[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 13 artiklit

anidu ani|du g -tuma armetu, vilets; lagunenud; hädine, saamatu `Vergud on kaik nii anitumad, enämb mere `panna ei ole; Küll‿o `pietud anitumaks sie `riie; Hobune ei ole `kaeru saand, jääb `oite anitumaks; Oled igä anidu küll, ei saa nüd vana `vergulegi lappi `pääle; `Oite anidu - - `saunahütt Kuu

kiraline kira|line g -lise Hää, -lene Mih hädine, põdur Jusku tuli `tu̬u̬res puus, ei põle, ei kustu, nõnda kiraline kah, ei ta ela ega sure, kis kaua `aige piab olema Hää
kobõsk kobõśk, kobeśk g -i Rõu Vas
1. hädine olevus ta niu vana kobeśk Rõu
2. kõva, kobisev asi ta kasuḱ um nigu vana kobõśk, nahk olõ õi˽pehmeʔ Rõu; olõ õiʔ õiget kasukat üts vana kobeśk um Vas Vrd kobõskinõ
Vrd kobusk
koigrune koigru|ne g -tse vigane, hädine, kidurHel
koim koim g koimu Krk
1. hädine, jõuetu olend nüid vanan ma ole `seante koim, `oimetu; ta ei kõnele kedägi, juśtku ädä koim Krk
2. vilets, peenike (vilja)tera kuivaga om vili `kängu jäänu, mõni ütsik terä koim `otsa kasunu Krk Vrd koik2
Vrd koimuke
kädine1 kädine hädine üks kädine alati kigiseb ja kägiseb peal Mar
kägin kägin Krk, g -a IisR Sa Rei Kse Han Tõs Hää Saa Juu Koe VJg Iis Trm Plt, Kuu Vai/n / Juu Kod KJn Nõo, -e Hls; käkin g käginä Nõo Se/--/
1. (puitesemete) tuhm nagin Kolina ja käginaga sie puu`telgedega `vanker läks IisR; `tuoli käginä vaid `kuulda Vai; keribude kägin Khk; ma `kuulsi jo `kaugelt `vankri käginad Tõs; pańnin [ukse] ingedele eli `pääle, nüid ei ole änam kägint Saa; `talvel regi kägiseb küĺma lume peal, käginad on kuulda Juu; mua˛ilma kägin õli, `kuuldus kohe `ilma ärä, karuäkke vitsad ja pinnud `kuivsid ja kägisesid Kod; mõni vanger om serände, ti̬i̬b igävest käginät, lähäb nigu käginägä Nõo
2. vaikne (hädine) häälitsus `Üksi titte käginad oli `kuulda IisR; Pane sitikas püu sisse - - siis kuuled, et tal on kogu aeg üks kägin juures Rei; `Kätkist oli lapse käginad kuulda Han; latse kägin Hls; kuuli sääl [laste] käḱin om Se || kägin ääl KJn
3. haiglane, põdur, virin inimene möni laps ka `söuke kägin Khk; Ma ole selle talve läbi seike kägin olnd, pole aige, pole terve Kaa; Mine pisike kägin eest ää; see on muidu pisike lapse kägin Pöi; see pöle lapsest saadik `terve olnd, üks kägin ja pirin oli Rei; Käginatega oo `raske elada Han; on ike üks va kägin, asemel muas `ühte`puhku Plt
kässik1 käśsik väike, hädine olend si vanamis on kui üks käśsik; mis sa sita käśsik kua virised - - mina sind ei karda Sim Vrd käss1
körrats körrat́s vana, hädine inimene oled üits igavene körrat́s Pst Vrd körr1

nanni|punn hädine, saamatu, viriseja inimene Oled peris `nannipunn, `toiste `vasta ei `jaksa Kuu; sai omale `nanni`punni mehest Lüg; Mis sa - - `nańni`puńnist piad, kui ise ei `tunnegi teist IisR; mis ta nańnipuńn koa ennast meeste sekka topib Mär; aasin selle nańnipuńni `kamrest `väĺla, mis ta nutab `ühte`puhku Saa; Ega siis kõik möldrid ei õlnud ühe vitsaga löödud, õli ja on nannipuńnisid kua Trm || (väikeseks jäänud juurviljast) `koalid, karduled jüst nagu `väiksed nańnipuńnid Nis; tänäbu kõik pisiksed nańnipuńnid, mis nende nańni`puńnidega tehä Juu Vrd nänni|punn

nudi nudi Kuu RId SaLä Kaa Vll Pöi Muh Rei Mar Mär Vig Kse Tõs Vän Tor Hää Saa Ris Hag Juu Jür HJn VMr Kad VJg I Plt KJn M TLä Võn Ote San V; p nut́i VLä

