[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 17 artiklit

habe abe KodT, g -me R(h- Kuu) Pöi L K I TLä, -ne S(h- Phl) Kse Tõs M, -na SaLä Kaa Saa Vil Kõp Trv T; abõ g -na, -nõ Khn; aben g -a Trv Nõo San/-õn, /; apõń (-n) g abõna V(h-), abõnõ San Krl(h-) Lei(apen g aben|a, -e); hrl pl eL

1. a. mehe näo alaosa karvkate silmnägu kaik habemes Kuu; abe nagu viht `lõuvas; koledast on abemes, `justku ei õlegi nuor inimine Lüg; Tuli `nindat abe kahes lehes (kiiresti); Ärä `ütlä midagi, annab `vasta abet (nägu) ka viel Jõh; abe kut udu Jäm; abend `soeti vanast Ans; kikkis abenega mees; suur aĺl abe - - kut takutoŕt Khk; Vanasti abe oli au asi, kes teise abeme ää rikkus see `anti `kohtu `alla; Naise `moodi mees, pole abent ega midagi Pöi; abene `aamise nuga Muh; Enne ela vana abene all, kut noore piitsa all (vanema mehega on parem elada) Emm; sa oled jo abenese `kasvand üsna; mina äi aja oma abend ära, las ta `olla Rei; mõned kasvatavad abeme et `rõndo ühnä Mar; Abe mehe au, nina mehe nägu Han; tä oli `seokse alli abenega Tõs; Piip `tolmas abõnõs; Nüüd käüväd kõik mehed abõnõta Khn; Suu suitseb ja abe `aurab (valetajast) Hää; tõmmanu tal abenast `kińni Saa; nüri abe - - nihuke löhike, ää lõegatud Juu; abet soab iga nädal `aada Kos; mõnel mehel abet põlegi, mõni ude aga lõua ots Kad; abe must kui pigi Sim; vanemad mehed kańnid abet; abe `valge nagu lina kolga Kod; abemes ja `karvas vanamees Lai; nüid ei kasvata enam `keegi abet, aga vanasti oli ta `moodis Plt; laseb abeme suures kasuda KJn; üits aben (habemekarv) oli põse pääl Trv; esä olli mai·lmatu pikä abentege Hls; ta lask `kasva abentel, ta ei `aaki abenit; si̬i̬ om mihitse meelega naine, kel abene suhun Krk; kudass siss ilma abemeda saab, abe om jo `lämmi küĺmäga Puh; mia sugisi abenit ja `ot́se `kirpe abende sehest; `juusse om säbärä, aga abe om siri Nõo; `väike abe, nigu alle peni sita pääl Kam; `suurde abendega vanami̬i̬ss Ote; tu̬u̬ püǵä abeniid San; hapõn om mehe au, küpär mehe `korguss Krl; timäl ei olõ habõna `juurtki `vi̬i̬l (on väga noor) Har; ma naka habõnit ajama, habõnaʔ ummaʔ ajamadaʔ Vas; hapõń `kaśvi suu `vi̬i̬rde, a `mi̬i̬lt olõ õiʔ; habõndõga karvõtunuʔ (habemesse kasvanud) Se; habõnaʔ kui sikal; kel suurõʔ karvaʔ käśsi pääl, suurõ habõnaʔ, tu̬u̬ um `õndsa. tõbrass, mehidseʔ vihädüseʔ Lut; habemesse ebaselgelt; omaette muhas abemesse Lüg; Läks ja `naeras abeme, et vot kus lasi `ennast pettada Jõh; oma abenesse köneleb Jäm; mes sa seal pomised `eese abemesse Mar; pobiseb oma abemesse, kes sest aru soab Juu; Mõni `reaksi rahulikult nii kui ise `endale õleks abemesse `reakinud Trm; mõmises `endale abemesse, ei saand aru Lai; naaŕ abenase Trv; pomisess `pääle abenesse Krk b. piltl tegi mulle abemesse (pettis) Lüg; Sihantsid abenega (varem kuuldud) jüttusi kuulemi ühtepuhku Emm; laeval akkab abe `kasvama (vesi hakkab laevanina ees vahutama) Pär; [mölder] Mõistis matsidele easti abemesse puhku (valetada) Trm
2. habet meenutav moodustis a. karvade tutt, vurrud, poised sokul - - suur abe on suus Khk; kitsel o `väiksed sarved ja abe kurgu all Jaa; kassi abene Hel; kivijüräjä ommaʔ abõndõgõ kalakõsõ Urv b. sammal, rohututt vms laeval on abeall - - piab `jälle tokki minema; su̬u̬s kasuvad pikad kaelud, punased abemed `küĺgis Hää; kuuse abemed ripuvad kuuse `küĺgis nagu tropid Juu; puu külles kasvavad niisugused `närmad, sie on puu abe VJg; mätas on suure abemega, suure rohu ehk einaga Ksi; va su̬u̬kuuse juńn, abenit täis Krk; mõ̭nõl vanal puul kasusõ habõna manuʔ Har c. lokuti, lõpus kikka habõnaʔ Se; kikkal om lia (liha) apõn Lei

