[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit

glupp glupp g glupi loll glupp ku `märteba d́ännen; ütest glupist kabõ˛idsõst nei paĺlo `tarkust Lei
jubi2 jubi KJn M T Kan Urv Plv(p jupi)
1. a lühike, napp jubi kleit; jubi `uńdrik Kam Vrd jubikene
2. s a.  lühike meeste kuub, pintsak pane jubi `seĺgä KJn; jubi ulateb üles poole `põlvi Pst; `amme pääl `olli veśt ja jubi `aeti vesti `pääle; `palli kässi ja `paĺla jubiga viisiva inimese väĺläst ao `riida mant ärä Puh b.  poolpalitu, -kasukas jubi om pu̬u̬lpikk, ei ole ta palit, ei ole ta väikesäŕk Ote Vrd jobi, jubik, jubikasukas, jõbi
jupp jupp g jupi eP eL(n juṕp), g juppi VNg(n juppi) Lüg IisR
1. väike lühike (jäme) olevus, ese v osa millestki a.  tükk, väike osa, väike kogus, hulk, raas, pala suured jämed palgid said `vöötud ning teind juppideks Ans; kägarik pöld, koes sihantsed saue jupid sihes on; kauss kukkus `mütmeks jupiks Khk; [pudrujahu peab tasakesi laskma, muidu] jäävad jupid `jälle, ta jääb jo juppi Vll; oheliku jupp oli `vankre ies Kos; sai vorstijupi kätte, nüid näsib `süia JMd; karu äke `tehti kuusest. `rauda ei õld mitte üks jupp Trm; lõnga jupp; paku jupp Kod; sõir oĺl `väikeisiss jupõss lõigut, sõirajuṕi˽`pańti `sisse, tu̬u̬ oĺl `peestüss Urv; heerińg um soolanõ, juṕi `sü̬ü̬deʔ, päävä `ju̬u̬dõʔ Rõu || natuke, pisut mulle es jää mitte üits issändä juṕp Nõo; sulanõ ei olõʔ [palka] inne `väĺlä `võtno kui `aaśtaig oĺl är˽teenit, sai juṕi rahha; mükerd tõnõ juṕi `aigu ujah ja sai sõ̭ss kolm `lutsu Plv; jupp maad `sõitaʔ Se || väljaheitepabul `lamba sita jupid mustad, pisised pitklikud Jäm; Aga ta läks nõnda et jupid olid päran Saa || jupp rinnus, noh söömine‿p lähe ala Khk || pliida jupp (pakk pliidi ees puude lõhkumiseks) Rei || jämedam koht lõngas löŋŋal jupp sihes, jämeks läind Jäm || mustad iduaugud kooritud kartulil kartohkal omma juṕi seeh; ar˽sa juppõ `jätku‿i `sisse Se Vrd jupats1, juppal, jupstükk b.  lühike riietusese; jope lühike särgi jupp Saa; palitu juṕp Trv; `uńdrik nigu juṕp `ümbre Kam; kasugu juṕp Krl Vrd jubi2 c.  väike laps v loom poisijupp Kse; taast jupist saa˛ai eläjät; üü, sa vana latsõ juṕp, mis sa ḱäut siih jaloh Se || fig [Omast ei tagane,] kas tükk või jupp Emm Vrd juna, junk, junn1, junts, jups1, jõmp1, jänk2
2. fig lihtsoldat; jaoülem sõjaväes vahi mees siis `tõstis keppi, `välja `joosi kümme juppi (laulust) Muh; jupi jumal Rak Vrd jupi|jumal, jupp|jumal
kupp3 kupp g kupi praetud lihakuubikJJn Vrd kuup2
lupp1 lupp g lupi jupp, ots sial on maas palgi lupid Ksi
lupp2 lupp g lupi IPõ(kl- Trm) Ran, luppi Lüg Jõh; kluṕp g klupi Rõu mõlk, lohk pajost ku akkad [looka] `painama, lüöb luppi `sisse Lüg; lupp on `sisse, aga muisk on `välja Iis; [vikati]teral lupp sees; pang kõik kluppisid täis Trm; mannergule vajovad suured lupid `sisse ku tä `u̬u̬pi suab Kod; ärä luṕpenu - - lü̬ü̬b lupid `siśse, vai lohud Ran; seol karral um paĺlo kluppõ sisen Rõu Vrd lopp2

nupp nupp g nupu eP(-o Kod) M hajusalt T, Rõu Se, nuppu Hlj Lüg Jõh IisR, nubu Kuu, nupi hajusalt S, Hää Har Rõu; nuṕp g nupi, -ṕ- Nõo Kam San Rõn V; nuppu g nubu VNg Vai; knupp g knupu Ris

