[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 15 artiklit

hakra `hakraʔ Urv Plv(`hakrõʔ) Räp(`hakroʔ), `akra Võn kaelanäärmed, -rahud; kaelanäärmete paistetus tsial iks kõgõ inämb aase `akra üless, kui `vilja sööse Võn; mis naa˽lõpussidõ siseh tah ripakillõ säärtse˽paksu˽tüḱüʔ, sõ̭ss ku nu̬u̬ʔ üless aja, ärʔ paistõtass, sõ̭ss üteldäss et, t́sial umma˽`hakraʔ Plt; ku tsial `hakroʔ paistõtasõʔ üless, valõtass tsialõ `kurko ti̬i̬ `luitsa täüś mett; inemisel sarlaʔ oma niisamade `hakraʔ Räp

atlad pl `atl|ad Sim Iis Kod/gpl -ite/ Äks/n atel/ Ksi/n atel, gpl `atlate); pl `atl|a T(gpl -ide Ran Kam, -ade Ote; atal|de Kam, -dõ Ote) sea kaelanäärmed ku siga tuoress kartulid suand, `atlad aab üles; `atlid `aŕssma; siga nüistäb `atlid Kod; sigadel on `atlad ülesse aanud Äks; `atlid pigistasse Ksi; sial susiti nõglaga `atlit `lõugeperä tagast vai `lasti verd; siga `oĺli `atlide peräst `aige Ran; `atla aava üless, kui tsiga `rohkemp `sü̬ü̬ki vai jahu om saanu; `atlit arstiti kah iks `juudasitaga Kam; tsial omma `atla `lõugõ perän; `tsialõ tsusati nõglaga ataldõ `sissõ Ote Vrd atlass2

hiired pl iir|ed Hi Aud Tor Saa Kei Ran, -e M T(h- Võn), (h)iireʔ V; sg hiiŕ hv Se kaelanäärmed; näärmepaistetus; tiirud (hobusel) Kui obune täis puhudab, siis on taal iired Rei; Obusel oli vahel iired. Iired tapavad obuse ää koa kui ruttu abi ei soa Kei; sial om iire lõvva alt üles aanu Hls; lehmal om iire kuppe kottal; iire kooleteve sia är ka. `iiri pidsidets, lepä pulga pannass `ristamisi ja õõruts. ku iire kuumass lääve jäi ärä [haigus] Krk; mõnele obesele es `võigi `puhtit `kaaru `anda, tuĺliva iired Ran; ma lät́si tõi tu̬u̬ tuulõ luvva, `tu̬u̬ga `peśti hobõst sinnäʔ kon iireʔ ommaʔ Urv; kubõtõ iireʔ eläjil ka om. inämb tulõ `iitümisest; hobõsõl hiideti hiireʔ noʔ om vaia `sõita `õigõ tublistõ Har; hiireʔ ummaʔ tsial, kui kaal `haigõ - - kui hiireʔ oĺliʔ, hõõruti kablaga, mõni lõigaśs väidsega. külmäst õks tuĺliʔ nu hiireʔ; hobõsõl aja kubõtõ pääle ja `kaala kaʔ hiireʔ, aʔ lehmäl ummaʔ õnnõ kubõtõ hiireʔ Rõu; hobõsõl lööse hiireʔ kat́si pooli `kaala, tsusatõss oragaʔ; a munõkõra saa silmäst (kaetamisest) hiiŕ [loomale] Se Vrd hiirad, hiirid, iirud

kahel|puolised kaelanäärmed; kurgumandlid – Lüg Jõh kahel`puolised on `kaulas `lõuaperäde all, kahel puol kaks rahu, `kaula `aiguse ajal `onvad `paistes. Kahel`puolistele `pandi `enne `kuumi `kauru takkuse kottiku sies `kaula `ümbär Lüg Vrd kahepoolsed

kahe|poolsed kaelanäärmed; kurgumandlid Kahe`puolised on `haiged, `vaapse `viimaks lägästä; `Tohterdin kumeli`tiegä kahe`puolisi Kuu; kahe`puolised üleval, siis kohe `suured mugurad koris VNg; `rauhujaised ehk kahe `puolised, vahel `lüevad `kaula `alle Vai; kahe`poolsed oo `kurkus Muh; kahe`poolsed `peavad külmetamese läbi menema `paistema Vän; Kahe`pu̬u̬lsed üles paśtetavad, lämmatavad `ingamise ka ära Hää; Sea kahepoolseid hautakse õlgkatusest saadud samblaga HMd; kes vaenuköie lahutab, sie vajutagu kahe`puolseid, sie on kahe`puolsete `vasta Sim; kahe`pu̬u̬lsed aavad sial ülesi kui sü̬ü̬b kõva teri; kahe`pu̬u̬lsid õõrutasse sial kõva aśjaga, rihmaga ehk õle tu̬u̬stiga Kod; mõnel lõigatama ära ka nid kahe`pu̬u̬lsed Ksi; kahe`poolsed on üleval Lai Vrd kahelpuolised, kahe|puolikud, kahe|päätsed, katepoolse, katsi|pooliku, katsi|poolitse

kate|poolitse, kate|poolse pl -`poolse Puh TMr, -poolitsõʔ Plv kaelanäärmed, kahepoolsed kate`poolse ~ kaala rahu ~ sia `atla Puh Vrd katsipoolitse

katsi|pooliku pl -pooliku Ran Nõo Kam(-`pooĺge), -d, -t TMr kaelanäärmed, kahepoolsed kaalal katsi`pooĺge vai kaala `näärme Kam Vrd katsipoolitse

katsi|poolitse pl -poolitse Nõo Kam kaelanäärmed, kahepoolsed katsipoolitse om üless `aanuva; latsel `joosep suu ila, ei `tiiä kas tuleva `amba vai om katsipoolitse; katsipoolitsit pitsitedi sehest ja väĺäst, üteldi et saab parembass, `aeti sõŕm ´kurku ja pitsitedi katsipoolitsit Nõo Vrd kate|poolitse, kate|poolse, katsipooliku

lauvatsimed pl `lauvatsimed kaelanäärmed – Vai Vt kahepoolsed

lõpus lõpu|s g -se Pöi Rid Var hajusalt Pä, Ris Nis Rap Jä IisK, -kse Muh Juu Jür JJn Kad Sim; lõpu|ss g -s(s)e Mär JMd I KLõ(-kse Plt SJn) M T, -s(s)õ Võn V, -ssa Hää Vil Trv Pst; loppu|s g -kse VNg; pl löpuksed Jäm Khk, `lõpsõ Võn Räp Se hrl pl

1. kala hingamiselund Kui lõpused punased on, siis pole kalal viga midagi, võib ää süüa küll Pöi; punaste lõpustega oo suure `seltsi räim Var; kalal oo lõpused lõuade all, tagapool oo oemed Tõs; räeme pisike lõpuss Hää; pael akkas lõpuste taha `kinni Rap; kala `ingab lõpustega JMd; särjel on punased lõpussed Kod; ta aab laiali lõpussid Äks; `võt́sin lõpussed ää KJn; lõppusse om küĺle pääl ja ormi om sääl all Trv; tõmmass lõpussit pidi `vennede Ran; kala kõtuli ojob, lõpusse om laḱka Nõo; ma nud́se nu̬u̬ kala lõpusse ja luu kõ̭iḱ ärä, kõtuke `oĺle tühi Võn; kui lõpusse valsi, siss kala olevat vana Kam; kalal omma˽lõpusõʔ Kan; angõrja sööse kongo `suuhtõ, konk lätt `lõpsõst `sisse, `omgi poiśs otsan Räp Vrd lõpe2, lõpusmed, lõug

2. lokuti kuke lõpuksed külman ää, kui `talve külm `olli Muh; kukel koa lõpused lõua all, suured lotid kohe Tõs; kanadel nõnda `suuri lõpusid ei ole Saa; kukel on punased lõpuksed Juu; annan kukele `vasta lõpusseid Iis; siandsid lõpusid ei ole kellegil ku mede kanal Hls; kikkal om ka leht ari ja verevä lõpusse Nõo; lõpusse läävä vereväss, nüid nakass munele Ote; lõpussõʔ kurgu all Räp Vrd lõboski

Vrd lõputs, lõtus

3. (kehaosadest) a. kaelanäärmed ku tsial lõpusse paksuss läävä, siss piät `õõrma, tasuma Kam; t́sial umma˽`hakraʔ, mis naa˽lõpusidõ siseh tah ripakillõ säärtse˽paksu˽tüḱüʔ Plv; Ko tsial lõpusõʔ üles aose, siss hõõrutass kuuma savikiviga Se b. lõuad piä lõpusse kińni Puh; lõpussit pitte `andma (lööma) Plv; kuʔ midä ähvärdedi, siss `üĺti, kuʔ anna lõpussihe Se c. kõrvalestad – San

4. esemete osad a. liigendnoal lõpustega nuge oo nüid vähä, nüid oo pussid Var; nua piä `külges oo koa lõpused, rauast Tõs; nua lõpussed one kahel pu̬u̬l, ni̬i̬tnaal käib läbi Kod; nuga om lõpuste vahel `kinni Pst; käänäss`pääge väit́s ligisess ja logisess lõpustest Krk; vana väädse liks, lõpussist ärʔ murrõt, tege inne lika-lika Plv b. petrooleumilambil lõpustege laḿp - - nagu kaits `põske, lõppest palap tuli `vällä Krk; lõpusse - - lambil, mes om nu mokkega lambi Kam c. ahjul aho lõpusõʔ - - ah́o kõrval sääne t́sombakanõ, kohe hüdset tõmmadaʔ Se

lõua|rahud (paistes) kaelanäärmed lõua rahud on `aiged Kei; lõvva rahuse Krk Vrd lõua|hiired, lõua|tiirud

lõud pl lõud, seesü `lõugus kaelanäärmed seal on lõud üleval ehk siga on `lõugus (kaelanäärmed paistes) Jür Vrd lõug, lõused

lõug lõug g lõua Pöi Muh L K Trm Lai Har, lõvva Iis Trm Kod Äks Ksi KJn eL, `lõuva (-vv-) Lüg Jõh IisR; löug g löua Sa Käi Phl Ris; loug g loua Jõe SaLä Hi; leug Jõe Kuu VNg, `leuga VNg Vai, g `leua (-vv- Vai)

1. a. lõualuud, lõualuude ümbrus loug lottutab Jõe; Mes siel vahid, leug `püstü Kuu; abe nagu viht `lõuvas Lüg; Lõug akkas mehikesel vabisema, ei saand enamb sõna suust `vällä Jõh; `oubi `paulad `pandi `levva `alle `solmi Vai; kui löug `puhtakse aetud, mundi `otsas abe Khk; sae `mööda `löugi teise kääst Vll; Lõug on nõnda `tüükaseks läind, karva kasu on veel ea Pöi; ma pane sulle `vastu `lõugu Muh; Ammas valudas, `terve loug oli paisedand Rei; sii meie `õues olid need va `koltse lõuadega - - nastikud Var; obu ann `vasta `lõugi uńdile Aud; pańtabe, koone `otsas ja lõuade `ümmer, pisike abe PJg; Ku lõug sügeleb, [siis] külalisi tuleb Hää; terava lõuaga mees Kei; Lõug sügeleb - - siis pidi sie suurt raha imu tähendama Jür; kukel lokutid lõua all JõeK; olen näind `lõhkise lõuaga inimesi Sim; alumine lõug one terve, ülemäne vigane Kod; ila põll `pańdi lapsele lõua `alla, kui `ambaid tegi Lai; narmass om lõvva all lutsul Trv; mõni läits lõvvani vi̬i̬ `siśse Ran; kasi lõug rasvast, sa‿lt (sa oled) nigu poole siga ärä söönu; Sul lõug paĺlas nigu sündenu vaśka nõna Nõo; tetti seebi vatt, `aeti lõug vatuga kokku ja abena väidsega tõmmati lõug `puhtass Ote; olõt sa kaʔ laḱu (laiade) `lõugugõ Krl; ütel mehel lei kuuĺ lõvva arʔ mant Rõu; ma olõ õs kõhna joht, mul oĺl kat́s `lõuga Vas; Jämehhebä `näogaʔ inemisil ommaʔ tüḿbebäʔ lõvvaʔ kaʔ Se b. põsk louad on nii `auku jäänd Khk; Lõua liha on ju kõik see magusam Pöi; ponast pösed, siis löua nukid on ponast Käi; Nda kjõpakas puat́, et ei või kielt teiss `lõugõs oõda nalj Khn

