hell1ellVõn, g ellasporLKIM, elläMarKodKrkTLä, `ella, -äR(h-Kuu); eĺl ?Juu, g elliHan, elleSan; heĺlHar, g heĺlä (-ll-) RõuVasSe; komp elle-HanRan; eld g elläTrv 1. füüsiliselt tundlik a. külma- või valukartlik; valulik [toobri kandmine] jätt ola`päälise `helläksKuu; kõik kõhad on `ellad ja `aiged. ei `kannata `kääga `katsudaLüg; `ammad nii `kangeste elläd siis kui sa oled apod sööndMar; kui paĺlu käind, siis jalad elladJuu; sa `liiga ell `küĺma `kartmaHJn; mu keha on ell ja `aige kõikVJg; obesel kaal ell, ei võta enäm `ranga `kaala; nu̬u̬r nahk oo ell ja valus. ei sua vikatid ei rehä võtta kätteKod; kui [külm] paĺju põrutab, siis on mäda mekk juures - - `kartul on ellLai; obene om ell, temä mitti piidsa`lü̬ü̬ki ei kannate; `amba elläss lännu, `peĺgäv `küĺmäKrk; käe om `rõiva`mõskmise `perrä elläss jäänuva; `amba igeme olliva nii ellä et, ädäld vaevald sai `süvväNõo; iho om ell, ei kannata `küĺmäVõnVrdella3b. vähe vastupidav, purunev mehed on jüst nagu ell kana munaJuu 2. psüühiliselt tundlik, (õrna)tundeline; kergesti solvuv; hellitatud ell inimine kie sittast `asjast vihastubLüg; üks ell inimene tohi tεtä `keegi puudutadaMar; ta on nii ell, et `talle ei tohi midagi `ööldaLai; ell lait́s om ärä ellidetKrk; ku latse `väegä ärä oedass, siss nä jäevä ellässNõo; taa om `väega heĺl, alasi omma˽tel silmä˽vett täüs, ku˽medägi `ütlätHar Vrdhellik, hellikäne, helläne 3. õrn, lahke; hoolitsev `ninda ell `lapsegaHlj; Isa kardetse änam kui ema, ema oo ellemHan; tal on küll ell südä nõnda‿t kohe tuleb ale mi̬i̬l `pääleVil; näʔ ommaʔ `hińdä vahel `väega heĺläʔRõuVrdella3 4.s?hellitatu esimäne [laps] emä hell, `keskmäne koera kell, viimäne viisopaalKod