[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 13 artiklit

hirs irs Lüg Sa Muh L Trm Kod spor T, Urv, iŕs Pha Kod MMg Trv Ran V(h-; hiŕž, -š Kra), irss hv Var Aud PJg, iŕss SaLä, g irre, g `irre Lüg, iŕre MMg; ers g erre Hi(h- Phl) Mar(eŕs); jõrs, jõŕs g jõrrõ Khn; irss- Jäm, h- Kuu; iŕss- Hls
1. mitmesuguse otstarbega latt, teivas a. igasugune latt, ritv mulk kus irred käivad, iŕss on `sirge puu lat́t, mulk pannakse `kinni irdega Mus; Teine pośt oli mulgul teiss lappes - - irred ees et loomad läbi äi saand Pöi; vanast `paargus keededi, herred `olled `püsti Phl; lääb `eŕsa `tooma. eŕs, pannakse einde `alla, kui ärjapead o aunaks; suur pikk eŕs `pandi obose kaela `külgi Mar; õled oo `virnas, põhu kord peal, malgad ja puu irred kua Lih; [suve]köök oli `enne irredest `tehtud; ja siis `pańdi irred `piale [linaleole] Aud; nii nõrk iä oĺl, et muud́o es saa˽`kõńdi, ku `irtõ pääl Võn; hirreʔ ommava `väikese, peenikese Räp b. (jätkatud) ritv talvenooda veoköie otsas – Trm Kod Trv Ran Võn Se õtsakute sidutud `irtega `aetasse võrgud `eatuse `alla; vaheköis on peenem ja edeköis, mis irre taga, on kõige peenem; anguga ajad irt edasi ja kooguga võtad `auku, kui kõrvale läheb Trm; lasiss aad irre ijä `alla. irs vedäb `nu̬u̬ta perän - - `suismess tuleb irred `väĺjä võtta; iŕs o nelikümmet sammu pitk, neli viis lat́ti õtsakuta Kod; võrgu jaoss `tulli iŕs `siśse `aada. iŕs `olli [umbes] kolmtõi·stkümmend `süĺdä [pikk], jakati kolmest vai nelläst kuuse latist; kui järve `pääle sõedime, `panti iŕs `ri̬i̬ `taade [jooksma] Ran; tõõsõ kläd́sä otsa man tõõnõ hiŕs Se c. kanaõrs [kana]tool `olle `voodi all. uks `olle ees ja ers `olle sees Phl; rehal (rehealuses) oo erre peal kanad Mar
2. (aial) a. püstandaia lõhutud roigas – Lüg S L irsist aid on `jooksudega Jäm; kurendiaid `tehti kihtukile, kaks teivast köruti, irred vahel; kurendiaid, `irssi aketi üksteisele `pεεle panema. iga irre vahele `pandi kaks `vitsa Mus; Ersi luhuda Emm; soe`selga aid on ilma sidumata `tehtud, herred `viltu Phl; latid o ümmargused, irred o katti Kse; irtest saab püśtaed, latidest rõhtaed Var; plank aed tehässe irdest, teevästest ja kuuse`vitstest Tõs; jõrrõbu rahn Khn; Irred lõhuti ka lahedatest `puudest; [aed] lõhutu irredest - - nõnda pu̬u̬l`viltu `pantu Hää b. aialatt `pεεlmised irred [püstandaial]; kolme irrega aid, ikka lat́taid Khk; poolkurendid oli `söuke [aed], et all oli kurendiaid ja peel olid pitkad irred `piuti Mus; lastasaid o `laiadest irredest Muh; püstand aeal ja rõhtaeal oo mõlemal irred Kse; rõht aa irred oo pikuti `pandud Var
3. jäme(dam) ümarpuit Ku˽taheti medägi˽`kaaluʔ, kas `kandu vai medätaht, siss `üĺti: võta˽hirrõjämmüne, tu̬u̬d jouat `nõstaʔ. Hirrõjämmüne oĺl `umbõss nigu paŕs Har; hirreʔ umma˽peenüʔ, paĺk um jämme. kehv maja oĺl hiŕsist tettü; Agu˽`korgõbass jo˽lät́s [sein] sõ̭ss vöörütedi paĺgi˽`hiŕsi pite üless Rõu a. pars tare parred `üeldi kua vanass irred Kod; tarõn tallu pääl ommaʔ parrõʔ vai hirreʔ Har b. koormapuu elejepuu edemält õli alate iŕs; ei tiä `meske minu irs on Kod; iŕs õli vanast. iŕre tagumine õts on pulgaga MMg c. palk – V Ka‿kost tulõ tulinõ kurat́ irreʔ iin, parrõʔ perän Urv; aida tõra irreʔ Krl; ennevanast `üĺti `palkõ hiŕsiss; mi˽poisi `lät́si `hiŕsi raguma; `põhtjal ja `kõlksõl ja aganikul iks hirreʔ (uksealune palk) alh Har; ku paĺgi ar˽koorit, sõ̭ss üldäss hirrest; ḱau ui iks hiireʔ `hiŕsi pite; ku̬u̬kaložõ hiŕs (müürlatt); pisõmõ˽`ju̬u̬skva `hiŕsi pite, `hu̬u̬nõ hirt pite `alla; mine˽sa hiĺlokõit́si hirt piteh (pori ajal tänaval( Se; hüörigu kõtuga ka kui hirs (rammusast loomast) Lut; hiŕž pant `saina Kra || (kassi nurrumisest) `iŕsi, `paŕsi nõgõsõ `vaŕsi Krl; Hirsi harsi, nõgõsõ varsi, tatriku putru, taari perrä Rõu

hoos → oos

hori1 hori, pl hoŕäʔ koi hori, tu sööse nigu `rõiva arʔ, tege mulgu sisse; hoŕäʔ aasõ karva `maahha; ma `arva, et śjo om hoŕol aet Se

hori2 hori lori üt́s igävene hori raamadurõibõʔ - - igävest hoŕri `sisse om aet Har

horm1 horm g horma Har Rõu Plv Lut; orm g ormi Trv

1. uim; lõpus ormi - - ku ni̬i̬ viga saave - - sõss om elu läbi Trv; linassõil omma˽suurõ horma manh Har

