[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

peni|keel (teat taim) pińikeeleʔ, nu‿mma˽ka vi̬i̬‿päl, konh soodi pääl `säärtse laja lihekese Har; üt́skõrd - - varastannuva˽`hainu `ü̬ü̬se, a pümmega es näeʔ, et pinikeeleʔ oĺli seeh. veenü˽`lauta lehmäle, lehm `lõpnu ärʔ Plv; pinikeeleʔ omaʔ piä säänäst `mu̬u̬do kui kalmussõʔ Räp; piniki̬i̬ĺ om sääne laṕik hain, su̬u̬ pääl nu kasusõʔ Se