heldekenedem < helde (imestust, ehmatust, hädaldamist, kahetsust jne väljendavates hüüatustes) oo sina `eldegene, küll oli mudane tieVNg; ohhoo· `heldegenePhl; oh `eldeke, kui soolase supi sa oled keetnd; sa eldekene, muud ku kisendavad ja karivad `pealeMar; oh `jeldeke, ma põle sest kedagi saandMih; oh sa `eldekene, küll vanaema ja ema siis `kurtsidJür; `eldekene kus ned pere`naestki jäävad, kõege perega [käidi kõrtsis] Kad; ui `eldeke sedä `tehti sedä`viisiKõp; ai `eldek, `meante `väike tuliKrk; kedrässivä naesed nii et oh `eldekeRan; ah sa mu `eldeke, ku ta tagasi `tulli sõ̭ss `tahtsõ tappa `anda mulleNõo; oi `heldekene, noʔ magahasõʔ `valgõst `valgõniʔ, mis noʔ viga elläʔRõu; või˽`heldekene, noid setonaistõ juttaVasVrdheldekäne, heldene, heldus, elleke