1. väljaulatuvate osadeta; sile; paljas a. sarvitu või kõrvutu; ka väiksekõrvaline on `sarviega päss, on nudi päss Kuu; `ilma `sarvidetta lehm on `näutu lehm, nudi lehm Lüg; neid `lehmasi on `paljo, `kellel ei ole `sarvi, sie on muli ehk nudi Vai; nudi lehm, kellel `ültse `sarvi pole Mus; Nudi veis, see pole mitte midagi Pöi; lehem on nudi Rei; nudi lammas oo, kel põle `kõrbu Mar; nudi `kõrvadega loom, külm kõrvad ää võtnd Mär; nudi `lehma ei piä raat́ Tõs; me pidasime ikki nudi oinast Saa; nudi lehem - - niisuke ei tee teisele loomale `vaeva koa kedagi HJn; see nudi lammas, see veike `kõrvadega; päris maa`tõugu [lehmad] olid `ilma `sarvedeta, nudid JJn; nudi lammas, kel `kõrvi ei ole Kad; nudid `lammad - - vähäkene aga [kõrva] juurikid one Kod; neid nudi `lehmi `ööldi, et `piavad `anma `piima küll Lai; kel sarved, se on sarvik, kel põle, si̬i̬ on nudi KJn; nudi `oinid om küll vi̬i̬l Pst; nudil [lehmal] tule egä poja aal siĺmäkulmu pääl üits kiber Krk; töbi `kõrvuga `lamba, nu̬u̬ om nudi Ote; siihn laadan is olõki üttegi nut́i `lihmä Har; ilma sarvilda nudi lehm Rõu; meil nudi `kõrvega lammaśs Räp b. lühikeseks või paljaks pöetud Nüüd oled peris takkanudi, `oite nügitüd `hiuksed ärä Kuu; kui on `lambal vill `välla `niidettu, siis on nahk nudi Lüg; pεε leigeti päris nudiks Khk; Aadul oo seike nudi abe Kaa; Pea oli nudiks tehtud Pöi; pea nudi `otsas Muh; ku ta masinaga ära `aetas, siis ta on nudi Hää; tegi pää nudis Saa; lahen pea nudist teha Trm c. (muud juhud) obosed `talluvad õkkad maha `õtril - - `õtrad `jääväd nudist Lüg; Mäe nuki `otsas pisike nudi rohi, all kena rohi Pöi; tuulemaru `lõhkus [veskitiivad] maha, paĺlas nudi jäi JJn; piimapüt́id nudid, ilma `kõrvadeta VMr; nudi, ilma arjata kukk; sabad jääväd `si̬i̬mneterädelle `külge, neid ei ivata nudiss Kod; ni̬i̬ lõhuv ärä nudiss puha päält peedi Krk
Vrd nüdi
2. nüri, tömp; ka hädine, kehv Oli nisuke nudi olemisega `teiste `kõrvas (tagasihoidlikust inimesest) IisR; Mul oo täna oomiku seike nudi olemine, teris püsut teise ääre peel Kaa; ma lõin‿s ned kaks (sahatera) ilusti teräväks ja üks `jäigi nihuke nudi Juu; Alumine `teiva ots jäi nudiks, mitte `muasse ei sua Jür; mu mälestused on nii nudiks läind Pee; kuer on nudi sabaga Koe; nõul‿o nudi Kod; vanad [tanud], need olid nagu ilma sirmita müt́s - - nudi põrmuke pia kuhal Plt; ti̬i̬ nudi `pääge kuhi - - ärä `väege terävet tetä Krk
3. pea tule, ma suke nudi ää Muh; Ku˽ma siist vallalõ päse, sõ̭ss su˽nudi ju̬u̬sk mäest `alla ku˽`kapsta pää (ähvardus) Rõu Vrd nudu
4.  asi (on) nudi 1. asi (on) korras, valmis Ühe `piendra `kaevas ülesse ja täma `mielest asi nudi IisR; ti̬i̬ ärä ja asi nudi Trv; no‿m asi nudi, n‿om kõ̭iḱ kõrran Har 2. asi (on) halb Asi oo nenda nudi, mette‿p tee, mis peaks tegema Kaa; See asi on seal majas ikka nii nudi, et seal pole mitte midagi, tühad seinad Pöi

põrine põrine

1. põrisev Kudas so ääl täna nõnda põrine on Pöi
2. vilets, hädine Tal on ikka mõned sõhukse põrise teraga vikatid; Ma täna nõnda põrine, põle ette sööma tahtmist üht Pöi

pögerik pögerik abitu, hädine olend `Tuodi `jälle üks pögerik `lauta (vastsündinud vasikast) Kuu

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur