[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel

hargnema `argne|ma Jõh Hää KJn, da-inf -da Nõo; `argnõ|ma Nõo Kan Lei, -mõ San; -m(m)a V(-m[m]õ Krl), da-inf -da Nõo, -daʔ Urv Se, arõ|da Nõo(-e-), -da(ʔ) Urv Plv Vas, nud-kesks arõ|nu Nõo(-e-), -nuʔ Krl Plv, imperf (ta) `arg|nõś Krl, -nõsi Lei, -ni Se, arõ|si Nõo(are-) Urv, -ś Vas; `argne- Trm Plt Ran Ote, ei `argnõʔ Räp

1. hargnema, (silmadest, koest, õmblusest jne) lahti tulema; lagunema, lahti keerduma `õmblused `argnend Trm; aa `varda `sisse, siss ei `argne sukk üless Nõo; `kanga ots om üless arõnu Krl; Lang um är˽`vassunuʔ, eiʔ `irgnõ eiʔ `argnõ; `Hargnõja rõõvass Rõu; säŕk arõś ummõlusõst vallalõ; jalg ~ tsuug arõs arʔ (pastlanöörid tulid lahti) Vas; kuand vi̬i̬ŕ tu̬u̬ ei `argnõ sukugi Räp; arõnu `rõivaʔ säläh, olõ õi ar˽parandõt õiʔ Se || (saamatust) uemerdap pähle, tü̬ü̬ ei `irgne ei `argne käen; temä ei `pääse pääst, ei `argne jalust, ei saa edesi ei tagasi Nõo; ta om nigu kaḿmitsan uma `tü̬ü̬ga, ei `argnõ˽ `kostki otsast Kan; ku kana pakaldõ siseh, ei päseʔ, ei `argnõ, ei `jõudu kohegi Se Vrd harunema
2. van selguma, lahenema no kasa kuuliʔ, kuis tu asi neil arõsi? Urv
Vrd arenema3, argnuma, arguma2, hargõma

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur