[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

haudes(se) `audes R(h- Kuu) Kse hajusalt K, Trm, `audesse hrv Sim, Plt = audjas ilm täna nõnna `audes, ei tia, aks akkab õite sadama või Amb; sügise `enne jõulud on `audes ilmad Kad; ilm seisab `audes VJg; teinekord on suvel [ilm] audes, `sompas ja paksus udus Sim; ilm lähäb `audesse; ilm on `audes, nisuke soe ilm, nigu vihma saod ja, sügise kiissa `püidmese aeg ja Plt Vrd audus

heedess kerglane Heedess mis heedess, ei saaʔtargõmass üts mõhk Vas

heideste gpl eideste Jäm(eed́-), h- Phl; p eidessi, eed́- Jäm, heidest Phl, eidassi Khk; alaleü eidestele Khk

1. enese Me kutsume teid eidestele; nimede panemise ajal `muutsid eidessi (perekonnanimed); vanad inimesed `toitvad ikka eed́essi Jäm; eks me jäta siis teised `tuhlid eidestele Khk; vii münu poolt terisid heidestele (enda omadele) ka Phl

2. oma löpetame nüid eideste tööd ning Jäm; meite mihed `muljovad ise heideste loogad ja jalased Phl

3. ise teid eidassi kutsuti `talgu ka Khk

heldene `eldene spor RId eP(j- Mih), Trv Nõo Krl, h- Kuu Krl Rõu Plv Se, `eĺ- Krk (imestust, ehmatust, kahetsust jne väljendavates hüüatustes) noh sinä `eldene `taiva jumal, kui sinä `räägid minu `pääle pattu juttu Lüg; `eldene poeg, ko˛es see‿s läks; `eldene jee Khk; `Eldene arm, kudas te sealt läbi pääsite Kaa; `Eldene aeg! Munad äi koori, `peekenahk jääb jo `pääle Rei; `jeldene põlastus, ta sai `jälle `aiged Mih; `eldene küll, mis sest `väĺjä tuleb Juu; Sa `eldene aeg küll, on ikka `tahtmist `seia porisse `tulla Jür; ku mõnel `meastegi kahju om, `ütlet, sa `eĺdene aig Krk; `eldene ajakene, kudass ma `onte nii taiuta olli; oi sa `eldene taevass, mes nüid küll saab Nõo; oh `heldene jummal taad `pallõmeist ja silmävett, mis om olluʔ Krl Vrd helde, heldekene, heldemäne, eldenes, eldine, ellene