ebe ebe g -me R Mär Vig Kse Var Tõs Tor Saa hajusalt KPõ, I Plt KJn TLä Kan; pl ebemed PJg SJn, -mmed Lüg; n, g ebe Vai; ebem g -e Lüg Ris Hls; hepeḿ g hebemä Urv; hepem, pl hebemeʔ Rõu; eben g -e Hls Hel; pl ebened Saa

1. midagi väikest või õhukest a. peenike puru, praht; peenike karv, lõng, kiud; kübe, helves, ude, laastuke, killuke linad liu `laśkijalle, ebemed eest vedajalle, `tutrad takka `tõukajalle Hlj; `Neljä, `viietõist `aastaselt tulevad esimesed ebemmed `poisile mokka `päälä Lüg; `Irmus kuhe, kus `tuulades on `paksu tomu ja ebemeid IisR; tuleebemed oo `valged ja `kerged Tor; `kanga ebemed on sui `liiga ea varvaste vahel `panna; ebem poeob `kanga `teĺlide `alla; ku paned kadaka oks tules, siis ebem linnub piima patta Ris; `enne `jõulu põld mitte [lume] ebet tuld Juu; `juuksed on nii ebemes (laiali, kohevil) JJn; taku ebemed (peened takud) Koe; linad mis takused siis nied on nagu ebemed, ega neist iad `lõnga sua; puust tuleb nõnna [lume] ebemeid maha. ebemes lund vahest teene pää saeab VMr; ebemed (õhukesed tohulibled) Trm; `juuksed tulid kaks kõrd maha. nii paĺjas pia, et mite üks ebe ei õllud Kod; kui lumi uidendab `tulla nat́ikene siis `ööldasse, ebemed tulevad Plt; [linakülvi algul külvaja] `viskab kolm `korda `käega üle õla ja `ütleb selle juures: ebemed (takud), tudrad, näĺgeenäd; raua ebemed (raualaastukesed sepikojas) KJn; udu`suĺgede `kohta üeldasse ebemed hrv SJn; siiä om maha pudenu ebemit, kasusit, ristikaena lehe ebemit; pudsu ebemit om maha lännu [kangastelgede alla kudumisel] Ran; õre abe kui üit́s ebe Puh; Pudsu sulõ˽naa˽`lindlõsõ, no om hebemiid kõ̭iḱ ilm täüś Urv; Võta˽naa˽linahebeme˽maast üless Rõu b. õhuke kord, kirme; õhuke või läbipaistev asi; kulunud riie kas seda `kuue ebet `maksa `kanda VNg; `riie nagu ebe juo, `killendab `vaide, jääb `arvast, juo `lõimed ja kued `tunnevad Lüg; [linnariie] nigu üks ebe - - mis see peäb töö `juures; piimäl ~ leemel oo õhoke apo ebe peäl Vig; `rõiva õreda kui ebeme Puh
Vrd ebu2, edemed, ibe, höbe
2. hrl pl ehted; naisterahva (õhukesed) paremad riided kui sät́tib `ennast `uhkest `riide, siis `üeĺdi, nüüd on oma ebemed keik `ümber pand Hlj; küll tämäl one neid `riide ebemi vähä, ei mul ebemist `puudu ole VNg; ei tää, kas [naine] lähäb `pulma või, `jusku `mustlase obene särab ebemetes - - pane üks ebe `küĺgi ja on asi tahe Saa; aiva eputab nagu komet́ oma ebemete ja vattidega Kad; oh sa pime, neil on nii toredad ebemed `kaelas, `pit́sis, `laaris ja `tortis. no on `endalle ebemid `ümmer ajand SJn; mul om `endä ilbu, mia tõese ebemidega`uhkust ei aa Nõo

hebel ebel Hlj HljK(-ĺ), g Kuu(h-), -a Kad = eblakas Sie ajab vade neid ebelü juttu Kuu; kes igale `puole `vaĺmis minema, naerab paĺlu, va ebel; vanad seinakellad on ebelad, `jõuavad liiga ette Kad; niisuke narr ja ebeĺ inimene HljK Vrd öbel

hebu ebu Jõe SaLä Kaa Krj Pha Trm Nõo van Kam; ebo Kod, h- Plv Vas Räp Se; p ebu Vig, ebo Käi Mar Aud PJg

