi lagunes ää Kos; `üösse `leikasid rukki ää, `pääva pidid mõesa põllul olema Jür; kodune leib oli, aga mõisa tüö, olin mõisas `kehruses HJn; nüid on mõisad kõik suuremalt jäult asunikkude käe; Mõisa peretuas `toodi tangusupp koe püt́iga lauale Amb; niikaua sai `mõisa `teenida, kui mõis `väĺla `jäotati Ann; kui mõisi tegi jaanituld, siis `tuodi suur vaat́ õlut ja jagati mõisa `tüelistele VMr; mõisa tiik, mõjal neid põle kui mõisates Kad; meie ärral oli üks ainuke mõisi VJg; `mõisan õli ait ja kõik Kod; `mõtle nende kruńdid, mis olid `mõisatel kääs Äks; eks si `mõisa nende suurte `töödega suanud kahju vahel küll Ksi; tal suur talu kääs nigu `mõisa kohe Lai; käis mõises `lehmi `lüpsmas Plt; mis `mõisa ruńdi vai lat́si pääl `oĺli, si̬i̬ `oĺli `mõisa oma Vil; nevä viisiv [vähke] `mõiside `sissi Hls; `mõisa nurme pääl lõigati sirbige `kaara kah Krk; kos mägi, sääl mõis, kos köngäss, sääl kõŕts, talu om su̬u̬ ja mõtsa veeren; ku tüdär saa `mõisa kajost vett juvva, sis ta oma esä enämb ei tunne Hel; koradi poolemeelelise - - mes te joosite `õkva `mõisde (mõisasse) ärräle `ütlemä Ran; mõlembil `poigel om `mõisa `ärbäli `mu̬u̬du maja Puh; talul `olli naene ja mi̬i̬s, aga `mõisan `olli ärra ja provva Nõo; kubijass `võtsõ `lapju ärä, viis `mõisdõ Ote; `Mõisten `peeti agijit ja `urte Rõn; ku ao pääle `mõisallõ es saa õs, sõ̭ss oĺl teedä, et nahk oĺl kuum; Mine˽vi̬i̬l `mõisahe `õigust `ot́sma, saat `pessä Urv; perishärräl oĺl mitu `mõisat, reńdi`mõisa ja kaŕja`mõisa ja peris`mõisa Har; olõ õs `mõisahki vi̬i̬l pööri`atra, kõ̭iḱ maa˽`küńti haŕkadragaʔ Rõu; pańd tõõsõlõ mehele üte väĺgi vasta `vah́tmist arʔ ja `oĺgi rahu `mõisah (asjad korras); `vanno ei tahaʔ, siss `ütlet: oi kuŕjasünnütämise `mõisa Räp; `mõtlõss sääl `mõisa veereh `poiskõnõ: ĺää `mõisahe ja `üt́le herräle, õt võtaʔ minnu `kaŕja Se; mõni mõis (millestki, millel pole tähtsust, millele pole vaja tähelepanu pöörata) Läks `luhta, siis läks, mõni mõis nüüd IisR; Läks mokka, äga möni möis Emm; Mõni `mõisa või ahjutäüs `voŕsta Khn

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur