[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 1 artikkel
hingeline a, s < hing1
1. hinge omav; elav, elujõuline nad (millimallikad) on ikke `iŋŋelised `luomad ka Kuu; aljas o `öössine `nõiduslik asi - - ingelene asi `metses Vig; kõri oo iga ingelisel loomal Tor; mul oli täna ingeline leidus (leidsin hanepoja) Pee; sõss om maja man üit́s engelin inimen, kessi näge; ta ka engeline lu̬u̬m, ta taht süüvvä Krk; kes `seantse engelise, kel ää eńg sihen, ni̬i̬ jõvvave vi̬i̬l midägi tetä Hel; inemine um hingeline, elläi um tossuline Rõu; [poolel rasedusajal laps] om hingelinõ, heĺotass joʔ; jumalõlõ teno, hingelinõ om ~ elolinõ [laps sündides]. ku om hingelinõ, siss panda‿i inne [ristimist] `riśti `kaala Se Vrd engelik
2. elusolend; pereliige meri on tühi ja `paljas, pold `iŋŋelist (ühtki kala) ottada Kuu; mittu `engelist (looma) siis üle`talve on ka VNg; Et `näetsa niid kui pailu neid pisiksi iŋŋelisi (putukaid) sii on Krj; iŋŋelii·st põlnd kodu ku `käedi Saaremal kilupüiul - - sead olid koa ühes laeva nõnas Rid; Tarvis jälle vaadata mis õhtaks oma ingelistele (loomadele) ette anda PJg; siss on `irmus olla - - kui `teisi ingelisi es ole Saa; viis ingelist oli perekoǹdas Kos; Veski seisab. Põle sial üht ingelist liikumas Trm; sial ei ole inimese ińgelestki kodu Ksi; ta ike üit́s eńgeline om, kas lu̬u̬m vai inimene Krk; mine kae üle läve `lauta mu hingelim̆si kah Har
3. (nii ja nii mitme) liikmeline siis teil õli juo `neljä `eŋŋeline pere Lüg; `mitmeiŋŋeline pere Rei; kahe`kümne ingelene perekond Tor; viie kuue ingeline pere oli VMr; Pere õli kolme ingeline; naine, tütar ja ta ise Trm; meil om viie engeline perekond Krk; Kuvvõ-`säitsme hingelisele perrele `võete nii `umbõs ruhmiko täüś kesvä `jauha [kördi keetmiseks] Räp Vrd ingene
4. hingemaa pidaja meil om periss üit́s eńgeliste külä Puh
5. ei õle ingelist (põrmugi) `süia saanud Trm
1. hinge omav; elav, elujõuline nad (millimallikad) on ikke `iŋŋelised `luomad ka Kuu; aljas o `öössine `nõiduslik asi - - ingelene asi `metses Vig; kõri oo iga ingelisel loomal Tor; mul oli täna ingeline leidus (leidsin hanepoja) Pee; sõss om maja man üit́s engelin inimen, kessi näge; ta ka engeline lu̬u̬m, ta taht süüvvä Krk; kes `seantse engelise, kel ää eńg sihen, ni̬i̬ jõvvave vi̬i̬l midägi tetä Hel; inemine um hingeline, elläi um tossuline Rõu; [poolel rasedusajal laps] om hingelinõ, heĺotass joʔ; jumalõlõ teno, hingelinõ om ~ elolinõ [laps sündides]. ku om hingelinõ, siss panda‿i inne [ristimist] `riśti `kaala Se Vrd engelik
2. elusolend; pereliige meri on tühi ja `paljas, pold `iŋŋelist (ühtki kala) ottada Kuu; mittu `engelist (looma) siis üle`talve on ka VNg; Et `näetsa niid kui pailu neid pisiksi iŋŋelisi (putukaid) sii on Krj; iŋŋelii·st põlnd kodu ku `käedi Saaremal kilupüiul - - sead olid koa ühes laeva nõnas Rid; Tarvis jälle vaadata mis õhtaks oma ingelistele (loomadele) ette anda PJg; siss on `irmus olla - - kui `teisi ingelisi es ole Saa; viis ingelist oli perekoǹdas Kos; Veski seisab. Põle sial üht ingelist liikumas Trm; sial ei ole inimese ińgelestki kodu Ksi; ta ike üit́s eńgeline om, kas lu̬u̬m vai inimene Krk; mine kae üle läve `lauta mu hingelim̆si kah Har
3. (nii ja nii mitme) liikmeline siis teil õli juo `neljä `eŋŋeline pere Lüg; `mitmeiŋŋeline pere Rei; kahe`kümne ingelene perekond Tor; viie kuue ingeline pere oli VMr; Pere õli kolme ingeline; naine, tütar ja ta ise Trm; meil om viie engeline perekond Krk; Kuvvõ-`säitsme hingelisele perrele `võete nii `umbõs ruhmiko täüś kesvä `jauha [kördi keetmiseks] Räp Vrd ingene
4. hingemaa pidaja meil om periss üit́s eńgeliste külä Puh
5. ei õle ingelist (põrmugi) `süia saanud Trm
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|