1. edev, kerglane, pirtsakas, eputis (eriti naine); peru (hobne) on see ka ebu tüdruk, mette ep vöi piret `pistagid (sõrmeotsagagi katsuda); ää olg sa ka nii ebu, ise vana inimene juba; tüdrugud ning perud obused on ebud Khk; keib naa‿t mis perse keerab taga, kes södist ebu [naist] `tahtas pidada Mus; Ebu olemisega tüdruk Kaa; pole see nii ebu kut sa `arvad. vähe ebu `vöitu Krj; mes mõni suurd naĺlad teeb sai eboks `üitod Mar; üks ilma ebu (lirva) ta ikke on Trm; kes uhkustass ennäst - - siss üteldäss: sa olet nigu ebu Kam; vana hebo, mis sa˽`hindä `näütlet tahan Plv; taa (hobune) nigu hebo om, `kargass kõkkõ; tu̬u̬ vana hebo `lat́sikõnõ Räp; `rõiva omma kõ̭iḱ vallalõ ilotahe, sa kui hebo taah `ḱäudõʔ, hebo `värki olt (öeld lohakale inimesele) Se Vrd eba1, epu
2. lapsed ika tegid `neari ebo: teina külite maha ja änna alone topidi `eino täis Käi; ma tee `soole takka ebo (säru) Mar; teesele inimesele ebo teha (nalja teha; peksa anda); tääl (joobnul) kohe teene ebo (mõnu) sees Aud

hee1 hi̬i̬, hi̬i̬ʔ, hii, hiiʔ Urv Har Rõu Vas Se; e-, je-, ii- Lei hüüds näe(d), vaat vanast oĺl hi̬i̬ sääre pińgi sugudane söögi laud; Noh ku [lina] üless võedass, käändäss hi̬i̬ `näede˽kuppu Urv; hi̬i̬ kohõ ma pańni pudru; hi̬i̬˽sääl kon om hi̬i̬ haab; Huju hii, hud́suda taad `hullu kah ega taast esi naasõ`võtjat ei saaʔ Har; Kae˽hi ma˽toona˽käve `Rõugun Rõu; jekon (vaat kus) om küll ińemin; `iikon om vits, taa ma kaŕda vits; eku om ĺämmi Lei

hee2 ee Hi(h- Phl; εε Käi) ihe, ihumispuru suur kollane, küna `pöhja jεεb, se on käia ee, vask `asju puhastata senega; kövasi ee Emm; tahu ee; Kui piim püttis venima akkas, määridi püti `uurdeid käia `eega; Käia eega saab kiŋŋa nahka mustaks värvida Rei Vrd ige3

eebe eeve

heie- = heide- `Eie`massina ies oli `eie`vaalik, `eie`vaalikul oli üks rattass `otsas, sääld üks `eie juoks `vaaliku `kõrvale; `Eie`massinald `juoksis `eie `eie`vaalikule Lüg; vabrikus tehakse `eie rullid Ris; Ea ärg juob eievakast, paha ei juo kulbistki KuuK Vrd häie-

heie1 eie Trm, g `eide S(h- Phl) L(eies Kse) KPõ Plt KJn, eie Emm, pl eied Vig Tõs KJn, `eied Vig KuuK; `eie g `eide Kuu(`h-) VNg Lüg, pl `eied Kuu/`h-/ Ris; n, g `eide Lüg Jõh; `eide g -me Lüg

