hernesernesS(h-Phl) LKPõIisIisKhvKLõ, sporM/ -ss/, `e-sporR(h-Kuu), ernLügIisR, erneVMrsporTaPõVlPõM, T(-eʔSan) V(h-; [h]erneʔ, herneh), `erneRIdhvJõeKÄks, g `erne (`h-KuuPhlV; -ŕ-V); pl `ernedLai; jernõ, järne, pl `jerneʔ, -õ, `järneʔLei; ärnes g `ärneTõs (1. ja 2. tähendusrühma piir pole alati selge) 1. hernes a. taim; selle kasvuala `erni `pekseti `vardaga; oli `tehtu ühe`postine `aasa `ernide ja ubide jaustVNg; `erne tahab sääl `kasvada, kus on paat; uba ja ern `siuti `vihkude; `lastele ikke `üeldi ku - - `erni `käisid `süömas et näkk on `ernesLüg; suurdele ernestele pannasse `roekadKhk; ernestel ikka veel lestad päälKrj; `erne üva ehk tõraRid; `ernepeletis pannasse nisude ja erneste `sisse; `väiksed `erne viiksudVig; kanad oo `ernisTõs; `väiksed ua ja `erni läätsäd, mis akavad allesSaa; `erned olid keik kuker`paĺli maas (maha vajunud) HMd; ilust `erned olid, nagu urvad koheRap; `ernel olid kärbisedAnn; ku madikse pää oli tie `kõrge, siis kasvab mää puol või `künka puol parem ernesVMr; `ernetel saab `vasta `pinki kahlud ära `lüedudSim; ernet niidetasse vikatiga, ja kistasse kua Trm; erne ei seesa, lähäb külite, kui on pisike ernePal; `ernesse pannasse tońt `värbusid irmutataLai; `ernile tahava kärbussa `sissi pannaTrv; siga läits `ernessHls; mõtsast tuvvass kuiva `erne - - lastass [rehe all] obestel sõkku. obese viiäss ernedel pääl; `ernit tõmmati sirbi ninage ülessKrk; sulase erne `oĺli sääl karjamaa veerenRan; latse lätsivä `ernede `kõtru `sü̬ü̬mäPuh; tinav`aasta om `väega lõkane erne; vanast kakuti sirbi nõ̭naga ernet; mõnikõrd erne kah, aap kasu taka; vanast aid `olli ernet täis ja uba; Ernest ja tütrikust ei mindä putmata mü̬ü̬däNõo; paĺlu lakku om küllen, erne saa kõdranõOte; ma sei `hernen nii paĺlö `kõtroKan; kiä `mü̬ü̬dä hernet lätt, piat õks `kaksamma paaŕ `kõtruHar; [ihne mõisnik] `andnu˽käsü et, `herne`niitjil `olku˽pulga˽suuhn; Tu̬u̬ (angerjas) oĺl käünü˽`hernehe kah, ku˽herne˽kon jõ̭õ̭ ligi trehväśs olõma - - timä oĺl söönü˽`herne `lehti ja `herne `lauku; noorõ `kuuga˽külvet herne˽naglutõdass, vana `kuuga˽külvet vaglutõdass, täüś`kuuga˽külvet kasuss kõdrinõRõu; herneh om jo˽`hindäkoruʔ; meil esäkotoh tet́te küll herneht paĺloRäp; `jerneʔ pikavarõga vikadiga neidetasõLei; `suvvõ kasugaga, `talvõ paĺass = `herneʔ; [mängus] kahr `näütäss, kuiss latsõʔ `hernele `lätväʔLut || figTüdrukud `irnusid kohe `erneks (tõmbusid suurest naerust kõverasse) Jür; `Ernen tettu (lokkisjuukseline) Hel | (heast, muretust elust) seast elu ei oole `ernen ka, miul om ää eluKrk; No oll täl viil elu ku ernen, põlve ku põrsal Hel; mis no laisul viga, eläse˽ku `ernenKrl; Elo nigu `hernel `maśka`pinre päälPlv; Elo niguʔ `herneh Vasb. (eri sordid: taim ja tera) `alli `ernes on suppist tehä magusamb; `valgedest `ernidest saab muidu üvä supp kaLüg; rohelised `erned on kaKhk; iiri allid, kure kirjud `ernedRei; aĺlid `erned ja `valged `erned kievad `küpseks ja lähvad tümaksKos; `ernid on `muste, `aĺlisid, sinisid, ja mõned päris `valgedTrm; meil `kolme `tõugu `ernid: kesa `erned ja `valged `erned, aĺlid `erned ja kärbis `ernedPil; alli `erne ~ jänesesita `karva `erne; `taeva`karva sinitse `erne; kõllatse `erne; siss tulli riia `erne, suure jämme, kõllaka `valgeKrk; `vaĺgit ja `aĺle `eŕnit ma näiKam; jänese sita `erne om kirju; aĺlass erne. tol om `aĺla terä - - sinitseOte; ma küĺvi kattõ `soŕti `herneid: `ahku `herneid ja `valgõid `herneidHar; söögi jaost omaʔ õnnõ `valgõʔ ja `haĺjaʔ `heŕneʔ; `valgõ herneh taht kõvva savi maadRäp; sińdse `herneʔ ja `valgõʔ kirivä `herneSe; suurõ˽kiriväʔ `herneʔ; suurõʔ `valgõʔ `herneʔ; vahadsõʔ `herneʔ, pandass näid `kaṕstidi `sisse ni hapatusõ `sisse; `veikuʔ `valgõʔ `herneʔ, `kõtru paĺlo, arvatass `saaksaʔ `herneʔLut 2. (vili) a. hernetera, -seeme; hernetoit `erned pole jound viel `lesta `sisse `kasvadaJõe; kui `surned `valvati siis `enne `keideti suur pada täis `erni. siis `anneti `kõigile `valvajatele `erni; murenda `erni; `Ernest `külvä `põhja`tuulega, [siis] kieb `erne `pehmestLüg; ei saa `ilma `ernita `liend `keitä; [hernekülvamisel] ei `tohtind `olla siit sie `pohja tuul et s‿pidi tulema `ussitanned `ernedVai; [see, kus] `erne loodused sihes, on lestkaunJäm; pisised `erned külitasse, suuremad pistetasse mahaKhk; `ernid `poetamaMuh; ube `ernid `pandi koaleenisega lekesseMar; [supis] `ärni na vähä, et aa `ratsa obusega taga Tõs; Anikõredest `teht́i keraalused - - `kuivi `erni `pańti `sisseHää; veeretasin `erneid [riidega kaetud kausil või taldrikul] - - ilusad `erned lükkan näpuga `väĺla, prügiprahk jääb mahaJuu; ernes ei maitse juo siis enam ia, kui teda parsil kuivatakseAmb; kui ei saand [õppetükki] `selgest ehk lugetud `pańdi `ernete `piale põĺvili; ernes tuleb nii külvata et viis ernest ühe obose raua `sisse lähäbVMr; paneme [keemise ajal] äkitselt `külma vett `piale siis `erned ehmatavad lähvad tümast koheVJg; vedu ajal on `vankri põhi vahest `ernid täisTrm; keedeti ära `erned, `pańdi `soola `piale, need olid soolaga `ernedLai; li̬i̬m oĺli `rahkjatest ernetest; `ernel naelad si̬i̬s, mis `sõukest kõvad onKJn; kupadet `erne; naglatse ja kildutse `erne; `ernit külvets, ku taevass kiriveneKrk; `erne puhun om üits kandsik `leibä, ua puhun kaits kandsikut; ernet külveti `pääle päevä, et siss ei `maotanavaRan; sańt tõmmanu `erne õngu`lõ̭õ̭ri; `maotedu `erne korjati enne `leotamist `väĺlä; sääl maan om mõni `ernepõrmukene, kana om jo ullu `ernide `pääle; kui ernet külveti ehk uba, siss tetti `lõunõ tuulega, et siss saava `pehme `erneNõo; pihu pild linna, sisask eit `eŕnit, tet́ti `eŕnit, kui sisask `laulseKam; puhetu `erneʔUrv; meil `keeti (keedeti) `lõunass kuivaltõ `hernõid, `pańti su̬u̬l `sisse; minevä `aestaja `oĺli˽`herne `kõrksõʔHar; kõdritsõ˽suṕi `sisse `väŕskit `heŕnit kah; kas `hernist vai oest (ubadest) kah [tehti tampi]; [söögiks tehti] Ua˽teŕriga, `herne `su̬u̬rmidõgaRõu; ma `viśksi ka `herniid `maaha kanolõPlv; mis kurõl viga kõŕgistaʔ ku `herne˽nõ̭na all (öeld sellele, kes toitu valib) Vas; Kes upõ ja `hernidega `leibä sööse tol lätt pää `paĺjass; hernehte `pääle oĺl üt́s tõõnõ ku̬u̬ĺ`meistre `lat́si põĺvilõ pannuʔRäp; herneht süvväss ni upa süvvässSe; `herne külb, ku vaglaʔ tulõvaʔ `ussõ maa siästLut || fig`Kuivi `erni söönud (rase) Hää; Erned