2. hrl pl suu alade on sul `leuad `kaaruss (nutad) Kuu; saaks `leugude vahele enne `ehtu midagi VNg; tie `levvad `lahti Vai; jooseb nönda‿t keel louast `väljas Ans; `kangete `löugadega oost ep jöva talitseda, kangrauad `peavad suus olema Khk; tubaka jumm `lougas Mus; Koeral on pala, lõuad laiali, lõõtsutab Pöi; `naeris tääve lõuaga kohe Muh; Küll ajas suuri leivakänakaid lõuga Mar; tubakaleht oli `lõugas, küll `listis seda ja sülitas Kul; [koer] `tõmmas tüki liha `lõuge vahele Tõs; Ikka rüegib `piäle, lõuad päräni Khn; uńt käib kah, lõuad laiali pääs Hää; mõni obune ajab lõuad laiale `lahti ja mitte ei soa teda `peetud Juu; uni aab lõuad `lahti (st haigutama) VJg; sü̬ü̬ `lõugega [mitte ära latra], et suab ühe kõrra süänu Kod; naeravad täie lõvvaga Äks; [koera] lõuad joosevad `koola SJn; Siul ja sial om lõvva, kotil om suu, obesel moka nalj Hls; loomal `panti õleside lõvvade vahel, et suu `ästi laiali Krk; kolm suurd sutt vastan, lõvvad laḱka, `õkva `säĺgä tulekil Ran; suu töluveli - - sedäsi ammuli, ja tat́t joosep `lõuge vaheld Nõo; taal om nigu jänese lõug, neĺläss `lahki; ku rügä hukka lätt, mis siss `lõugu vahelõ ajat Har; lõvvaʔ peräni `laḱja Plv

3. piltl (lõuavärgist, jutust, kõnest) Ans oma `leugujelle voli Kuu; `laia `lõugidega, midä `sülge `suule tuob, sedä `vällä `ütleb Lüg; `Õnnetu ing, kes `naiste `lõugide vahele `trehvab Jõh; lai suu, jöva oma `löugi talitseda mette Khk; Sa pea oma lõuad vahest vagusi, mis sa pärisest seletad Pöi; Üks va laialoua mees Emm; mes sa eese `lõugest `laotad Mar; kui sa oma `lõuge ei `koonda, saad mo kääst sugeda Kir; laksutad sii `lõugu mu kallal Kse; pole mutku su löua plagin `ühte`puhko Ris; lobab ja klobistab enese `lõugu aga `piale Hag; temal on alati nihukesed ead lõuad, läterdab ja ladiseb alati Juu; sel on, kui süda täis, `lõugu küll VMr; laiutab `lõugu, kisendäb ja larmitsab Kod; muudkui lõksutab `lõugu Lai; suurte `lõugade pärast aeti sialt minema Plt; mõnel lõvva jooseve, kas na vatuteve pähän ka või, ku na `kiitve ennäst Trv; küll om sel ää lõvva pähän, `äste mõist ütelte Krk; kes lõbeda `lõugega om, t‿om `kärmä sõnaga Puh; Sul lõvva tülitsemisega lõksuva pään nigu kuldi otsjal emmisel Nõo; küll täl om laheda lõvva, jutt joosep nigu varrin Rõn; ku näʔ ulganide sääl kõnõlõsõʔ, sõss `võtvaʔ ku lõvva lõkin om inne Urv; ta om laḱu `lõuguga, ei piaʔ tõist rahul Krl; jätä mu˽lihmä päält lõuaʔ rahu Har; Ma tä laia˽lõvva˽kińni `paika Rõu; `laotas `lõugõ `vasta Vas; Kel hääʔ lõvvaʔ omava, tollõ jääs õigus Räp; pia umaʔ lõvvaʔ kinni Se

4. pl a. lõpused kala löuad, nende all kala kiad Khk; sai kala `löugadest `kinni Pha; meriärg, suured löuad, suur karune kala Vll; kala kjõputab `lõugu Khn; õńg on `lõuge vahel kinni Vän b. kaelanäärmed seal lõuad üleval, siis näpistakse teist ja õerutakse, soab abi koa HJn; aas sial lõuad ülesse, ei süend teragi Kad Vrd lõud

5. esemete osa a. rattal `pöie vahe, kus kaks pöit kokku `lähväd, on ratta lõug Jõh; peia õtsad nagu vastakutte käivad, siis `üeldi, et lõvvad Trm; kõdara vahekõha piäl `keskel `pöidä on lõug. rehv vajotab selle kõha ligi, `pantse `klamber `piäle Kod; pövva lõvva laḱka lännü Hel; ratta peial omma lõua maha `lännüʔ, taha˽piat `vahtsõ peia tegemä Har b. linalõugutil Lina`varred `panna `lougutimme `leuguje ja `kanne `valtsije vahele Kuu; Kui õlid mõlemad [lina] pooled juba pooltümad, siis `pandi terve pihu koĺgispuu `lõugade vahele Trm c. tabalukul lukk läind puroks, va lõuad oo veel järele jäänd Mar; paned `kinni, `keerad luku lõuad `oakest läbi, kaśt lukkus Nis; vastanõ `rõiva kirst, noo‿m sepä pu̬u̬lt `lõuguga taba ka˽tu̬u̬d ette pandaʔ Har d. tangidel ja kääridel kiäri lõug o teräde vahel, paad lõvva vahele, siis `lõikad Kod; tańgi lõuaʔ omma˽`kat́skiʔ, ei˽saa `naala `ussõ tõmmadaʔ Har e. pilakul pierg `pańdi `lõugade vahele Trm; pilahki `lõugõ vahõlt lätsi tu̬u̬d `kistund tukand ärä `tõukama Plv f. rangidel rangi lõvvad one mes rinnussega `kińni tõmmatasse Kod g. vannasadral taga `otsas olid `vannal löuad, löuad `oitsid `vanna `vaamini `otsas Kär h. oherdil oherdilõug om nühri Ote; uherdi kińnipedämise lõuaʔ omma alaotsan, kohe uheŕd `sisse pandass Har i. ahjul Vaada et ahjulöugade sehes ka tuld oleks Kaa; Pane prässroud ahju `louga, las lεheb tuliseks Emm j. kingal `löugadega kiŋŋad on paelakiŋŋad, on luu`pekse pealt `kinni Mus k. mütsil `löugadega (klappidega) müts, see köib koonu alt kokku Muh

lõuge|perä `lõugeperä Trv Hel T (paistes) kaelanäärmed seal `lõugeperä tiiru üless ajanu Trv; sigadel om `lõugeperä, ei sü̬ü̬ enämp Hel; kui `atlit es lõegata, siss õõruti kuuma savikiviga `lõugeperä Nõo; tsial om `atla, `lõuge perä om paistetedu Ote

lõused pl `lõused (paistes) kaelanäärmed inimestel `üölda kahe`puolsed, aga sial `lõused JõeK Vrd lõud