2. kest, tupp [käbil] lääväʔ hormaʔ laḱka, ku ärä kuiuss Har

Vrd hurm

horm2 → orm2

horn hoŕn Rõu; orn Puh, g orni Võn; oŕm Võn alasi teravik terräv ots alasil kutsutass - - oŕm Võn

horo hoŕo (-r-) Plv Vas Se rumal; kergats Poig om mul horo mis horo, ei saa tast naasevõtjat ega majapidajat Vas; Küll om horo, ju̬u̬sk poisal takah Se || pu̬u̬ĺpäävä õdagu lämeʔ hoŕo `pääle (küla peale jorutama) Plv

ors oŕs g orre Hel T, orrõ Võn San V(n oŕž Lei); ors g `orre Kuu VNg Vai

1. õrs a. lae või katuse all olev rõhtne puu `amme `panti orre `pääle, et kirbud `väĺlä läävä; om iks `kästu ja ei ole tennu, tarvis orsile tõmmata (peksa anda) piltl Ran; orde `pääle pandass langa kujuma Puh; [peiupoisil] oĺliva `rõivad `pantu orre `pääle üless TMr; mõsk kuioss orrõ pääl Plv; oŕžil üt́š kõrd `viĺla Lei b. rõhtpuu, kus kanad käivad magamas kanad on `orrel VNg; `kulle, ku kikass laalap joba orre pääl, aab rahvast üless Nõo; kana oĺliva oŕsilõ tulluva magama Võn; üit́s kana läit́s joba `ortõ, tõsõ jäiväve `sü̬ü̬mä vi̬i̬l San; Ega˽kõ̭iḱ kana ei˽saa oŕsilõ ja kõ̭iḱ `tütrugu ei˽saa˽mehele kah Urv; ku kikaśs õdagu oŕsilõ minneh kirähhäss, sõ̭ss saa tõõnõ ilm Rõu; kat́s orrõ täüt `vaĺgiid kannu = `hambaʔ Vas; kikass om ar nii pest, ku jovva aiʔ oŕsilõ linnadaʔ Se c. muu rõhtne puu; latt, ritv, roigas Ärä sa nii `valjust `kiigu, et `viimaks lähäd üle `orre (võlli) ka Kuu; tõogassime siss lat́tega ja ortega tolle parve üle prao Ran; poesi aeva räeme orre `otsa Nõo; orrega aetas nooda `kapla edesi jää all Ote; kujunu oŕs `olli, tu̬u̬ `olli iks mul peon, nigu toki i̬i̬st Rõn; hällü oŕs (vibu) `pańti üless lakkõ kińniʔ Har; nimä ummaʔ `tsuśknuʔ orrõgaʔ kõ̭iḱ nu̬u̬ʔ hainaʔ läbi; hopõń ka oĺl śaal orrõ küleh Vas; ku maa hobõst ei kannaʔ, sõ̭ss tulõ hain `oŕsiga kokko vitäʔ Räp; oŕž `pantas [pulmalistele] ette, äi `lasta läbi Lei

2. kuhjavarras kuhja orre toe Nõo; vääri oiava ort, et kuhi `ümber ei lää Ote; Oŕs `oĺli iks keśkpaegan, kuhja pesän Rõn; Tu̬u̬ kua tegemise man es olõki jo muud, ku inne orrõ˽`pistü, päält otsa˽kokku ja `omgi koda käen Urv; kuh́älõ pandass oŕs kess`paika Lut

3. koormapuu `ku̬u̬rma köüdetäss kah orrõga Rõu; `ku̬u̬rma oŕs, orrõga kinni `pandaʔ Se

horsa horsa Urv(o-) Har lohakas (inimene) käü nigu vana orsa, ei panõʔ `ińdä ilosahe `rõivile; Kui sa ummõtõ nii horsa olt, ku sa˽ti̬i̬t, sõ̭ss ti̬i̬˽tü̬ü̬ kõrralikult Urv; horsa käve nigu hõisatõn linna `mü̬ü̬dä, teḱk horsa tü̬ü̬d Har Vrd horsak, hursa

horso hoŕso lohakas tu̬u̬ um säänä hoŕso - - `rõiva˽ka umma˽säärtse˽ńaraga˽`väegaʔ Rõu Vrd horss

horss hoŕss g hoŕsi Ote/o-/ Har Rõu; (h)orss g (h)orsu Har lohakas inemine ei toheʔ nii hoŕss ollaʔ; mis sa nii `horssu tü̬ü̬d ti̬i̬t Har; ma ei taha nätäʔ `hoŕssi inemist Rõu Vrd horso

hots hot́s Se(-ts) Lut kas või; ehkki `Paĺja `käega mingu‿i nulganaist `kaema, hot́s kiviga˽`viskaʔ `nulka; Hots rõivass `veiga jämme oĺl, enos siss kavvõst tuud näe es Se; hot́s `väikene, ta kõvastõ kiŕg Lut Vrd hot