[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

hirmsasti `irmsasti Jäm spor L KPõ, KJn, -e Muh spor PäPõ KPõ, Kõp Trv Pst Ran Nõo, -st Jõe IisR Muh Hää Ris spor ViK, Iis spor TaPõ, Pst Võn Kam Kan/h-/, -ss Kod, -est Krk; `(h)irmusast(i) Kuu; `irmssast Jäm, -i Kaa; `jõrmsast Khn; `irmpsasti Ann Mus Kaa, -e Khk Aud Kse, -st Jäm Ans/-est/ Kaa Jaa Tõs; `irpsasti Jäm Khk Kaa Aud, -e Jäm Var, -st Jäm Kaa Mih; `ermsast Rid Vig Kir, -e Rid Juu; `ermpsasti Hi(-st Käi), -e LNg; `erpsast Hi(h- Phl), -e LNg, -esti Emm Käi
1. hirmuäratavalt, koledasti küll tema voib rumalasti `rääkida, nii `irmsast et Jõe
2. (kogust või viisi märkivalt) a. kõvasti, tugevasti, väga (palju) `vihma sadas `hirmusasti Kuu; mul ema `möistis neid `irmpsasti neid `loulusid Ans; [tapmisel seale] Römps `pandi nina `peele et äi `karjund `irmpsast Kaa; `öhtu, kui lamp toas pöleb, siiss tubru tikub `ermpsast tule lisidal Käi; ing täis, kirub ja vannub `irmsasti Mär; kaks `korda `eksisin seenel nii `irmsasti ää et Ann; läkastab `irmsast köhida Trm; ku kaŕjussed `irmsass ekotavad, kõhe sadu tuleb Kod; võerasisa `irmsast `oidis meid Pal; sääse salvava `irmsaste `täembä `õhtu Trv; [mehed] edetaren pusõlnuva ja purõlnuva ja `irmsast `rü̬ü̬ḱnüvä Võn; ja köögi`tüt́rigu, nu `pü̬ü̬rsevä `irmsast `naarma Kam; süä `hirmsast valotass Kan b. (intensiteedisõnana) (üli)väga, tohutult siel oli `hirmusasti `hülge siel `kaljul Kuu; Kivindi tänavas oli nii `irpsasti palju kivisid olnd Jäm; sis‿nad `kuumasid `irmpsast `kangest meitele `järge Jaa; pruudil olid `irmsaste pikad `leieri sabad Mär; `irpsasti oli enne tööd Aud; nii `irmsasti vett oli täis [kartulipõld] Pee; vanger kisendäs `irmsass kõvass nagu kured lähväd sügise Kod; minevasta oli nii `irmsast `õunu Lai
Vrd hirmsade, hirmsahe, irmsald, hirmsalõ, irmu, irmuliselt, hirmutudõ
kusi|raudik = kusirautsikKrl Har kusiraudik kusõss kipõt Krl; na `väikese kusiraudika `salvava halusapa vi̬i̬l ku na suurõʔ; kusiraudika omma uma nime kusõmisest saanuʔ; `säärtse mudamaa pääl, sääl omma tsillukõsõ verevä kusiraudikaʔ, liiva pääl ja kuiva kotusõ pääl omma tsillukõsõ musta kusiraudikaʔ; nuidõ `mustõ siän om `siibuga kusiraudikõit kah; no olõt nigu kusiraudiḱä pesän (tunned valu) Har
laotama `laotama Muh Kul Lih Mih Tor, `laotada Mus Kaa Mar Mär Tõs Hää Plt KJn T, `laota Khn Trv, laodata Noa LNg Rid Vig Kir Tõs HaLo Juu Kos, laadata HaLä Kos; `laoteme, `laote Hls Krk(-m) Hel, `laotede San; `laotam(m)a, `laotaʔ V(-adaʔ, -õdaʔ Plv Räp; `laot|amõ, -õm(m)õ, `laot|adõʔ, -õdõʔ Krl); `lautama JõeK Sim Trm Äks, `lautada Kuu Lüg Jäm Khk(`lauta) Kse Han JMd, laudata Jür Tür Pai; `laudama, `lauta Hi(-ou- Rei; `laatma, `laata Phl); `laatama JMd, `laata|ta Kod(-ao-), -da Pee(-ao-), laadata Juu Ann(-au-); ipf (sa) `laodid Pst, (me) `lautasime VMr; tud-part `lautud Kär, `lautatud Pöi, `laodetu Vai, `laudetu VNg
