[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

hinge|päev inge- Mar PJg Lut/h-/; hińge- Se; eńge- Trv Kam; `eŋŋe- Vai; gpl `inge- Pil
1. hingedepäev `ingepääv `üeldi, si̬ on muidu `siuke vana`aegne asi Pil; sis om `aaśtakah vi̬i̬l neĺli hińge`päivä - - üt́s hińgepäiv om sügüse, inne `nahtse`päivä nätäĺ, kolm nädälet pääle `mihkle`päivä. tuu om sääne kõkõ `tähtsäp hińgepäiv, tuud õks `peetäss; ja hińgepäävä ka käüdä äi sannah ja `rõivet mõsta ai eih; tõõnõ hińgepäiv om kat́s nädälet inne maaselitsa jäl puuĺpühätsel pääväl. sügüsenne hińgepäiv om puuĺpühä. kolmaśs hińgepäiv om raadõvitsah, pääle lihasöögi; suvisõ pühi puuĺpühä om sõ̭a hińgepäiv Se; [novembri] edimäne päiv um `kõiki pühhi päiv a tõńõ um joʔ hingepäiv; hingepäväl `koŕjusõʔ [kiriku juurde] tühälidseʔ Lut
2. millegi tasuks tehtav tööpäev nüid ei ole εnäm inge `päebi tehä Mar; Ingepäevadeks [teise toanurgas elamise eest] olid sügisel kartulivõtmise ajal neli päeva PJg

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur