[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 16 artiklit

1. haavamets, -salu `aaviku one lehes VNg; vassigud keisid ikka sääl aavikus Khk; obust läksi `viima oaviku Pöi; aaviku all kasvavad aava seened Mär; läks oaviku marjule Kos; `päike akkas aaviku ladvast `tõusma Sim; käisin aavikus kaŕjas Iis; aaviku - - puha aĺlendava Trv; näe, sinna aavikuss läit́s Krk; aavikit om siin veedi, aava om ärä `raotu Nõo; läämi aavikude San Vrd haavastik, haavist, haavistik

2. (seen) `aavikud on `kõldased `suured `siened Lüg; aavikud on aĺlid päält, mud́u piĺviku `moodu Saa; aavike om pääld alli, aga muidu om alt `valge kõ̭ik Rõn

haavik2 aavi|k Hel Rõu/h-/, g -gu Krk, -ke Kam; haabi|k g -gu Lut hall lehm karjapoiss ässäts `koera, võta aavikut Krk; aavik, lehmä nimi, ku ta aava `karva om Hel; aavik oĺl aĺl lehm Kam; haabik, haaba `karva, säänegu haab Lut

hallik haĺli|k g -gu Rõu Lut; aĺli|k g -ku Hag hall veis `aĺli `lehma kutsutakse aĺlikuks Hag; haĺlik um haĺl lihm, haĺlik sääne ku haaba ku̬u̬r Lut

hellik `elli|k g -ku, -gu spor R(n, g -ku VNg; -ko g -go Vai); eĺli|k (ell-) g -ku spor T, -ku, -gu S(h-, pl -god Phl) V(h-; g -ko), -ke Khk/-ge/ Kod, -ka Khk/-ga/ Vll, -kse Kaa; eĺliku- Sim; komp ellike- Vll; ellikas Khk
1. füüsiliselt tundlik a. külma- või valukartlik; valulik; (haigustele) vastuvõtlik mida `rohkemb [sünnitajad] abi ` saivad, seda `ullemast `elligust nüüd `jäivad VNg; `ellik obone. õhukse `karvaga - - `kardab `paarmu ja `sääski Lüg; silm on ellik asi Ans; loom on nii ellik `külma `kartma; aavast jooseb verd, aav oo ellik; vanal aeal nee sead olid ikka pigem elligumad Khk; käsi oo nii ellik Mus; Tiina oo ellikse (nõrga) tervisega Kaa; noore inimese kops on ellik ja örn, see äi pea `väĺja [tiisikust] Vll; Oimu koht see on inimesel kõige ellikum, loomal ka; Siga on kärsast ellik Pöi; kärmeste `vastu on ta ellik; See aa üks igavene ellik inimene kardab ega vehest valu Emm; Nee uued püksid on nii karust, et on `öörund kintsu pääld ermus elliguks; Keik `ambad olid juba mustigutest nenda elligud Rei; [ta] om ka `väega ellik, ku sa täl `varba `küidsi lõegut, siss röögip nigu ratta pääl Nõo; jalg `omgi iks eĺlikuss lännuʔ San; kes um heĺlik kirbo peräst Plv; `haigõ kotuss um õigõ hellik Vas; tä om hellik, selle [ta] om kõ̭õ̭ `haigõ Se b. vähe vastupidav; purunev lambi laes oo ellik, leheb `kergest katti; ellikas asi (peeglist) Khk; tüi˛uśs on ellik loom, kui teda `puutud Mus; nad ise ellikud koa nee [prilli] laasid Vll; Sae oli kukkund kivi `peale ammas `välja köks, sae ammas on ellik Pöi; `tuhlid o väga ellikud (keevad ruttu katki); linnassed oo ju ellikud, nad ju küpsed ja kuid (kuivad) Muh; Elligu klaasnou sisse äi aita mitte tulist vett kalda; `Laste kätte ei `antakse elliguid `asju Rei; ta vana hellik muna (lapsest) Räp; uni ka õks sul `väega hellik (kergesti häiritav, põgus) Se
2. psüühiliselt tundlik, (õrna)tundeline; kergesti solvuv; hellitatud Ära sina nuta muie kuulles, siis sinu öölla ellikusta rhvl Hlj; `elliku pida üht`puhku `passima ja `austama; `elligu inimesele ei saa midagi `miele perast VNg; `Kangest `ellik `teine, iga `aśja võttab südame IisR; ellik mees, ei vöi taale midagid itelda Jäm; ellik inimene: järsu vihaga Pha; naa tüha asja pärast alestab ja nutab, ellik poiss Muh; ellik inimene, ku ta ei saa mis ta taht, siss ta `pańdse `viugma Ote; lat́s om eĺlikun üless kasunuʔ Krl; Naa˽seo ilma latsõʔ umma˽jo˽`väega heĺligu, nigu˽midä `ütlet nii um vesi ahun Rõu; om heĺlikuss haŕotõt Se
Vrd hell1, ellikene
3. Mul nii ellik (peen) nimi Mus; nad (endisaegsed tikud) `ollid nii ellikud (kergesti süttivad) - - nee `võtsid tuld iseeneses; ta (mesi) oo ellik oeda koa Muh; `väega heĺligu (nutuse) äälega Se

