[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel

luht1 luht g luha R(n `luhta Vai) Sa Muh L(g lueha Vig) JõeK Koe ViK TaPõ(n lust Kod) VlPõ eL(g luhe Krk, lua Lei), loha Käi Mar Trv; n, g luha Kuu Vai Rei PäLõ Ha JMd Kod Plt, `luhta VNg
1. jõe- või mereäärne madal heinamaa `luhta one vie all VNg; meil paljas luht einamaaks Khk; [ta] käis eele luhas ~ `luhtas `eina `vaatamas Mär; me põle lueha likigi, siit oo paelu maad; `nüitsel aal luht kuib, tehässe `einä. kebäde kui suured veed, sis tä tõõseb senna `peäle Vig; teesed `luhtas eenämaal Tõs; lai luha oli, kus vesi üle jooseb, suur ein `kasvas Aud; luha peal kasvab kolmakańdiline rohi Kos; `mõisadel neid `luhte ikka oli Jür; lähme `luhta `niitma Koe; luhas oli vesi küll, aga tüma ei old; päris lage luht, ei sial ole `ühtegi põesast VMr; lust one madal loeme eenäm Kod; nad ei ütelnud, et `luhta läksid, nad `ütlesid, et lähvad `jõele, jõge `niitma Lai; jõe `äärne eenam, lage kui laud, see on luht Pil; lähme `luhta einäle KJn; lohan oli suur paks ein, tuli suur kuhi ülesse Trv; aenalise tulliva luhast kodu Puh; kui suuŕ vesi üle luha käenä, siss saana paĺlu `ainu jälle Nõo; kos tasatse aenamaa, jõe veere, nu̬u̬ kutsutass luhass; `ilma ridvata tetäss ka `kuhja luhaden ja su̬u̬‿päl Kam; Luhahn oĺl paĺlu kihulaìsiʔ; jõ̭õ̭ `vi̬i̬ŕne madalik, hainamaa, luht, mis keväjä vi̬i̬ all um Rõu; jõe um luhalõ ajanuʔ Plv Vrd luha|heinamaa, luha|maa, luha|pealne, luha|rand, luha|soo
2. luhahein obustelle oli oma `einam, niikui `luhta `rohkem [sees] Hlj; süväd paud, sεεl kasub sedist suurt `pitka `luhta, [kui] läbi püu tömmab, leigab püu kat́ti Jäm; `luhta loomad söövad Khk; soos kasub paljast `luhta Vll; luht - - kasvab `loikude sehes Muh; luht oo pikk rohi, seda ei söö kellegi loom Mär; luha, mis [jõe] ääre peal kasub, `kalda `ääres Vän; ega obusedki luha`eina `põlga, meil kasvab ia pikk luha JMd; luht on laia leheline, ilma varreta, kasvab jõe kallastes IisK; ku lammas suab üväss `süädä, siis vill kasvab ku luha Kod; madalatel kallastel kasvab luha Plt; luht om madal ein - - pilliru̬u̬g om `kõrge ja pikk Krk; `kolmõ `kańti kahrõ hain, tu̬u̬ om luht Har || tervitus lambaniitjale kui `lambid niidetässe ja tuleb mõni võõras inime, siis ta `ütleb: `lusta, vaata siis vill kasvab ku luha, tere `jõudo ja `lusta Kod
3. kõrkjas esi teime jõest `luhte, esi `kaksime, kudasime põhjad `alla [toolidele] Pst; luha om ümärikse; järve sehen kasvave luha, `luhtest tetäs tooli `põhju Hls; järven om `luhte, kõllatse nuti otsan; `luhta pannass iga lasturea vahele - - uvvest katusest tulep lumi `siśsi, ku `luhte vahel ei ole Krk; `luhtest tetti `puńte San Vrd luhk1

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur