Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 16 artiklit
haavik1 haavi|k g -gu Kuu/`h-/ Rõu(-ku) Vas; aavi|k g -ku Khk Pöi Muh Emm hajusalt L, Ris Hag VJg Sim IisK IPõ KPõ M hajusalt T, -gu Jäm Khk Emm Rei Krl, -ke Rõn; `aavi|k g -ku Lüg IisR; `aavi|ku g -gu VNg Vai/-ko, -go/; oavi|k Pöi Kos Koe, uavi|k Amb JMd Koe Kod Plt, vuavi|k Juu Kad, g -ku; g aabiko Mar
1. haavamets, -salu `aaviku one lehes VNg;
vassigud keisid ikka sääl aavikus Khk;
obust läksi `viima oaviku Pöi;
aaviku all kasvavad aava seened Mär;
läks oaviku marjule Kos;
`päike akkas aaviku ladvast `tõusma Sim;
käisin aavikus kaŕjas Iis;
aaviku - - puha aĺlendava Trv;
näe, sinna aavikuss läit́s Krk;
aavikit om siin veedi, aava om ärä `raotu Nõo;
läämi aavikude San Vrd haavastik,
haavist,
haavistik 2. (seen) `aavikud on `kõldased `suured `siened Lüg; aavikud on aĺlid päält, mud́u piĺviku `moodu Saa; aavike om pääld alli, aga muidu om alt `valge kõ̭ik Rõn
haavik2 aavi|k Hel Rõu/h-/, g -gu Krk, -ke Kam; haabi|k g -gu Lut hall lehm karjapoiss ässäts `koera, võta aavikut Krk; aavik, lehmä nimi, ku ta aava `karva om Hel; aavik oĺl aĺl lehm Kam; haabik, haaba `karva, säänegu haab Lut
hallik haĺli|k g -gu Rõu Lut; aĺli|k g -ku Hag hall veis `aĺli `lehma kutsutakse aĺlikuks Hag; haĺlik um haĺl lihm, haĺlik sääne ku haaba ku̬u̬r Lut
hellik `elli|
k g -ku, -gu spor R(n, g -ku VNg;
-ko g -go Vai);
eĺli|
k (
ell-) g -ku spor T,
-ku, -gu S(
h-, pl -god Phl)
V(
h-; g -ko),
-ke Khk/
-ge/
Kod,
-ka Khk/
-ga/
Vll,
-kse Kaa;
eĺliku- Sim; komp ellike- Vll;
ellikas Khk 1. füüsiliselt tundlik a. külma- või valukartlik; valulik; (haigustele) vastuvõtlik mida `rohkemb [sünnitajad] abi ` saivad, seda `ullemast `elligust nüüd `jäivad VNg;
`ellik obone. õhukse `karvaga - - `kardab `paarmu ja `sääski Lüg;
silm on ellik asi Ans;
loom on nii ellik `külma `kartma;
aavast jooseb verd, aav oo ellik;
vanal aeal nee sead olid ikka pigem elligumad Khk;
käsi oo nii ellik Mus;
Tiina oo ellikse (nõrga) tervisega Kaa;
noore inimese kops on ellik ja örn, see äi pea `väĺja [tiisikust] Vll;
Oimu koht see on inimesel kõige ellikum, loomal ka;
Siga on kärsast ellik Pöi;
kärmeste `vastu on ta ellik;
See aa üks igavene ellik inimene kardab ega vehest valu Emm;
Nee uued püksid on nii karust, et on `öörund kintsu pääld ermus elliguks;
Keik `ambad olid juba mustigutest nenda elligud Rei; [ta] om ka `väega ellik, ku sa täl `varba `küidsi lõegut, siss röögip nigu ratta pääl Nõo;
jalg `omgi iks eĺlikuss lännuʔ San;
kes um heĺlik kirbo peräst Plv;
`haigõ kotuss um õigõ hellik Vas;
tä om hellik, selle [ta] om kõ̭õ̭ `haigõ Se b. vähe vastupidav; purunev lambi laes oo ellik, leheb `kergest katti;
ellikas asi (peeglist) Khk;
tüi˛uśs on ellik loom, kui teda `puutud Mus;
nad ise ellikud koa nee [prilli] laasid Vll;
Sae oli kukkund kivi `peale ammas `välja köks, sae ammas on ellik Pöi;
`tuhlid o väga ellikud (keevad ruttu katki); linnassed oo ju ellikud, nad ju küpsed ja kuid (kuivad) Muh;
Elligu klaasnou sisse äi aita mitte tulist vett kalda;
`Laste kätte ei `antakse elliguid `asju Rei;
ta vana hellik muna (lapsest) Räp;
uni ka õks sul `väega hellik (kergesti häiritav, põgus) Se 2. psüühiliselt tundlik, (õrna)tundeline; kergesti solvuv; hellitatud Ära sina nuta muie kuulles, siis sinu öölla ellikusta rhvl Hlj;
