[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 2 artiklit

hang1 ang g angu, -o L K I uus Hel, aŋŋu S(h- Phl), `aŋŋu, -o R(h- Kuu; n `angu, -o Vai)

1. a. mitmeharuline tööriist heina, vilja jm tõstmiseks `aŋŋuga `aeti `põhku üles, `kolme `aaraline oli VNg; puu `aara ang Lüg; mis sii `riisuda on, ma `rüistasi aŋŋuga juba kogu Khk; aŋŋu arudel olid raud topakad `otsas Kär; Ein on nii kuiv ja kohevil, äi seisa aŋŋu sihes koa Pöi; eina aama ang - - peial peal‿pol ja kaks aru all‿pol Muh; rugi `pöhku vöib haŋŋuga `tösta Phl; sõnikud `laotasime käsitisi, käpuga, `anga ei olnd Vig; angudega tõmmati vilja kaared kokku Tõs; angu vaŕs läks `kat́ki selle suure `tõstmesega Vän; einal on ang, aga sönnikud töstetaks argega Ris; [põhu tõstmiseks] oli nisukesed puuangud, mõned kolme, mõned neĺla aruga JJn; kui `kuhja teritata, siis õli pikema arudega ang; tegin kolme arulise sita `tõstmise angu Trm; puust kahearulene ang, sellega `ańti [rukkid] ülesse vihu `kaupa Kõp b. kahvel vanass `sü̬ü̬di `käega, egä `angu es õle; vahib konokille, liha angu õtsan Kod c. jääaluse kalapüügi juures tarvitatav hark hirre, uidu edasiajamiseks uidu and; sured `aŋŋud olite - - jää piald lükkati siis seda `uitu edasi Jõe; nuoda ang; aŋŋuga `aetakse nuoda uit Kad; irre `aamise ang on, angul on ark õtsas; anguga ajad irt edasi Trm d. võrguhark angu laist, mille peal ang `püsti seisab Rid; kui `võrko kujutasse, siis pannasse ango `otsa; võrk oo `angos Mar

2. pöidla ja nimetissõrme vahe `pöigla ang ehk ark Käi; `pöila angu vahel oŕk sees Var Vrd hangal, hange1

3. adj hangutaoliselt harali Aĺl äŕg, angud sarved, võtab saana sarvile, kihelkonna kukile = tuulik SJn

hang2 ang g ange L(g angu Hää) L K I, aŋŋe Sa Muh VJg, `aŋŋe R(h- Kuu); ańg g ange M T, angõ V(h-); ang; aŋŋe Käi, g `ange Jäm Ans Khk Kär Rei; n, g ange Tõs Tor, `ange Emm, `angi VNg; anges, haŋŋes g `hange Phl

1. lume-, liiva- vm aine kuhjatis `tuisu`liiva `aŋŋed Lüg; tee oli ummistand, `ange täis suitsetand; sured aŋŋe magadised aja `ääres Khk; Aŋŋe arjad olid katuse räästas `kinni Pöi; `akna augud ollid aŋŋega `kinni Muh; `kõrge liiva ang - - männad kasvavad pial Kse; kui ange `aidas `kinni oo, siis ei `tulle räim `kalda. kui ange ajast `eemal oo, siis `tulle räim `kalda - - kevade saab merest `räimi Tõs; `talve oo `maandi tuesand ja `angesi täis Tor; läks angu pääl `liugu lasema Hää; obune jäi `ange `kińni Juu; ange koljo (har) Kod; orass on rikutud, anged on orasse ärä magand KJn; [küünlapäeval] päe lää - - `ange. päe om angen, angest lää vette. ku vi̬i̬st `vällä tule, sõ̭ss akkass `paistme Khk; kui maarjapäevän ańge katusse pääl, siss jüripäevän ańge aia veeren; om ange arjan, saab ääd suve `viĺlä Hel; aanu suurõ angõ siiä tarõ `taade; angõd olliva suurõd, aga `oarmigud olliva `väiksed Ran; liiv mõ̭nikõrd `tuiskass nigu lumi `hangõ; suurõʔ hangõʔ ja uarmõʔ Kan || liivaluide hange(s) 1. hangi täis Tuiskas lakkad `ange Jõh; ukse alune `anges Khk; täna paneb `ange Mus; tee on `anges Juu; lumi om `ange tuesanu - - lumi om angen Nõo || hunnikus, virnas `papre olliv puha sääl kuhjan ja angen mahan Krk 2. jäätanud, külmunud, lumehärmas oli kõva külm - - `aknad olid `anges Pöi; Ennemuiste ööti, et kui aknad seitse pääva anges oo, siis võib jääd kouda üle Muhu väina minna Han; puud o `valges `anges, nii et `tilkuvad kõik Kse; `aknad on nii küĺmetand ja `anges, ei paesta läbigi `ühti Juu || Anged üle aa teivaste (sügav lumi) Han; noh nüüd `tulla `ot́sima, ega ma talvel aŋŋe all old, et siis ei `tunta VJg; mea võti naise varate kui ange vahelt - - nüid om miul kikke küll Krk; hangele ~ hange peale (minema) surema (peam loomad); äparduma (töö, ettevõte) Eks‿se `toisina tul ede, et esimäne vasik `lähde `haŋŋele Kuu; Esimest tööd egakord äi önnestu - - läks angele ütlest vanad inimest Emm; minu lammas läks angele Vän; vasikas `viidi angele Trm; varased vasikad lähvad angele Lai; aia ja hange vahel(e) peavarjuta Mees jähi vintis peaga aja ja ange vahel Emm; Elab juba teist talvet nagu siga aja ja ange vahel Mar

2. kõva jäätanud koorik lumel keväjä kui sulass ja `külmä tege, sis tu̬u̬d kõvva `hangõ pite om kõ̭gõ paremp kävväʔ Kan; ku - - lätt külmäle äḱki, sõ̭ss `külmäss hańg lumõ pääleʔ Urv; Märdsikuu omma˽hangõʔ, `päivä˽sulass ja `üüse˽`külmäss Har; lumõl kõva hańg pääl Rõu