[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

hobene obe|ne g -se Vig Kse PJg(n obe) Vän Saa Kei TaPõ VlPõ M(obe|n Hls Krk) T(obõ|ne Võn San), -sa Kõp Vil Trv Pst Ote; obõ|nõ g -sõ Võn Ote San V(h-; g -sa Har Vas); (h)opõn (-ń) g (h)obõsõ V

1. hobune koorm `peale ja obe pidi vädama PJg; ta oĺli parisnik, sai obeste `müimisest rikkas; kingitud obese suhu ei vaadata vns Saa; mine `sinna `lõike `piale obesid `sööma `veema Trm; obese elo `üeldi kolmkümmend viis uassad õlema; anna obene ja anna nuga kua (hobust välja laenates ole valmis kahju kannatama) Kod; kahe `aastane on nu̬u̬r obene, pooleteese `aastane on sälu nime all Äks; vana obene on tömbi sammuga Ksi; anna obeselle ommokone `vooder kätte KJn; obesad - - `seoti öheteise sappa ja `viiti `sinna `pahma `pääle Vil; aab `ullu `pü̬ü̬rä obesaga Trv; `aidun om obese `valla, `latren om `kinni Pst; laulatse oben är ehidet, lilli ja lipu puha looga küĺlen; [haigus] obesege tule ja `äŕgege lää; ärä otsi obese seĺläst (pealiskaudselt), otsi iki ninda, et ta otsit om Krk; va `mustlase rojo, tuleb siiä oma `pouslakin obest vaheteme; obene tallin, änd rästän = suits Hel; peremi̬i̬ss pannu obese ette ja `sõitnu Alasu̬u̬ pääle raha `ot́sma; inimene aevastab, obene `turnab Ran; vähälik obene, aga jala, ni̬i̬ käesivä juśtkui kerilavva all; temä `teie obese i̬i̬st tü̬ü̬d, aga lehmä i̬i̬st `jõie `viina Puh; suure peie olliva, lätsivä kate`kümne obesega kabelide; pańd kõ̭ik nu̬u̬ kurina ja `eĺme `kaala - - nüid om nigu `mustlase obene; valge obene vainul, konna krooksuva sehen = keŕk Nõo; söögivahe `oĺle mõni paaŕ `tuńne, siss saeva obese ja inemise süvvä Võn; obesile tetti agana `sü̬ü̬mä moĺli `sisse - - `panti `küĺmä vett `pääle Kam; obesa olliva karbatõben Ote; ku obene sutt nännu, siss mugu nakanu `turskama ja `ki̬i̬rdlemä Rõn; taa vana kuri hobõnõ, kae˽kui lümmütäss, kõrva˽ligi pääd ja vahiss kuŕastõʔ Kan; ajaʔ obõsõlõ `päitseʔ pähäʔ Urv; Võtat naasõ, saat murõ, võtat hobõsõ, saat hoolõ Krl; ta mi˽pessümaśsin om kuuõ hobõsõ `jouline; lähät nigu setu hopõń, kombõrdõt pääle ütele poolõ ja tõsõlõ poolõ Har; meil oĺl nu̬u̬ŕ hopõń nigu ujakala Rõu; peräst kihutamist pańnime noorõ hobõsõ `vahtsõst ette, sõ̭ss käve ilosahe tasaligult Plv; tu̬u̬l minnev ei eläjä ja hobõsõ edesi, kiä `kassõ tapp; külä oĺl kõ̭iḱ täüś hobõsit ni rahvast; hopõn sõit, uh́a˽`saisvaʔ = latsõ häll Vas; [lapsed] `sõitva hobõsil, a esi omma nuia säläh (kepphobusest); lase `vaesemehe hobõsõl ka joostaʔ (lase teisel ka rääkida) Se; hopõn um peremehe ravitsaja, leebä `ańdja; inemeist `peetäss sõnna pit́ih, a hobõst uhi`lõ̭iga pit́ih Lut || (kiililistest) vana tondi obõnõ Võn; vana `juuda obene - - jõe kohal vuriseva, rohelise siiva säĺlän Kam; vanajuuda hobõsõl ommaʔ `väega ilosaʔ klaariʔ rohekadsõʔ siivaʔ Kan; vana halva hopõn Lut

2. haspeldamisel või käärimisel tekkiv viga obene `sisse `minnu lõnga `aamise aig Trv; ta kurivaim om obese `sisse vedänu Hel