[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

hoone oone g `oone S(g oone; h- g `h- Phl) L Nis Juu Tür Koe Trm Pal Ksi Plt Pil, `u̬u̬ne Hää Äks KJn Vil M T; oonõ Võn San, oonõʔ Urv Krl, g `u̬u̬nõ; hoonõʔ V(huo- Lut Kra), hoonõh Plv Vas Räp Se, g `hu̬u̬nõ; uone g `uone Ris Kei hajusalt Jä ViK, Iis Trm; n, g `uone R(h- Kuu; `ua- Jõh); uane g `uane VJg, `u̬u̬ne Kod; uõnõ g `uõnõ Khn

1. (üldisemalt:) igasugune ehitis `uonete kattussed on juba `katki Lüg; tuul ajab jää `unnikku - - kihutab `jusku `suured `uone kered üless Jõh; senel pere`miehel on `paljo `uonesi, `justku pien külä Vai; see oo `sõuksed `ooned omale üles ehitan Muh; vilets koht, põle `oonidki peal Mär; põletadi maha `viimne kui oone Vig; `Tõstama parunil oli laaśustest oone Tõs; imestasid `ooni ja ehetust, need on minu vanaema ehetud omiti Hää; rehetuba, aedad, ladu, laadad, need olid kõik kokku `ooned Nis; küll oli aga jäme inime - - sellele tee puusäŕk kui oone kohe Juu; meie uonete varjus on vähäm tuult Amb; minu isa `raius kõik nied `uoned ise üles VMr; `u̬u̬nid küll, majad, laadad, saun, keller, tõesel ei õle `üste uanet õvven Kod; ei `jõudnud mõlemid `u̬u̬nid kõrraga ehitata, teesest suvest jäi elumaja Äks; siin mitte `ühte oonet ei jäänd, kõik põlesid ää Plt; suur kivi nigu oone Vil; lagunu oonetege talu Krk; ku välk `u̬u̬nese `sissi lü̬ü̬b, siss ei ole `naĺla Hel; sääl om oonete vari, sääl ei saa sula nii ruttu tulla Ran; ärä anna `süvvä `tälle, ärä lase `endä `u̬u̬nede Nõo; ega siin üttegi oonet es ole, me tullime periss lake `taiva ala Ote; ta‿m sul ää suuŕ oonõ tettu San; padakunn tüḱiss hoonõtõ `sisse, a˽tõnõ kunn ei˽tüḱiʔ Urv; hoonõʔ mis talitusõ pääl ta om, tu̬u̬ `järgi om nimi Har; lät́si hoonõhtõ `taadõ Plv; säidse hoonõht `paĺli kõrraga arʔ Vas || tuba, kamber palav ja niisugune `lämbund `huone Kuu; sialt tuul virutas igade pidi `teisi, tõi kohe `küöki ja `uonesse Amb

2. eriotstarbega ehitis a. ait – Sa kaks oonet, teine oli vilja oone, teine oli riiete oone; mine too oonest kausiga kala Khk; oones on seinte `külges salved Mus; Kus meite oone vöti on Kaa; toidu aśjad on `oones Vll b. ruum rehetoa otsas – Hi kui rehe tuba oli, siis oli oone, sou pärand oli ja pole `ahju sees olnd end Emm; oone oli külm, sεεl pole muud tehet, kui söömakraam oli sεεl sees Käi; kui rehed olled ära pekset, läks hoones külmaks Phl c. sillakast kui `sülda `tehti, siis all oli ka oone, `palkidest oli `ümber `ringi ja kivid `veeta `sisse, et ta meres paigal seisab Emm