kindas (külmast on sõrmed konksus ja kindaots ripub tühjalt) Amb; [viska] Niguʔ `hernit `vasta `saina (tulemuseta) Rõub. (võrdluses hernetera kujulisest moodustisest) `sassaparilad suos `kasvavad - - [pärast õitsemist kasvab] nagu ern `otsa IisR; nii pisised `tuhlid nda‿kut `ernedKhk; justkui `erned `joosvad [pisarad] `silmdest `väljaMuh; Nordi meres oli naa soolane vesi nagu `erni jooseb mahaAud; [tallel] mustad täpped oli sees, jüst nagu ernestega ää visatudJuu; [higitilgad] nõnnagu `erned veerevad mahaKsi; suure pisare tulev ku `erne kunagi; `mõisal rüä ku `erne (jämedateraline) Krk; ihu `oĺli `vaĺgit mädä`viĺle nigu `ernit täisRan; [rõugevillid] nigu `erne ihu pääl; aga ku rahe om, siss joosep nigu `ernitPuh; ja kos jutt, ta `õkva nigu `ernit valass; kõnelda ta mõist, suust ju̬u̬sk `väĺlä nigu `ernit jälleNõo; [rõugevillid] muial mädäsiʔ ärʔ, a jala talla all oĺli˽nigu musta˽`herneʔKan; silmäʔ `ju̬u̬skvaʔ nigu `hernitRõu; silmä `ju̬u̬skva vett kui `heŕnit ~ `herne teŕri `vällä (pisaraist) Se Vrdermes 3. hernetera taoline asi või moodustis Sis `kiereti tämä (tõrvatilk) sen jahu siess, `ümmürgäsiks `herniks (tõrvapillide tegemisest) Kuu; `erned `viina `pääle `leivad `neskesed teräd justkui `erned. siis õli vett pali sies; palav on, silmnäost ajand palava `erned üles ja vettLüg; [külm koor läks aeglaselt võiks] Siis oli niisuke `erneteraline ja rabeIisR; pesu sini natused nee `üitasse ka ernesteks; kui jahudele koid `sisse sugend, siis nad löövad `erne Khk; kui kihu imeb jääb jusku paistetuse ernes ülesKad; `lamba `herneʔ (pabulad) Lut; hernel LügJõhIisR ~ hernes SaaLai ~ hernen TrvHlsKrkhernetera taolise moodustisena, piiskadena;hernele hernetera taoliseks moodustiseks – IisRkui vesi akkab `kiemä, `üellässe - - vesi on rakkul ja vesi on `ernelLüg; Äge ilm, `otsaedine `ernel päev `otsa; Või läheb `ernele ~ mańt on `ernele läind [võitegemisel] IisR; nõnda palav on et vesi on `ernes otsapäälSaa; igi jooseb `ernenTrv; rüäl om pää mett täis, ku tilgan puha - - `ernen otsanKrk 3. tangtõbi; tang, finn siga on `ernel, on `erne sugused munad liha siesVai; ku˽tsial `herne omma, tu̬u̬st lihast ei˽saa medägi muudku `si̬i̬piHar; kui südä `hernit täüs lät́s, siss `ku̬u̬li [siga] arʔ; `herneh tsigaRõu; a no‿i olõ˽kuuluki, et t́sia˽`heŕnih ommaʔVas 4.hrl plrõuged a. rõugehaigus; hvrõugevill – KamOteV`ernist pimedäss jäänü [vanamees] Kam; ma `poiskõsõn `põśsi `hernit - - `aasta `rińgi oĺli˽jala talla all nu̬u̬ʔ `herne˽nätäʔKan; mõ̭nikõrd oĺl terve˽külä `hernin; `herneʔvan ~ pokaʔhrlUrv; nii oĺl `herneid täüś ku `tińtiHar; sis ku pokkõ pandass sis ei nakaʔ `herneʔ `külge; mustaʔ `herneʔ ummaʔ `surma viiäʔ `herneʔRõu; `pääle `hernide tulõ muhu tõbiPlv; lät́s (jäi) `herneheVas; lat́s om `hernehSe; `herneʔ saava toolõ, kual olõ‿iʔ pant (pole vaktsineeritud); palõʔ ku tsiatsungõrmaʔ (`herneʔ) Lutb. kaitserõuged kui ma leeritüdrik olli, siss `panti `ernidOte; mul om `täämbä lat́silõ `herneid `pandma mineḱHar; kuʔ `keskmidsest koolist `vällä sai, sis `minti `hernit `pandmaRõu; `herne läävä kasuma käe päl; ku oppõ `herne `pańdjass arʔ, siss anda as sõttaSe