[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

halvama `halva|ma, da-inf -da Kuu; `alvama, da-inf alvata (-da) Khk Pöi Muh Emm Käi Rei Mar/ma-inf `albama/ Mär Vig Var hajusalt Pä K, TaPõ; `(h)alvamõ, da-inf (h)alvadõʔ Krl; tud-kesks halvat Phl Har, alvat Trv Hls Krk hrl impers halvatust tekitama tämä on `halvatud Kuu; ta on juba mütu `aastat puusast alvatud Khk; Kolmas kord, kui εε alvada, siis äi taha inimene änam naljald paraneda Emm; eit alvati ää, teine pool oli ingeto Mar; ku võeras inime tõńnivakka `puutub, sis saab alvatud Vän; mina olen alvatud inimest saan `tösta küll Ris; suust alvati ää Kos; `alvas vanainimese ää Koe; pahem puol alvati ära Kad; üks inimene alvatasse ärä, ei sua liigutata kätt ei `jalga Kod; ta oli kõbe mut́ikene, aga nää talvel jäi `aigeks, alavti ära Äks; mi̬i̬s ärä alvat Trv; äkiline rabantuss, nüid om alvat Krk; om ärä halvat, pu̬u̬ĺ kihä ärä˽kooluʔ Har Vrd altama, hälvämä