hirmutisirmutisJõe/`i-/ Sa(-d-SaLä) MuhsporLHa, AmbVJgPltKJn, e-ReiMar/-o-/ KulKos, g -e; irmute|sJõe/`i-/ MärVigHääsporHa(-o-) Jä, KsisporVlPõPuh/-ss/, g -se, g -tseVigHääJuuKJnSJn; jõrmutõs g -õKhn (hrl liitsõnades) 1.hirmutaja; hirmuäratav või vastik olend, peletis äkist sedine irmutis kallalJäm; nää mihand sa oled – kut teiste irmudis [näruste riietega] Khk; silmä `tahma täis nao suur ermotis (inimesest) Mar; vits oo laste irmutisTõs; [vihmaga] kana on nõnda kui tolgents - - seante irmutis koheSaa; mina põle näind nisukest irmutest (kodukäijat) JõeK; ärä `määrnud ennäst nagu va irmutes; Ni̬i̬d autud põle muud kui obuste irmutisedKJn; näi `väĺlä kui mõni irmutesPuh 2.(hrl inimesekujuline) peletusvahend `erne pöllale pannasse irmudissi kui linnud söövad [herneid] Khk; vilja irmutisPha; kohutised ja irmutised [lindude peletamiseks] Tõs; irmutised pannase siss `väĺla kui nisud kasvavadTor; tegi maai·lma sured irmutesed senna [huntidele] Hag; nisu ermutis ermutab `varblasi; loojuksed ei karda ermutistKos; pańnin irmutse, vana kuue või särgiSJn 3.hirmutamine lapsele irmudiseks o pendidKhk; [hernehirmutis] `Löödi erneste `sisse `püsti, `lindude irmutiseksPöi; [kolumats] oli mud́u üks irmutese sõnaKul; sie sinu tühi irmutes, ega ma seda kardaKoe Vrdhirmutus