1. (hrl vabrikus) kraasitud villa rull või lint, heie; ketramiseks tõmmatav kiud `Laŋŋa `eie pidäb pihuss pühä`päivä (öeld laisast ketrajast); mes pikkäd [lindid] `jääväd, nie on `kraasilised. `ümmärgused on `heidetud Kuu; ühekora oli näppudega kodu `tehtud `eided `valmis, siis `mindud `möisa kedrama; kui `eided ennem `valmis oli `tehtud, siis `vööti seda eiet käde ning keder varrega `lasti keerd `pεεle Khk; kes kodu kaarib, see kaarib `ändadeks, vabrikus tehasse `eided Muh; [vabrikus villad] `tehti eietesse Tõs; `Eidi `tehti [vabrikus] ja isi kodu kedrati Hää; Kraasitäied venitati eideks ja lasti vokikurgust alla värtna piale Kei; Sialt (koonlast) sai siis eiet tõmmata ja kedrada Amb; keradest akkab eie tulema kedrukse masina `peale Sim || piltl sie (inimene) oli üks eie ~ eietus, ei `viitsind `miski teha Sim
2. takkudest või linadest keerutatud nöör, võrge; koti nõelelõng; keeruta (köie-, nööri)kee, säie mis käside vahel `kiereti - - kas takkudest vai linudest, sie õli `eide; `tuoga `eidemeid, akkama `paula lettima Lüg; takust tehasse eie kööve kee jaoks `valmis Pöi; pööra peäl `aetse `eied keeruss. siss `aetse masina vai `vänti peäl teesipidi keeruss, `lastasse koku Vig; `nõelumise jäust `lasti `eide `lõnga keerata, üks lasi eiet, teine `kieras Sim
3. helves, kiud `pitkäd vie `eided [seisnud vees]; `eided on `juoma vies ka Lüg; `heided jεεvad ikka, kuju kui selest löŋŋast tahad [kangast] Phl
Vrd häie

heie2 `heie g `heide Kuu; `eide g `eite Lüg

1. õis `heided hakkavad `lahti `lüömä; `heidenubud Kuu
2. (rukki)tolmukas rukkil `onvad `pitkad `eited `küljes; kui esimine `eide, senest neli nädälä lue edesi, sis rukki küps Lüg

