Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel
luht1 luht g luha R(n `luhta Vai)
Sa Muh L(g lueha Vig)
JõeK Koe ViK TaPõ(n lust Kod)
VlPõ eL(g luhe Krk,
lua Lei),
loha Käi Mar Trv; n, g luha Kuu Vai Rei Pä Ha JMd Kod Plt,
`luhta VNg1. jõe- või mereäärne madal heinamaa `luhta one vie all VNg;
meil paljas luht einamaaks Khk; [ta] käis eele luhas ~ `luhtas `eina `vaatamas Mär;
me põle lueha likigi,
siit oo paelu maad;
`nüitsel aal luht kuib,
tehässe `einä.
kebäde kui suured veed,
sis tä tõõseb senna `peäle Vig;
teesed `luhtas eenämaal Tõs;
lai luha oli,
kus vesi üle jooseb,
suur ein `kasvas Aud;
luha peal kasvab kolmakańdiline rohi Kos;
`mõisadel neid `luhte ikka oli Jür;
lähme `luhta `niitma Koe;
luhas oli vesi küll,
aga tüma ei old;
päris lage luht,
ei sial ole `ühtegi põesast VMr;
lust one madal loeme eenäm Kod;
nad ei ütelnud,
et `luhta läksid,
nad `ütlesid,
et lähvad `jõele,
jõge `niitma Lai;
jõe `äärne eenam,
lage kui laud,
see on luht Pil;
lähme `luhta einäle KJn;
lohan oli suur paks ein,
tuli suur kuhi ülesse Trv;
aenalise tulliva luhast kodu Puh;
kui suuŕ vesi üle luha käenä,
siss saana paĺlu `ainu jälle Nõo;
kos tasatse aenamaa,
jõe veere,
nu̬u̬ kutsutass luhass;
`ilma ridvata tetäss ka `kuhja luhaden ja su̬u̬‿päl Kam;
Luhahn oĺl paĺlu kihulaìsiʔ; jõ̭õ̭ `vi̬i̬ŕne madalik,
hainamaa,
luht,
mis keväjä vi̬i̬ all um Rõu;
jõe um luhalõ ajanuʔ Plv Vrd luha|heinamaa,
luha|maa,
luha|pealne,
luha|rand,
luha|soo2. luhahein obustelle oli oma `einam,
niikui `luhta `rohkem [sees] Hlj;
süväd paud,
sεεl kasub sedist suurt `pitka `luhta, [kui] läbi püu tömmab,
leigab püu kat́ti Jäm;
`luhta loomad söövad Khk;
soos kasub paljast `luhta Vll;
luht - - kasvab `loikude sehes Muh;
luht oo pikk rohi,
seda ei söö kellegi loom Mär;
luha,
mis [jõe] ääre peal kasub,
`kalda `ääres Vän;
ega obusedki luha`eina `põlga,
meil kasvab ia pikk luha JMd;
luht on laia leheline,
ilma varreta,
kasvab jõe kallastes IisK;
ku lammas suab üväss `süädä,
siis vill kasvab ku luha Kod;
madalatel kallastel kasvab luha Plt;
luht om madal ein - - pilliru̬u̬g om `kõrge ja pikk Krk;
`kolmõ `kańti kahrõ hain,
tu̬u̬ om luht Har ||
tervitus lambaniitjale kui `lambid niidetässe ja tuleb mõni võõras inime,
siis ta `ütleb:
`lusta,
vaata siis vill kasvab ku luha,
tere `jõudo ja `lusta Kod3. kõrkjas esi teime jõest `luhte,
esi `kaksime,
kudasime põhjad `alla [toolidele] Pst;
luha om ümärikse;
järve sehen kasvave luha,
`luhtest tetäs tooli `põhju Hls;
järven om `luhte,
kõllatse nuti otsan;
`luhta pannass iga lasturea vahele - - uvvest katusest tulep lumi `siśsi,
ku `luhte vahel ei ole Krk;
`luhtest tetti `puńte San Vrd luhk1