1. midagi (hunnikust või kuhjast) laiali puistama suvi`vilja seda `kougiti, täma ei `ollu `vihkuna, oli `laiali `laudetu VNg; sönnik `lautase laiali pöllu `pεεle Khk; kätised - - nendega sai `tuhlid `kistud, nendega sai sönnikut `lautud Kär; akkame kütist ää `laotama Muh; `veeda sitt `välja ja üks `laudab pöllal Emm; Einakokk `loudati oue pääl laiali Rei; ma `laada sönigod Phl; [heinad] laodati veel laiali ka Noa; `laotame eenad `kuima Kir; kätega `lautasime sõnnikud, küined olid kadun pealt Han; Sõńnikud `laotõs tegi jalad `terven pasatsõks Khn; `eina `laotadass kah, mudu - - lähab kopetama Hää; kaar laodataks laial Ris; linad tulevad maha laodata, ribade `moodi kõrre või `kople `piale HMd; reial laodati lademed maha Kei; kui `päävä oli pala, siis `laotasime `öösse [sõnnikut], `öösse oli eä laodata; linad laadatakse maha Juu; [ta] `lautas kuod ää; sõńnik taab `lautada JMd; no siis `jälle sai [sõnnik] `laotud `lahti Pee; õdre ja `kaeru kua pekseti - - `lautati maha põrandalle, tallati ja tambiti Trm; `laatasse aod maha Kod; kui sa `villu `peśsid, siis pidid ää kuivatama, `laotasid `kuima, kohe maha roho `piale Plt; leost sai [linad] `väĺlä `võetud - - istutadi ehk `laotadi maha KJn; rahvass `laotava einu maha Trv; ku kütuss ärä olli palanu, tõise pääväl `minti kütüst `laoteme; ku [lina leost] vara om `vällä võet, siis `laodets `rohkep ligi maad Krk; kui vihm rua läbi lü̬ü̬b, siss `laotedes rua kah maha Hel; pü̬ü̬rkaari `aina `olli paĺlu, tulli laiembide `laotada, muidu es kuiva Ran; i̬i̬sspä veeti [tee peale] `kruusa ja `laotedi ja roogiti `kraavi, tõõsibä `tulli politseisaks, võt́t ti̬i̬ `vasta; `laotame nu̬u̬ kaara `tuulduma Nõo; võeti [linapeol] köite päält ärä ja `laotadi maha, siss päiv `pli̬i̬kse nemä `valgess; kässiga `laotanuva ennembä sitta; meid olli paĺlu sitta `laotaman Ote; linnu `laoteme, lina ku leost `välla `viidi San; `ainu laḱka `laotõmmõ Krl; [linad] `laotõdasõ maa pääle `pulka Har; Ega sõ̭ss `vikluga˽tu̬u̬kõrd [sõnnikut] es `laotada, `laotõdi inämbüsi kässiga Rõu; jätämi˽perä linno `laotamadaʔ Plv; läḱiʔ `hainu `laotama Se || hajutama tuul `lautab `pilved ää JMd
2. laiali, lahti asetama; välja või laiali sirutama, laiutama `lautasi `kanga muru `pεεle laiali Khk; siis tuuasse võrk tuppa ja `laotse põlide (põlvede) `peale Muh; Kui akedi linasid `kangud pleegidama, siiss `laudati nad `aidas rohu pääl keik laiali Rei; Vanad `riided `oĺlid `jälle, mis üle asemate `lautadi Hää; `pärtel `pöörab [kapsa] päid ja laurits `laotab `lehti Juu; käsa `lautama JMd; üks riie laudati üle vibu puu, et pää ei paist lapsele `piale Ann; katuss `laatavad, `võetse `ru̬u̬dmed `õĺgi täis, siis akatasse `laatama; palang `laotadi sängi `peäle Kod; [leibade] `pääle `lautan siis räti, `puhta käterätiku Äks; `laoted `rõõva leväl `pääle Hls; verev teḱk `laotedi meele `pääle Ran; kapust laaritspäeval `laotap `lehti ja `pärtlespäeval pöörap pääd Puh; `uńdrik om ärä `kaonu, nüid laku perst ja `laota `kässi, midägi `ümbrele panna ei ole; emä tei meele asema `ahju, viis koti pää alla ja laot `rõiva `alla Nõo; kapst taht õredat istutamist küll, muidu täl ei ole `ruumi `lehti `laotada Ote; `laoda latsõl rõõvass suu pääle, `kärbläse `salvava muidu last Har; mõsi sälämõsu ka arʔ ja `laodi aia pääle kuioma Vas; eläjilõ - - õga õdagu õks `laotõdas ala [õlgi, sammalt vms] Se; suud ~ lõugu laotama pej palju rääkima, lobisema; vastu vaidlema `laudad oma suud `pεεle, ajad `vastu Khk; mis sa muidu oma suust `laotad Muh; ole vaid, ää `laota oma `lõugu Tõs; ta alati `laotab ja plaksutab `lõugu Juu; mis sa `laoted oma suud Hls; üit́s va ropp inimen, laots `pääle `lõugu; laots oma lõvva pääst Krk; ala˽nakkadu˽sa tanh uḿmi `lõugu `laotamma Har; Ka‿sa `mõtlõt vi̬i̬l kavva naid laḱu `lõugu `laota vaiʔ Rõu; `laotas `lõuge `vasta Vas || fig lööma `laotasin `talle `mööda `kõrvu Juu Vrd laotlõma
