heleele g eleSM, -daRLKI, -däLügVaiKodKJnTLäTMrKodT; (h)ele g -jäKuu; n, g elleVai/`e-/ HlsKrk(eĺle) SanV(h-; j-, jellõLei; n elleʔKrl); elle g eledäT; helle g heleheHarVas; heĺle g helehhäLut 1. tugevat valgust kiirgav; kirgas, särav; valgusküllane Isa `külmi `pohja `tuuli, emä elejä `päivä`paisteKuu; ele päiv. ei saa `silmi `lahti `oidadaLüg; `Uuvele tehasse `suuremad `aknad kui vana majale, küll siis tulevad tuad eledadIisR; täna `õhta oo nii eled tähed `taevasMuh; korra läks [ilm] naa allisse, aga nüüd `tõmmas jälle eledamassMih; tema (põhjanael) on ele, nagu tuli põleb `taevasSaa; autul oli ele `valgusKos; ahve ei taha eledäd, tämä oiab pimedä (lumise jää) `alla; ele ijatus - - ele ja puhas nõnnagu kluaś. paessab läbiKod; oli ele kuu `valgeLai; kui ilus ele ommiku oĺli, siis `mińti lina külimaSJn; kui `taeva pääl paĺlast elembe tähe nätä om, siss tähendeb si̬i̬ maru ja suurt saduHel; näeb et sarviline, eledä (läikivate) `siĺmiga, vahib tälle `vastaRan; nii ele tuli, et siĺmä nakava vett `ju̬u̬skma; ku‿ta eledät `välku `viskab, mina `väega toda `peĺgäNõo; taavaśs om jelle (virmalised taevas) Lei 2. (värvist, värvitoonist) a. heledavärviline; valkjas; blond `eigas vanad inimesed eledi `riidi tahaVNg; Samagońka sul küll puhas ja eleda `karvaIisR; küll on monel eledäd `silmädVai; `mailane, teine riips on tumem ning teine elemKär; `lendjas on alt ele aĺlas, seĺla pealt `mustjas aĺlVän; [lapsele] `Tuĺlid tulenaksid, eledad punased ja vesi allHää; on nii ele ja elgas lõng, et ei sedä või voadataJuu; eks nuoremad panevad kõik jo eledasse `riideAmb; õhukesed eledad, `läikisid sedasi nagu õbe, neid `üiti `pärledAnn; vaśk uśs on, noh tema on niesukene ele vaśkVMr; võta ikka kahaver ja nuga ti̬i̬ tämä `läikmä `vuata ku eĺk ja ele; naene tuli `vassa eledän ruasan sit́sin õliKod; mõni loom on ka eleda karvagaLai; `värvimene on nii kahmatuks jäänd, ei ole ia elePlt; rüä lilli sinine olli kige elep väŕmKrk; `valge eledä `pääga nigu linalakkRan; kohess ma noidõ `elli sukkõge lähäKrl; Väŕv kulõtuss äräʔ, `muutuss helehepäss; Rõõvass `pli̬i̬küss hellessHar; Kõnõldass, õt helehhipi `siĺmiga inemisõʔ ommaʔ parebaʔ kuʔ tumõhhidõ `siĺmigaʔSe; heĺle hõbõhhanõ rahaLutb. valgetverd; jumekas helejä veregaKuu; Õli ele ja ilusa `näoga, läbi`paistva nahagaLüg; mies oli `kangeste ilusa `näuga, eledad paledKad; eledä veregä oo `valge inimeneKod; eledäd verd inimeKJn; kui ilus jume näon, siss om iki verd ja ele, verevä põse jaRan 3. tuline, väga kuum; käre, suure leegiga (põlev); hõõguv Lase kivid sütte pial eledast, siis `viska `tüńniIisR; eled söödKhk; `kange elgas, ele tuli. suur tuli allNis; ega tal (tammekännul) nii ele tuli ole kui kaselJõeK; vekesed eledad (käredasti põlevad) kuivad puud `pańdi põlemaAmb; saana keriss on eleTrm; eledad süded nagu kõlisevad; nahk oo ele seĺjän. vaja `minnä jahutama. palav oneKod; raud on ele, punabLai; magu tetti `puhtase `aeti kivi elesse, kõrvetedi ärädeTrv; rõkendaja päiv `oĺli - - väegä kuumass läits vai eledässRan; sepp aab `ravva äksi suu pääl eledäss; kui üd́se `li̬i̬benu om, siss na‿i ole eledäNõo; [kui piim venib] noh, aame `kirve pliidi all eledäst ja kuumast, ja siss raiume `piimäKodT 4. (häälest, helist) a. kõrge ja kõlav; kile; hästi helisev `naistel on ele ääl. `miestel on jäme ääl; obosel `pieti ele kell `kaulasLüg; [ostmisel] `Kelksutata vikkat `miski `asja `vasta, eleda `äelega on ia vikkatIisR; `mitme `kümme `äänegä `laulad. moned `elled, moned `kommedVai; ele äälega koer, kui kibest augubKhk; oli akkan `kiirguma eleda äälega naa et maailm rõkkabVar; ele laks oli, nagu püssi paukMih; kiilub eleda jaalegaKoe; tuleb `kamri eledä kisaga; kui kiviloesaga `luiskad one ele jääl; veeke kell teeb eledäd jäältKod; temäl om õige eĺle äälKrk; mõnel om äste ele laalu eli; aava puu om äste ele, kõliseb ästeNõo; ku helle helü, sõss um kauśs kõva; pill oĺl helle pedäjänerhvlPlv; Helle ku Petsere klu̬u̬stre kell (kausisetud kiitsid oma kaupa, kausiservale koputades) Räp; tilitedäss määnestki pata, et kas om helle; kummõ kell ja helleSeb. kaikuv, vastukõlav ku keväde mõts elle om, siss kõlap `vastu; enne `jaani olli mõts eĺle; elle ilm, `kuultuss `kaugele ku kõneltessKrk; mõts om ka helle, ei tiiä, kas nakass `vihma tulõma vai lätt põualõHar; `täämbä `väega om helle, `kaugõhe om kuuldaʔPlv Vrdhelgas 5. (hrl näljast) tühi `Süömä ajal kere nii ele, tükk suuss, `toine `poskess, `kolmass lusigass; Ele (meri tühi) `nindagu `Else `perseKuu; no kui sie nädäl `piases `kuiva õlemaie siis tehässe mets `ninda eledäst `mustikist et; magu on ele. tahan süä `saadaLüg; Lut́tikad `jäened `näĺjaga `ninda eledast, `paistavad läbi koheIisR; küll miu `vatsa on ele ja `oige `tühjäVai; sa oled alati eleJäm; `kange töö teeb kere eleksKhk; perse ühna ele taga (kõht tühi) Muh; No küll on nahk ele sööks või undi äraVig; Loomad lähtvad pahuras kui kered oo eledadHan; sõi kõik teiste (teoliste) piimad ja leivad ää, siis `üüti ele JuańVJg; keri oo koeral ele ja piänike; kõht ele, süädä tahasinKod; kesspaik om elle ei jõvva enämp tü̬ü̬d tetäHls; `elde perse om ike ele; kere om nii ele, et sü̬ü̬ss vai elusa soe äräNõo 6. elav(aloomuline), peru `suulesed – rauad, mis obosel suus käeväd, kui on noor ele oboneMär; ta on küll vagane `vaikne obone, põle erk ega ele mitteJuuVrdhelgas 7. erk, terav (hrl kuulmine) minul ele terä (terav nägemine) kadus äräKod; mia ei kuule `äste, eledät `kuulmist ei ole enäb; ega‿i tohi kõnelda, täl om `väega eledä kõrva, ta kuuleb ärä; vanavuss võtap selle eledä aru`saamise äräNõo; ḱull om t́sural helle kõrvSe 8. kibe, terav vahest on nii ele kibe valuJuu; `niiśke ele valuKod; eledad valu ei olePal; valu nakap nigu `perrä `anma, ei ole enämb nii ele valuNõo || (peksust) odin `vitsa ja tegin `piial `kannigad eledastVNg; `Tarvis `põrgulisel `kõrvad eledast tehaIisR; oot ma ti̬i̬n su `perse eledastTrm 9.küll sie ilm oli täna ele (külm) Koe; siäreluu oo ele (sile) ja kõvaKod; Tegi meiäreis mis ta isi `tahtis. Ku mõni liige selle `kohta oles kas või kõssand sis oles ta sellel `vaŕssi elet teenudVil