[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

hool ool g oole hajusalt S L, Nis Juu Kos Ann Tür Pai Koe Kad Trm Äks Ksi Lai VlPõ; u̬u̬l (-ĺ) g oole Hää Pal hajusalt KLõ, M TLä Ote Rõn San, uale Kod; (h)u̬u̬l (-ĺ) g (h)oolõ V(g uolõ Lei); uol g uole Ris Amb JMd JJn Koe hajusalt ViK/ua- VJg/, Iis, `uole R(h- Kuu); uõl g uõlõ Khn

1. hoolitsus, hooldamine; hoid, järelevalve tämä on `ravitsejate `uole all, `tohtrite `uolest `antud Lüg; ei `vaise inimese iest uolt ei `kanna `kengi Vai; läks ise εε, jättas lapsed `saatuse ooleks Khk; ma lähe nüid, obu jäeb so `oole Muh; `ańdis oma aśjad mo ooleks Mär; piäb pere eest `oolsaste oolt Tõs; jäägu jumala ooless, küll jumal näeb Hää; eks igaüks pia oma eest oolt `kandma Juu; võt́tis lapse oma uole `alla JMd; õli `jätnud lapse sõbrade ualess Kod; tütar on minu eest oolt pidand Plt; tänä ma kupatasin [lehma] `väĺlä teese karjatse ooless Vil; si̬i̬‿o kurja ooless ennäst `anden, kuri om selle nõu mi̬i̬s Krk; egä üits peäb oma maja i̬i̬st u̬u̬lt `kandma Puh; su˽hoolõ ala jääss mu˽leväkot́t kah Har; ku kikõŕ`puhma i̬i̬st hu̬u̬lt ei kannaʔ, siss lääväʔ maŕaʔ mustast Räp

2. mure, et miski edeneks, laabuks; (asi) ajada, (töö) teha jms silmpaud ja kolm`kannad olid `laste `uoleks parandada Kuu; saan sene tüö `valmis, siis õlen `uoleta; `andas tüö `tõise `uolest teha Lüg; tal oli nii suur ool `meite eest Khk; kõik oo mo ooleks, oh sa igavene aeg Muh; kui se oo nehoke asi, et võib teise ooleks jätta Mar; jättis töö tüdruku ooleks, isi kolas `ringi Juu; sie uol mul ikke oli, et pidin `luomi minema toimetama JJn; tema uolel sai [kivikangrud] ülesse `lautud Kad; ei temal õle seda oolt ega `püüdmist mitte üks põrm Trm; ike piäb u̬u̬lt õlema `omse ette Kod; pruudi vend pidi olema ooles, et noorikut ära ei varastata Ksi; eks siis taĺlitanuvad mehed ka [loomi], aga suurem jagu oli see naiste ool Lai; olin metsavaht, oolt oli paelu, oole poolest oli räbal amet Plt; ahjud `küeti ää, se oli kõrsimehe poolt ool Pil; vanepidel ei ole u̬u̬lt oma lastest Krk; põllu pidämisega om külläld u̬u̬ld ja `vaiva Ran; midägi u̬u̬ld ei ole, makab nii paĺlu ku kulub Nõo; Rüä `pesmisegaʔ `oĺti alasi hoolõhn Rõu; inemisel ei olõ˽hu̬u̬lt `määntsegi aśaga Plv; võt́t `hindä `hu̬u̬ldõ timä müvväʔ Vas; u̬u̬lt `taaš́ti `arva muilõ (muret räägi harva teistele) Lei

3. hoolikus, püüdlikkus; usinus, agarus Tegi `uolega sukki ja `kindid Lüg; Ool peab suur `järges olema, muidu majasi nii `kordas äi jõva oida Pöi; ole ikka oolega töö `juures Muh; leib - - tahab `kangeste oolega `sõtkuda Lih; `lõikasime oolega rugi Tõs; sio aga aenad uõlõga kogo Khn; siis pidi kodu `õhtati ja omikuti oolega õppima Ann; istub nii uolega pesa pial VMr; piat oolege esi sääl man oleme, `paĺle murege ei saa midägi är tetä Krk; eelä keedi soolaga uppe ja sei `õkva oolega Puh; lehmä närivä `końtskit nii oolega, `kapsta `końtskit Ote; oia˽kokku oolõgõ, sõ̭ss tult läbi poolõgõ Krl; küll mä hummõĺ hummogo lää jo hoolõga su̬u̬ poolõ Räp || ohtralt, tublisti sai päris oolega iki kala Tõs; `särtuk on `sõuke pikem `päälmene jäkk - - `linnes on üsna oolega neid Hää