3. levitama, laiali jagama [mees] `ańdis peotäie lend`lehti, `käśsis laiali `laotada Plt; puu ennäst laiali `laoten Krk; t‿om `väega ää, et sinä neid külä jutte ei `laota Nõo; ku om `sände mullane maa, siss [seened] pistävä pää `väĺlä, ja nakava `laotama ennäst; pihla `laotava küll `endit laḱka, `võrsit aava `paĺlu Rõn; `palvõ`rändäjä `laotasõ jumalasõnna laḱka; `kärbläse `laotasõ naid `haigusi kõ̭kõ enämb laḱka Har; Ku jo˽kośa˽`vasta `võetiʔ, sõ̭ss naḱas tu̬u̬ `laotamine pääleʔ, kõ̭gõlõ kośa `rahvalõ `ańti suka˽vai `kindaʔ Rõu || midä esä `korjass, toda poig `laotass (pillas, raiskas) Rõu 4. a. õlut või kalja käärinõust ankrusse ümber valama kui ölut saand kεind törres, siis `lauda ölle ää, pane kehade `sisse Khk; nüid akkame õlut `laotama, nõude `sisse `aama Muh; ölle `laudamesel `anti `kuiadat `lamba liha, `joodi ölle `laudust Emm; ölut laodataks Ris; linnase jahud pannakse keeva vee `sisse ja siss lastakse `immida neli viis `tuńdi ja sis laadatakse ää ja pannakse kaĺla `aśtasse, siss tuleb virre Rap b. värsket õlut naabritele maitsta viima ölut `lautase, viiasse `laodissi küla, `naabritele Khk5. a. lammutama; purustama, lõhkuma siin on kaks keriku maha `laodetu Vai; akand ammastega käristama, `laotama seda `nahka Khk; varess akkas katust `laotama Muh; `Enni, kui ma oleks akkand uut `kuuri ehidama, `loudasi vana ää Rei; [katusele] `pandi arimalgad `peale, et tuul ei `laota ära mette Rid; vana oovi`kammer `laotadi ää Mar; see suur maea - - laadati ära HMd; tormine ilm `laotab viĺla kärbised ja eena saod väĺläl ää Kei; tuul `lautand katukse ää JMd; `sakste aeg sai see küla ära laadatud Ann; me `lautasime [lähkri ja märsi] ära, mis nad mud́u seisivad VMr; ärä saed kõik [särgid] `laatata ja rebidä; `laatatse sild ärä Kod; `Laotid adrakse peris ärä Hls; nüid `laotev tare ärä Krk; üitskõrd poig `võtse `lavva alt `kirve, et ma su pääluu `laota Nõo; laot́ anomiid Vas; `kaśvi `uakõnõ katussõniʔ ja laot́ katussõ arʔ Se; ku latsõʔ tsirgu pessi `laotasõ, saavaʔ kiriväʔ latsõʔ Lut || (kukkumisest) Obene oless ärä `laotanu Trv; [hobune] läit́s perseli ette maha, tah́ts ärä `laote ennäst Krk || fig Küll `lautab magu, et `lõhki kua ei lää, sööb pailu Han; ma `tahtsi oma kõttu är `laote [suure naeruga] Krk b. koost lahti võtma kaŋŋasjalad `laotatse ühest ää Muh; katus läks pialt kaḱki, siis sai [saun] ära laadatud ja uuesti `tehtud Ann; Tu̬u̬ maja - - `laotõdi är˽ja `vi̬i̬di `tõistõ `paika Rõu || asõ om tu̬u̬, mis õdagu ti̬i̬t ja hummogu `laotat Räp c. (õmblustest) üles harutama emä lubab ärä `laatata `paltu Kod; `rõivid `laotõmmõ Krl; nakame `pökse `laotamma Plv
6. lagundama; laguneda laskma ihu oo üsna lihal, `laotab kõik ää (rõugetest) Muh; sa `laotad mo iho ää eese rohoga Mar; kingäd vett täis ja `laatas ärä; ualetu peremis laheb majan kõik ärä laguneda, `laatab ärä Kod; inimen ei mõista oma elu `kinni pidäde, muutku laots oma elukse puha ärä Krk; lät́si paŕõbat `ot́sma, uma elo `laodi õ̭nnõ ärʔ Vas
7. laugeks tegema (lõnga kohta) ei `lastud nii `keerdu `minna, et põln änam `laotamist Ris Vrd lautama

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur