heldene`eldenesporRIdeP(j-Mih), TrvNõoKrl, h-KuuKrlRõuPlvSe, `eĺ-Krk(imestust, ehmatust, kahetsust jne väljendavates hüüatustes) noh sinä `eldene `taiva jumal, kui sinä `räägid minu `pääle pattu juttuLüg; `eldene poeg, ko˛es see‿s läks; `eldene jeeKhk; `Eldene arm, kudas te sealt läbi pääsiteKaa; `Eldene aeg! Munad äi koori, `peekenahk jääb jo `pääleRei; `jeldene põlastus, ta sai `jälle `aigedMih; `eldene küll, mis sest `väĺjä tulebJuu; Sa `eldene aeg küll, on ikka `tahtmist `seia porisse `tullaJür; ku mõnel `meastegi kahju om, `ütlet, sa `eĺdene aigKrk; `eldene ajakene, kudass ma `onte nii taiuta olli; oi sa `eldene taevass, mes nüid küll saabNõo; oh `heldene jummal taad `pallõmeist ja silmävett, mis om olluʔKrlVrdhelde, heldekene, heldemäne, eldenes, eldine, ellene