`elliku pida üht`puhku `passima ja `austama;
`elligu inimesele ei saa midagi `miele perast VNg;
`Kangest `ellik `teine, iga `aśja võttab südame IisR;
ellik mees, ei vöi taale midagid itelda Jäm;
ellik inimene: järsu vihaga Pha;
naa tüha asja pärast alestab ja nutab, ellik poiss Muh;
ellik inimene, ku ta ei saa mis ta taht, siss ta `pańdse `viugma Ote;
lat́s om eĺlikun üless kasunuʔ Krl;
Naa˽seo ilma latsõʔ umma˽jo˽`väega heĺligu, nigu˽midä `ütlet nii um vesi ahun Rõu;
om heĺlikuss haŕotõt Se Vrd hell1,
ellikene3. Mul nii ellik (peen) nimi Mus;
nad (endisaegsed tikud) `ollid nii ellikud (kergesti süttivad) - - nee `võtsid tuld iseeneses;
ta (mesi) oo ellik oeda koa Muh;
`väega heĺligu (nutuse) äälega Se
Hellik eĺlik (ell-) Saa Lai Pil Pst, g -ku KJn Trv Hls San, -gu Krk, -ke Kod Hel/-ḱ/; heĺliḱ Rõu lehma nimi `meilgi vanass õli Eĺlik, Eĺlike nimeline lehm Kod; kas sa Elliku ära `nüssed Hls; meil om küll ollu Eĺliku nimeline lehm San || punase lehma nimi – Hel Rõu
iälik `iäli|
k p -kku Se;
ijäli|
k g -ku Vas1. teat eas olev, vanune kua `iälik om? taa om mu `iälik Se2. eakas tuu um ijälik, ei `kõlbaʔ Vas Vrd ealine,
igalikku
lällik lälli|k g -ku lännik lälliku täis laeha suppi Kse Vrd läll2
läävik1 läävi|k g -gu lumetsiitsitaja (Plectrophenax nivalis nivalis) läävik ütelts üit́s `valge lind olevet; `talve om läävigu siin me maal; läävik [ehk] `valge lõok, suve om juśtkui lõok, `talve lää `valgess; küll om teil `rõõva ku läävigu (olete üleni valges) Krk
nõlvik nõlvi|k g -ku Trv Puh Võn/-ĺ-/ Ote kallakune seande va nõlvik nõu Trv; ta kauss om nõlvik Puh; nõĺviku kotusse pääl Võn
holdik holdi|k Krl, g -ku, -gu Har
1. halgas `väega holdik puu Krl
2. sirge (puust) holdik, piḱk puu, `väega ille kuuś ja petäi; holdiguʔ kasusõ, kon tal meeleperäline kotuss om Har
pilvik, pilvikas1 pilvi|k g -ku Var Tor Saa/-ĺ-/ Jür JJn Ann VMr Kõp/-ĺ-/ M(-gu Krk) Nõo Ote, -ke Ran Nõo Rõn; `pilvi|k g -ku Kuu IisR; pilbik, pilvik|as g -ka, piili|k g -ku Aud (seen) pilvikad süiasse - - pruunikas punane seen; piilik oo `veike `valge seen, ega neist paelu saa, `lähtvad kokko Aud; uśsid tahavad `kangesti piĺvikud, vat ta on magus Saa; minu ema ikka puravikka `tuńdis, pilvikuid ta ka võt́tis JJn; nihuksed sinised seened, pilvikud Ann; pilvik om kuju si̬i̬ń, ilma piimate Pst; pilvikid ole `pisten su̬u̬lvi̬i̬ `sisse Hls; pilvikit om katte `mu̬u̬du, tõine jakk punatsit, tõine jakk `alle, alli paksu pilvigu Krk; pilvike tuleva ka `varsti, nu̬u̬ om ka varajatse Nõo; pilvik - - `nilbe nahk om pääl, see nülitass ärä Ote
põlvik põĺvi|k g -ku Kod; pl põlvikad Muh
1. poolpalitu naessel kua `niskesed põĺvikud; põlviss suat́ ehk vähäkene alamal `põĺvi, ni̬i̬d õlid põĺvikud; nüid tehässe kua põĺvikid Kod
2. nahast pätid põlvikad, lapselt ma `kuulsi ikka Muh
päevik päevi|k, päävi|k g -ku päikesepaiste vanass koevateti ahju lõõsen silgukala, nüid koevatavad päevikul; usś tuleb eenämule päävikulle; tule päävikult ärä, tule ärä vilole Kod
pälmik päĺmi|k g -ku palmik pruut́ tegi tubaka kot́i peiule, villane päĺmik ja kaks puudikud õtsan; plet́iti kolme aruga päĺmik, jaki eden õlid punased päĺmikud Kod