1. a. eseme ümar vm kujuga tipmine osa raamsae nuppust `kierettä sae `lehte Lüg; rätik oo `oeti nupu `otsas; kunningal peab kepi nupp olema teemandist Khk; `ankru tutil oo nupid `otsas, nupid ep aka `pöhja `kinni Mus; aseme `samba `otsas koa nupud Vll; Mõnel oli `katla kaane peal nupp Pöi; Ariliku tingaga mastil äi ole nuppu Emm; kepi nupp tuli otsast ää Mär; Mõnõd tegäd sängü sammastõ `otsa nupud Khn; sängi nupud, mes iluduse aśjad `piäle testod Kod; mul oĺl ka nuia otsan nuṕp Har b. kark, näsa poiss tegi lasnale nupu koa `otsa Jaa; vigla varre nupp Krk; `lapju nośu ehk nuṕp San; `laṕju `hannal nuṕp otsan Krl; kos‿tu nupiga vikl om jäänüʔ Har
2. (pool)kerajas, kooniline ese, moodustis a. tomp, mügar, kühm karduled - - ajavad kueva ajaga nuppa ja `punna `külge Mär; `kärpseseened oo mürgist, punatsed, `valged nupud peal Mih; kammeljadel on knupud `seĺgas Ris; nupud `piäväd `lahkess `ki̬i̬mä, `kiissel piäb õlema klaar Kod; kevadi maa õitseb - - nisuksed nupud lööb, nigu uśsikesed üless aand Plt b. vinn, punn; kubel need `visked olid arjased, nisused mustad nupud Rid; arjase nupud `võeti `väĺla, pärmiga `määrsid ää ja siis vihaga nuheldi Vän; Väiksed nupid, mäda pää `otses, neid nuppisi ei tohe pitsitada Hää; nõges kõrvetas, nää aab nõnna nupud ülesse Juu || (munanditest) oinas on see, kellel on nupud ää leigatud Pee c. nööp puu `pöörad `pükste ees, kuld nuppud `kuue ees Hlj; `enne vanasti olid nupud, isi `oskasid valada - - sulatati tinä, valati vormi `sesse Juu; `õmble mu kasukalle nupud ette JMd; nupud pudenevad maha, korra pistetud lõngake läbi Äks; need on aasad, mis nuppudesse käivad Lai d. mängunupp `Tampka nupud olid `jälle puust `välja `reitud Pöi; ruudide `piäle pannasse nuppa Tõs; Kas sa eile nuppu käisid tõstmas (malemängust) Tür e. tikitud paksend `käiste `trümpide `pεεle - - löŋŋaga `tehti `valmis, `valged tagid, sedised nupud Jäm; `käised - - pεεl oli löŋŋast nupid Kaa; `Seuksed ristilesed ja aralesed `oĺlid ka, täpsid või nupud `otstes (särgikirjadest) Hää; Seereköüdüseʔ - - nooĺõ tet́ti vi̬i̬l langast nuṕiʔ (tutid) `otsa Rõu f. (millestki nupjast) puu `külges kasvavad kut nupud (pahast) Vll; mina tahan aga punasid nuppa (pilvikutest) Kod; jälle sai puraveki nupu Krk; mõni rõevass om jälle `tiṕline, tipi nigu nupu pääl kõ̭iḱ Nõo
3. pung või õis; kupar, tõru vm muu vili linudel, ku `küpsest `saavad, siis on punased nuppud `külles Lüg; `Tammel on nuppud, `enne on `õiled Jõh; `latva `otsa `kasva üks nuppu, nubu sies on `siemened (linast) Vai; `ounbude `öitse nupud `aksid just `lahti minema Khk; kobra `lehtede nupud on rässid Vll; jões kasuvad küll rohud, nupud `otsas Muh; ärjabä ein `üita, on punased nupud Rei; linad `kasvasid kui lipud, kubarad ja `kuldas nupud Phl; takjal oo suured karosed nupud, mis `kinni akkavad Mar; [metssead] söövad tamme nuppusid Kul; `valge ärjabä ja punane ärjäbä, teesel‿o `valged nupud `otses, teesel‿o punased Vig; sojaga läävad paari päevaga nupud `irvi Saa; õied `aavad nuppusi `väĺlä Ris; `kartuli nupud on vekesed munakesed pialiste küĺjes Trm; õõnap̀ud one nupun, kased urvan Kod; see nupp lääb ju `lahti KJn; lehe nupu tulev alle `väĺlä Krk; `päh́kne tuleva nuppega maha Puh; ku ädäläle ei lasta `karja pääle, siss om nii ilusa nupi, `äitsäss nigu üits lilli meri; lõeguti nu̬u̬ nupi vai pää ärä - - kuevatedi ärä, tambiti kańep `väĺlä Nõo; pudsu om uhaku nupi otsan, tuul aap pudsu `väĺlä Kam; nõiakõllal um nupu seehn kõllanõ tolm Rõu; `hambahaańa - - nupuʔ saisvaʔ kõrrast rinnah kui `hambaʔ Räp; `häerme nuṕi omma jo väläh Se
4. pea; mõistus, taip Tä on hüä nubuga, ei sie `kussagi `kimpu jää Kuu; mul on üva nupp pääs Hlj; ei õle `õige aruga, nuppust nikkastand (peast põrunud) Lüg; Mies ise suur, aga vahi `missike nupp `õtsas IisR; Taal on juba nuppu Pha; kessel oli ea nupp, tegi `valmis, teised said lugeda ja naerda Vll; Teine `äigand teisele kiviga nupu `pihta Pöi; Kui asi sitasti leheb, void nupu kauta Emm; Kas so oma nupp siis äi noki Rei; tääl oo tark nupp ots, mes see nupp kõik `kinni võtab Mar; ei ole ead nuppu Var; nut́ikal lapsel on iki nuppu otsas Saa; `löödi nupud otsast ää Kei; sul on ike tubli nupp `otsas JMd; No on ea nupp loodud, et neskeste naljadega akkama suab Trm; tämä one nuposs ärä, aruss ärä Kod; selle mehe nupp on alb Ksi; tal on nupp `õige koha pial Lai; egäl oma jagu nuppu Krk; ää nupp om, kes `oskas kikke kõnelde ja seĺlate Hel; aŕk all, paun pääl, paona pääl riśt, risti pääl nuṕp, nupi pääl mõts, `valge `pääga poiss aab eläjit mõtst `väĺlä = jala, kõtt, käe, pää, `juusse, pääari Nõo; Sul um taa tark nupp otsan, taa võtt kõ̭iḱ kińniʔ Rõu; Nupp i̬i̬h, nu̬u̬ĺ takah, hiire`keldre `keskeh = kaśs Räp; śjool mehel om nuppu Se || tuli sügise nii suur sadu - - kuhjadel [ainult] nupud olid väĺläs Äks