hele ele g ele S M, -da R L K I, -dä Lüg Vai Kod KJn TLä TMr KodT; (h)ele g -jä Kuu; n, g elle Vai/`e-/ Hls Krk(eĺle) San V(h-; j-, jellõ Lei; n elleʔ Krl); elle g eledä T; helle g helehe Har Vas; heĺle g helehhä Lut
1. tugevat valgust kiirgav; kirgas, särav; valgusküllane Isa `külmi `pohja `tuuli, emä elejä `päivä`paiste Kuu; ele päiv. ei saa `silmi `lahti `oidada Lüg; `Uuvele tehasse `suuremad `aknad kui vana majale, küll siis tulevad tuad eledad IisR; täna `õhta oo nii eled tähed `taevas Muh; korra läks [ilm] naa allisse, aga nüüd `tõmmas jälle eledamass Mih; tema (põhjanael) on ele, nagu tuli põleb `taevas Saa; autul oli ele `valgus Kos; ahve ei taha eledäd, tämä oiab pimedä (lumise jää) `alla; ele ijatus - - ele ja puhas nõnnagu kluaś. paessab läbi Kod; oli ele kuu `valge Lai; kui ilus ele ommiku oĺli, siis `mińti lina külima SJn; kui `taeva pääl paĺlast elembe tähe nätä om, siss tähendeb si̬i̬ maru ja suurt sadu Hel; näeb et sarviline, eledä (läikivate) `siĺmiga, vahib tälle `vasta Ran; nii ele tuli, et siĺmä nakava vett `ju̬u̬skma; ku‿ta eledät `välku `viskab, mina `väega toda `peĺgä Nõo; taavaśs om jelle (virmalised taevas) Lei
2. (värvist, värvitoonist) a.  heledavärviline; valkjas; blond `eigas vanad inimesed eledi `riidi taha VNg; Samagońka sul küll puhas ja eleda `karva IisR; küll on monel eledäd `silmäd Vai; `mailane, teine riips on tumem ning teine elem Kär; `lendjas on alt ele aĺlas, seĺla pealt `mustjas aĺl Vän; [lapsele] `Tuĺlid tulenaksid, eledad punased ja vesi all Hää; on nii ele ja elgas lõng, et ei sedä või voadata Juu; eks nuoremad panevad kõik jo eledasse `riide Amb; õhukesed eledad, `läikisid sedasi nagu õbe, neid `üiti `pärled Ann; vaśk uśs on, noh tema on niesukene ele vaśk VMr; võta ikka kahaver ja nuga ti̬i̬ tämä `läikmä `vuata ku eĺk ja ele; naene tuli `vassa eledän ruasan sit́sin õli Kod; mõni loom on ka eleda karvaga Lai; `värvimene on nii kahmatuks jäänd, ei ole ia ele Plt; rüä lilli sinine olli kige elep väŕm Krk; `valge eledä `pääga nigu linalakk Ran; kohess ma noidõ `elli sukkõge lähä Krl; Väŕv kulõtuss äräʔ, `muutuss helehepäss; Rõõvass `pli̬i̬küss helless Har; Kõnõldass, õt helehhipi `siĺmiga inemisõʔ ommaʔ parebaʔ kuʔ tumõhhidõ `siĺmigaʔ Se; heĺle hõbõhhanõ raha Lut b.  valgetverd; jumekas helejä verega Kuu; Õli ele ja ilusa `näoga, läbi`paistva nahaga Lüg; mies oli `kangeste ilusa `näuga, eledad paled Kad; eledä veregä oo `valge inimene Kod; eledäd verd inime KJn; kui ilus jume näon, siss om iki verd ja ele, verevä põse ja Ran
3. tuline, väga kuum; käre, suure leegiga (põlev); hõõguv Lase kivid sütte pial eledast, siis `viska `tüńni IisR; eled sööd Khk; `kange elgas, ele tuli. suur tuli all Nis; ega tal (tammekännul) nii ele tuli ole kui kasel JõeK; vekesed eledad (käredasti põlevad) kuivad puud `pańdi põlema Amb; saana keriss on ele Trm; eledad süded nagu kõlisevad; nahk oo ele seĺjän. vaja `minnä jahutama. palav one Kod; raud on ele, punab Lai; magu tetti `puhtase `aeti kivi elesse, kõrvetedi äräde Trv; rõkendaja päiv `oĺli - - väegä kuumass läits vai eledäss Ran; sepp aab `ravva äksi suu pääl eledäss; kui üd́se `li̬i̬benu om, siss na‿i ole eledä Nõo; [kui piim venib] noh, aame `kirve pliidi all eledäst ja kuumast, ja siss raiume `piimä KodT
4. (häälest, helist) a.  kõrge ja kõlav; kile; hästi helisev `naistel on ele ääl. `miestel on jäme ääl; obosel `pieti ele kell `kaulas Lüg; [ostmisel] `Kelksutata vikkat `miski `asja `vasta, eleda `äelega on ia vikkat IisR; `mitme `kümme `äänegä `laulad. moned `elled, moned `kommed Vai; ele äälega koer, kui kibest augub Khk; oli akkan `kiirguma eleda äälega naa et maailm rõkkab Var; ele laks oli, nagu püssi pauk Mih; kiilub eleda jaalega Koe; tuleb `kamri eledä kisaga; kui kiviloesaga `luiskad one ele jääl; veeke kell teeb eledäd jäält Kod; temäl om õige eĺle ääl Krk; mõnel om äste ele laalu eli; aava puu om äste ele, kõliseb äste Nõo; ku helle helü, sõss um kauśs kõva; pill oĺl helle pedäjäne rhvl Plv; Helle ku Petsere klu̬u̬stre kell (kausisetud kiitsid oma kaupa, kausiservale koputades) Räp; tilitedäss määnestki pata, et kas om helle; kummõ kell ja helle Se b.  kaikuv, vastukõlav ku keväde mõts elle om, siss kõlap `vastu; enne `jaani olli mõts eĺle; elle ilm, `kuultuss `kaugele ku kõneltess Krk; mõts om ka helle, ei tiiä, kas nakass `vihma tulõma vai lätt põualõ Har; `täämbä `väega om helle, `kaugõhe om kuuldaʔ Plv
Vrd helgas
5. (hrl näljast) tühi `Süömä ajal kere nii ele, tükk suuss, `toine `poskess, `kolmass lusigass; Ele (meri tühi) `nindagu `Else `perse Kuu; no kui sie nädäl `piases `kuiva õlemaie siis tehässe mets `ninda eledäst `mustikist et; magu on ele. tahan süä `saada Lüg; Lut́tikad `jäened `näĺjaga `ninda eledast, `paistavad läbi kohe IisR; küll miu `vatsa on ele ja `oige `tühjä Vai; sa oled alati ele Jäm; `kange töö teeb kere eleks Khk; perse ühna ele taga (kõht tühi) Muh; No küll on nahk ele sööks või undi ära Vig; Loomad lähtvad pahuras kui kered oo eledad Han; sõi kõik teiste (teoliste) piimad ja leivad ää, siis `üüti ele Juań VJg; keri oo koeral ele ja piänike; kõht ele, süädä tahasin Kod; kesspaik om elle ei jõvva enämp tü̬ü̬d tetä Hls; `elde perse om ike ele; kere om nii ele, et sü̬ü̬ss vai elusa soe ärä Nõo
6. elav(aloomuline), peru `suulesed – rauad, mis obosel suus käeväd, kui on noor ele obone Mär; ta on küll vagane `vaikne obone, põle erk ega ele mitte Juu Vrd helgas
7. erk, terav (hrl kuulmine) minul ele terä (terav nägemine) kadus ärä Kod; mia ei kuule `äste, eledät `kuulmist ei ole enäb; ega‿i tohi kõnelda, täl om `väega eledä kõrva, ta kuuleb ärä; vanavuss võtap selle eledä aru`saamise ärä Nõo; ḱull om t́sural helle kõrv Se
8. kibe, terav vahest on nii ele kibe valu Juu; `niiśke ele valu Kod; eledad valu ei ole Pal; valu nakap nigu `perrä `anma, ei ole enämb nii ele valu Nõo || (peksust) odin `vitsa ja tegin `piial `kannigad eledast VNg; `Tarvis `põrgulisel `kõrvad eledast teha IisR; oot ma ti̬i̬n su `perse eledast Trm
9. küll sie ilm oli täna ele (külm) Koe; siäreluu oo ele (sile) ja kõva Kod; Tegi meiäreis mis ta isi `tahtis. Ku mõni liige selle `kohta oles kas või kõssand sis oles ta sellel `vaŕssi elet teenud Vil
hene g ene Kod; all enele Kod Krl Har/h-/, hi- Rõu Vas Se Lut; ad henelä Kuu, enel Kod; (käändelõpule liitub possessiivsufiks) in henessäs, el henestäs, ad henelä|s, -mme, abl heneldäs Kuu
1. refl-pron enese Kust sa heneläs sen `uue vene `said; [kosilane ütles] Ma `oite ottas sinu henelämme. [nõusoleku korral hüüdis] Saan tä henelä; Olimme henestäs (enda teada) `oige `kanged mihed Kuu; enel surma ti̬i̬ jo jala all; (viskamisel) uśsitet `ermed jääväd ene ligi, ette maha; selle jätän enele ~ õmale Kod; timä tulõ kuuʔ, henele `puhtõid `rõivõid `ot́smadõ Har; papa ka meil teḱk iks hinele kõ̭iḱ `tõrduʔ ja pańgiʔ Vas
2. det-pron just see ja mitte keegi või mingi muu Henestäs sinust ei ole kohe midägi `asja; Et mes `sulle heneläs hüä, sidä tie `toisile. Migä heneläs huon, ärä `toisele sidä tie Kuu; sul ei õle enelgi kedägi tehä Kod
kebe1 kebe g -me Kod Plt
1. pisike osake, kübe kild oo veeke, kebe on vi̬i̬ĺ `veiksem; kebemed on vede piäl; kebetki ei õle Kod; lume `elbed, pisikesed lume kebemed Plt
2. õhuke kord, kirme `iätämä akab, juba kebe piäl, juba one järvele kebe `piale tõmmanud; rasval on kett `ümmer, tämä üks naha kebe one Kod
Vrd hebe, keben, kebre, kebu2, kibe2
kebe2 n, g kebe kärme, käbe si̬i̬ o `äste kebe `jalgeg, lääp ruttu. kebe `kõńme; tõine o kebep, tõine tuimep Krk
lebe1 lebe g lebedä VNg/g lebe/ TLä
1. kerge, mugav nüid latsed om tublid, na saava jo lebedät elu, makava niikavva ku tahava Ran; temä‿m lebedän elun arinu, üttegi u̬u̬ld ei ole Puh; mõnel om lebe elu, eläb ilman nigu pulman Nõo
2. pehme, soe (ilmast) tänä one lebe `ilma VNg; `täämbä ei ole tuuld ei midägi, om ää lebe ilmakene Nõo Vrd leebe, lepe1
lebe2 lebe reepära ri̬i̬ perä kutsuti lebe Ran Vrd lebenits, lebetka
*lebe3 pl lebemed VNg; n, g `liebe Vai kraasitäis, kraasitud villarull `karsid on lebemetest `siiru`viirulised VNg; sie tüttö `oska üväst `karsi, tekkö `päiväs `pallo `liebe (ppl) `valmist Vai Vrd lebajus, levendane

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur