hilja1iĺja (ilja) SaMuhRidMärVarTõsKhnKPõIPlt; iĺjäTõsKod; `iljaR(-äVai) ?JämAnsHiJõeKAmb(ls), h-KuuPhl; `iĺjaHljIisRSaLäJõeKIisTrmKod; iĺlaKhkKärKaaLäPäPõHaTürPlt, -äRidKJnTrvRan; `iĺlasporPä, RisJuuAmbVlPõHls, -äKJnTrvKrk; illasporLä, PJgspor Ha 1.hilja; antvara Paremb `hilja kui ei `millalgiKuu; `ilja on, aga ei `jaksand `tulla varembVai; Kus sa nii ilja änam lihad, teised magamasPöi; kana paneb vara magama. inimest panevad `iljaKäi; nee o eenälest, kis muud na iĺla köibVig; tänabu akkas rohi illa `kasvamaRis; sügise on ilja `kangesti viljad viel väĺlalHag; `iĺla kiriku, vara `veskele, soab ruttu tagasiJuu; iĺja`võitu sai `pandud `kartulid mahaJJn; mis sa iĺja `öösse kolad siinLai; ommuku vara ja `õhtu `iĺlä `tõmbass tü̬ü̬ manKrk; hilja peale ~ poolehilja(ks), hiljem(aks) Merel `käüdi ka `aeva `hilja`pääle sügüsülKuu; `aiga `lähte jo `ilja `pääleVNg; Papil põles `ööse ilja peale veel nii erk tulukePöi; tä tuleb illa peal kodoMar; vili jääb iĺja `puole korjataJMd; rükkid jäed iĺjä `piäle tehäKod; `rohkemb sügise iĺlä pääle, siss om noid tumedit `ilmuRan | sügise illa poolt (hilissügisel) RidVrdilda1, hiljaku, iltsõhe || hiline, hilis- `Ütlesime teistel, et oleme iĺlad (hilised) ja piame nüid teistest rutem `niitmaHan; nii `kestis see traĺl iĺla `ööniRap; läksime külasse, olime iĺja `õhtani sialJõeK 2.hiljuti `pikne vast `ilja loi ühe `surneksJõe; illa oli nähä, kus tä ikke sai sissMar; `setverdi mõet tuli iljaKos; ma nüid iĺja veel `eksisin äraLai; meil olid veel iĺja käärpuud allesPlt; popsi nime tuĺli alles `iĺlaSJn; sii olli `iĺlä alle, ku ta siin käüsKrk; hilja aja eesthiljuti tihesti `kurdus lai käis oli, ilja aea eest kεisid [nendega] Khk; ilja aa eest oln seal `nuhtluse sammasMuh; vanasti `kańti `pastlid - - kingad oo illa aea eest tulnLih; iĺla aja eest oli Vädamu koht allesRis; alles `iĺla aja‿est ühe neĺlä`kümne `aasta `i̬i̬stki ma oĺlin `võeras pulmasKJnVrdilda1, hiljaku, iljalt