[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit

hiiajus `(h)iiaju|s g -kse takistus tuli minule `hiiajukseks Kuu

kiidsu kiidsu Hls Puh, kiitsu Nõo kiisu

kiidsur kiidsuŕ g -i s < kiitsuma `kiid́sjä hopõń kui kiidsuŕ. koes sa läät sääntse kiidsuriga Se

kiidus1 kiidus g -e Khk Kse Han Tõs Tor Hää Juu Jür JMd Koe Kad Sim Plt Kõp, kiiduss g -e Trm Lai Plt kiitleja, hoopleja; kiitust ootav inimene Oo söhussi ka kis pailu kiiteved ennast ning oma asju, see oo kiidus inime Khk; Kõige suuremad kiidused oo [nemad], nende suguvõsa ja kõik nende aśsad `olle kõige paramad Han; tää `kange kiidus inime, `ootab `kiitu Tõs; Oled kiidus ja jäädki kiiduseks Hää; sie va kiidus mies, ega selle juttu maksa paelu `uskuda JMd; Eks neid kiidusseid inimesi old alati Lai; muutku kiidusse jutt Plt Vrd kiides, kiidu

kiidus2 kiidus g -e JJn Kad VJg Iis/g -se/; `kiidu|s g -kse Kuu Hlj Vai(-os); kiiduss g -õ Räp
1. kiitus Oma `kiidus igä `haiseb, vade `toiste `kiidus heliseb Kuu; se on jo üle`liigne `kiidus Vai; ega tema kedagi tia sest kiidusest JJn; kiidus on ia asi Iis
2. tänu Sa teid `mulle `suoja `leibä, suur `kiidus Kuu; `paĺlo `kiidoksi Vai; suur kiidus Kad; suur kiiduss ja teno jumalallõ Räp
Vrd kitus

liidus(s) liidu|s g -kse VNg/`l-/ Kad; liiduss g -e Trm; `liidu|s(s) g -sse Lüg; g liiduse Trm, `liidusse Vai liite-, jätkukoht paas on `mitmes `liidusses maa sies; `liidusse kõhast `annab usina järele kui `murrad Lüg; kahe pae vahel on `veike `liidusse vahe, kust vesi `juokseb Vai; tüńn akkas liidukse vahelt `juoksma Kad; Tuletikk `pandi kaks vaksa seenast eemale põrandalaua prau vai liiduse vahele - - ja võta nüid tikk suuga põranda vahelt ära Trm || (koljuõmblustest) Pää`luude vahel `liidussed, `liidustega `sõisavad kuos Lüg

niidus niidu|s Phl JõeK Pai Kad Rak, g -se Jaa Juu Koe, -kse VMr VJg Sim; `niidu|s Hlj VNg, g -sse Lüg IisR, -kse Kuu; niiduss Trm Lai, `niiduss Lüg Jõh, g -e

1. niitmine `Oige `hunnik kohe `villu ühest `niiduksest Kuu; `leigati `sirpidega, ega sääl `olnud `niidust (vikatiga niitmist) kedagi Hlj; Ei mina sinu `niidussega rahul ole, murendad `kaera ära IisR; kes seda niidust nii pea löpetab Jaa; on niidus `valmis, siss tuleb loo `vetmene Phl; niiduse jao olid maha soand Juu; esimine niidus `lambal VMr; jaanipääva aal akkab niidus VJg Vrd niidõ

2. niidetu Homikuse `niidukse vois juba `ehtul `varju ala `panna Kuu; midä keväde `niidus on, sie ei õle enamb `ninda ia, siis on juo `lammas `lahja Lüg; Ia peremes ei jättagi kahe `päeva `niidust maha IisR; täna omikune niidus JõeK; `võt́sid niidukse üless Sim; sial on niiduss muas Trm; pesin kolme `lamba niidusse ära Lai

piidsaus → piidsahus

piidsul piidsuĺ rünt – Lut Vrd piids2