hein ein g eina, -ä eP(h- Phl; eena, -ä, eeńa) M(eenä hajusalt Trv), eeńa KodT, eenä TMr; `ein(a), -ä R(h- Kuu)
1. (igasugune kasvav) rohi (hrl taimenimetustes) muru`einä on maa rajal madal `einä Vai; pöllud on `einas (rohtunud) Khk; `einasid oo sii paelu, aga väga vähe oo neid, mis inimest `tundad Mih; raav on ära ummistanu einäst Hää; [peenral] einad oĺlid suuremad kui sibulad Saa; väriseja ein (värihein) Amb; `lõikav ein, nisuke kare, pikk Äks; karjamaa einäst `palless närit ku pääluu; ka sigade einä ärä ragusit; `turba `narma ja einä juure jääss äglä ette Krk; kui koer `einu sü̬ü̬b, om kah `alba `ilma `u̬u̬ta; aga kui enne jüri`päevä om einäladvun kastet, siss saab rügä enne jakupi `päevä valmiss Hel
2. niitmiseks määratud rohi; talvine loomasööt `riided `einis kaik, rabuda `puhtast; ein on `ninda arv kui isuri rugis VNg; `ommiku vara `kastega on ein rabe; võtta vikkast ja akkama `einä `lüömä; rehä ei tõhi taga vedä. kui `pulgad `eini `kõrjavad, siis `lambad `talvel kisendavad Lüg; `Ennemast - - `pieti kolm üäd ja `päivä luag maas, `nindat kolm `kastet pidi `einidele `päälä tulema, `muidu `einad õlivad `kihvtised Jõh; einad `lähtevad palavaks, tuliseks, kui nee märjald labuse `pandud Khk; kεisid talve `einas (kaugelt heinamaalt heinu toomas) Mus; [kevadel] Kured tulavad toovad kuhja `einu, kooviskas tuleb toob korvi `einu Pöi; pihelga marjad pannasse eende `sisse, siis o kεnad apud talve närida; ein o kuluse jään Muh; karuse `päevas pidi pool `eina jo alati `vaĺmis olema; kore ein. jäme `jäotu ein, ei löö ette `ühti Nis; loogaga `eina tegema (heina varastama) Juu; vanal aal `toodi einad tuppa jõulu aal HJn; lüö nii et vikat́ raksub, ein nagu raud JõeK; mul on `einas kõik (kogu maa heina all) JJn; naised `ütlesid, et vanames teeb nii kaua `eina, kui jänese perse lööb valgeks Ann; juagupi pääva ajal lüeb jua raud nael einale `sisse. ein on siis kõva [niita] VJg; no küll on aibak, ein konna `rindu; końdi `ümber liha ia, põesaste `ümber ein on ia. lagedal ei kasva nisukest `eina; eentest murenevad pebred Sim; õśjane ein võtab `lambal villa `laśti; ein lähäb `maŕja (heinataimede seemned valmivad); `einä ei niidetud vanass, `einä `aeti; ku vualun, one lu̬u̬g, ku uńnikun, sis one ein Kod; paks ein oli, sai üles kaarutata. kui vaevane ein, ei ole vaja teda kaarutata ega kedagi Pal; omal teime ädalist `einä. ädalin ein, mis tõist `tiiru tetäss, või kolmadet `tiiru; vanamaa ein (teise aasta ristik); einä tahave üless palade Krk; `lamba ja obese saive `einu, lehmile `anti enämbist` õĺgi Hel
3. heinategu, -töö emä kävi `päivite tüöl `jälle ja, `heinäll ja Kuu;
kõbitseb `einä `juures, päist `jalgu ei `pääsi (
töö ei edene)
Lüg;
`enne `einale minemist on `ommikune `tallitus Vai;
paers akadus `alles einaga Khk;
siis `mindi `eina nagu `pulma Mus;
`Kurdla mees `käias jõulu õllega eina`aegu veel vikatid Pöi;
`päilised `võeti eina kallale Muh;
`taari `joodi eina `aegas Mar;
pererahvas oo `einas Kul;
`vardakot́t oli käe `otsas - - kui eena juures köisime Mih;
oleks olema vähegi ilusad ilmad, suaks eina `kuomale JMd;
`mińdi kohe kõige perega eina`muale einale VMr;
me käisime jõe jääres einal Sim;
inimised vi̬i̬l `ürgäväd `einä;
`enne `einä kiśkid ubad `puhtass, `piäle `einä `aetse kari `metsä;
eenä lõpp oli Kod;
kui vihm `aega `viitis - - siis lõpetati augustis, kui jäi ein nõnna pikale Lai;
meil minnäss kohe `pääle uut `jaani einäle, siss saab ein varemb ärä Hls;
me tuĺlime eenält kodo Trm