Hellik eĺlik (ell-) Saa Lai Pil Pst, g -ku KJn Trv Hls San, -gu Krk, -ke Kod Hel/-ḱ/; heĺliḱ Rõu lehma nimi `meilgi vanass õli Eĺlik, Eĺlike nimeline lehm Kod; kas sa Elliku ära `nüssed Hls; meil om küll ollu Eĺliku nimeline lehm San || punase lehma nimi – Hel Rõu

iälik `iäli|k p -kku Se; ijäli|k g -ku Vas
1. teat eas olev, vanune kua `iälik om? taa om mu `iälik Se
2. eakas tuu um ijälik, ei `kõlbaʔ Vas
Vrd ealine, igalikku

lällik lälli|k g -ku lännik lälliku täis laeha suppi Kse Vrd läll2

läävik1 läävi|k g -gu lumetsiitsitaja (Plectrophenax nivalis nivalis) läävik ütelts üit́s `valge lind olevet; `talve om läävigu siin me maal; läävik [ehk] `valge lõok, suve om juśtkui lõok, `talve lää `valgess; küll om teil `rõõva ku läävigu (olete üleni valges) Krk

läävik2 läävik pooluks – Kod Vrd lääve|laud

nõlvik nõlvi|k g -ku Trv Puh Võn/-ĺ-/ Ote kallakune seande va nõlvik nõu Trv; ta kauss om nõlvik Puh; nõĺviku kotusse pääl Võn

närvik → närbik

holdik holdi|k Krl, g -ku, -gu Har

1. halgas `väega holdik puu Krl

2. sirge (puust) holdik, piḱk puu, `väega ille kuuś ja petäi; holdiguʔ kasusõ, kon tal meeleperäline kotuss om Har

pilvik, pilvikas1 pilvi|k g -ku Var Tor Saa/-ĺ-/ Jür JJn Ann VMr Kõp/-ĺ-/ M(-gu Krk) Nõo Ote, -ke Ran Nõo Rõn; `pilvi|k g -ku Kuu IisR; pilbik, pilvik|as g -ka, piili|k g -ku Aud (seen) pilvikad süiasse - - pruunikas punane seen; piilik oo `veike `valge seen, ega neist paelu saa, `lähtvad kokko Aud; uśsid tahavad `kangesti piĺvikud, vat ta on magus Saa; minu ema ikka puravikka `tuńdis, pilvikuid ta ka võt́tis JJn; nihuksed sinised seened, pilvikud Ann; pilvik om kuju si̬i̬ń, ilma piimate Pst; pilvikid ole `pisten su̬u̬lvi̬i̬ `sisse Hls; pilvikit om katte `mu̬u̬du, tõine jakk punatsit, tõine jakk `alle, alli paksu pilvigu Krk; pilvike tuleva ka `varsti, nu̬u̬ om ka varajatse Nõo; pilvik - - `nilbe nahk om pääl, see nülitass ärä Ote

põlvik põĺvi|k g -ku Kod; pl põlvikad Muh

1. poolpalitu naessel kua `niskesed põĺvikud; põlviss suat́ ehk vähäkene alamal `põĺvi, ni̬i̬d õlid põĺvikud; nüid tehässe kua põĺvikid Kod

2. nahast pätid põlvikad, lapselt ma `kuulsi ikka Muh

päevik päevi|k, päävi|k g -ku päikesepaiste vanass koevateti ahju lõõsen silgukala, nüid koevatavad päevikul; usś tuleb eenämule päävikulle; tule päävikult ärä, tule ärä vilole Kod

pälmik päĺmi|k g -ku palmik pruut́ tegi tubaka kot́i peiule, villane päĺmik ja kaks puudikud õtsan; plet́iti kolme aruga päĺmik, jaki eden õlid punased päĺmikud Kod