[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

hallikas1 aĺlik|as (-ll-) eP(-g|as g -a Khk) Hls Krk San Krl, -k|ass Trv Krk Ran Nõo, g -a; `allik|as g -a Jõe Lüg IisR; `alli|gas Vai, g -ka Kuu/h-/; haĺlika|ss g -tsõ Har Rõu; alli|k g -ku Hää hallivõitu kuub pidäss olema vähä `hallikam Kuu; leppabu karv, `allikas Lüg; `alligas `lindu, moned suled `kirjud Vai; taivas lööb nii allikaks Khk; tillutajad oo pissiksed allikad linnud Pöi; toonakuŕg, allikast `moodi Mih; naarits on allikam ja tõhk on änam pruun Vän; põle ta must, põle ta `valge, `siuke allik Hää; väŕv põle `peale akand `ühti, teind natuke aĺlikaks Juu; võik, säände allikass, nagu `võidunu Trv; katuss kah, vihmaga om ärä `si̬i̬denu - - om serände allikass Nõo; haĺlikass om nii ahasugumanõ Har Vrd hallakas