pupe pupe Jäm Khk Muh Rei Mar Han Tõs Tor Hää Saa Nis Jür Koe VJg Iis Kod Lai Plt KJn M TLä TMr Rõn Plv Räp, puppe VNg IisR; puṕp g puṕi Urv Har Vas Se a. nukk `lapsed `onvad ku `pupped `riides VNg; lapsed `mängisid pupega, panid puped magama Khk; Tõid linnast lapsele uue pupe Mar; ei taha pupess üüda, `ütleb tit́a Tor; tütarlapsed ikka mängivad pupega Nis; ilus nuor tüdruk nagu pupe Koe; lapse mängud ni̬i̬d puped Kod; ta on `riides nii ku pupe Plt; Tei rõõva ilpest oma pupel leidi seĺgä Hls; mes mia pupega ti̬i̬, mia ole vana inimesekonk Nõo; lat́s siidin puha kõiḱ `õkvalt nigu pupe TMr; Meil oĺli˽ńardsõst puṕiʔ, noidõga mi aśjati Urv; tu puṕp oĺl niisama suuŕ ku lat́s Har; `väega illośs inemine, nigu˽puṕp Vas; [Üksik tütar] hoietu ku pupe Räp; `ehteʔ omma kaalah, nigu puṕiʔ Se b. (võrdlustes laiemalt millegi kiituseks) ia obune nigu pupe Lai; miu väimi̬i̬s tegiśs sanna ku pupe valmiss ilusti Krk; nii ilusa pedäjä seene nigu puped rian Ran

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur