[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

lõõr1 lõõr g lõõri Mar Var Saa hajusalt K, `lõõri Lüg Jõh IisR; lõõŕ Kõp Vil M Ran Kam Rõn San, lõ̭õ̭ŕ hajusalt T(-r), V(n lõ̭iŕ Se; g `lõ̭õ̭ri Lei), g lõõri; löör g lööri Kaa Rei Phl Rid Rap Juu HJn/-üö-/ JõeK; leer g leeri L(n li̬i̬r Hää) Nis Iis/-üe-/ Pil, `leeri Jõh; lier g lieri Khn, `lieri Jõh IisR; n, g `lieri VNg Vai; lõ̭ir g lõeri Lut

1. truup, ahjutoru; soemüür `lieri one `külma VNg; `müüri `sisse tehä `lõõrid, siis müür läheb `suojast Lüg; tuli läks `lööri Rei; see korsnas ei `tõmba `easte `suitso, siis tä lõõrid oo ukkas Mar; pani leeri vahe täis kapetid ja `kindid `kuima Mär; leeriga ahe o `umne, ei ole kiva pial Var; suits lähäb leerist läbi Tõs; pliidi leertest suab tahm `vällä `kjõsku Khn; leerid on `ummes, ei `tõmma Aud; puhastab ahu `leera Tor; Suits käib `li̬i̬risi `mü̬ü̬da Hää; `Leere pühiti ikki kadaja luuaga Saa; `ahju sai kütta ja löör oli nii tuline Juu; vanad lüörid on ära tahmatand HJn; `õhtaks on lõõr pliidaga soojaks köetud Tür; võt́in lüerid `lahti Iis; `siiber onegi lõõri täedus Kod; talve si̬i̬ lõõŕ `su̬u̬ja ei anna Vil; lõõri si̬i̬st võets nõge `väĺlä Hls; keresege ahi om ilma `lõõrede Krk; Liidi `aive suitsu sisse, vist lõõri `ollive nõgitenü Hel; truubi lõõrid tetäss `püsti üless Ran; Lõõrin om tuhk Rõn; katõ lõõriga elumaja `koŕsna Har Vrd iir1, rõõl, röör, sõõr1

2. a. hingetoru, kõri, kurk sinu leerid o na `umpses läind Kse; röga sul nii paelu, tee löörid `puhtaks, mis sa köhid Juu; Ku kalakont `lõõri kinne jääss, kästäss toorest munavalget juua Hel; siss karanu susi obõsõlõ `lõõri ja järänu lõõri puruss; su̬u̬l om `kangeste mõrru, ei taha lõõrist `alla `minnä kudagi Ran; mia ole jo `lamba `lõ̭õ̭ri lõeganu Puh; `meie oleme küll lõõrini täis, `meie `süvvä ei tahame; ega vähjäl muud ei oleki ku lõ̭õ̭r (kael); [ema] keit nutsu älli kabla `küĺge, et latsõlõ `lõ̭õ̭ri es lähä nuts Nõo; võt́t lõõrist kubijal `kinni Ote; lõõŕ `kinni, ei saa eńgate San; lännü˽toolõ naisõlõ üt́s luu `lõ̭õ̭ri Urv; joodik lask kõ̭ik tü̬ü̬ palga lõõrist `alla Krl; üt́s haaŕd minno siist lõõri alt ja˽pit́sähüt́ Vas; sa kõ̭iḱ läbü uma lõõri lasõt, `lõ̭õ̭re piti `alla, `tsu̬u̬re piti `vällä Se; kaalah um lõ̭ir, kost süvväʔ ni kost juvvaʔ Lut || piltl Nüüd on lõõr täis (ahnitsemisest) Jõh; nüid sae näie lõõr täis (neile sai küllalt) Kod; `tõmmand lõõri `kinni (poomisest) Ksi; ta lõõr on täis (mõõt on täis) Lai; Röögib suure lõõriga (täiest kõrist) nigu mõts kajab; suu i̬i̬n om sula sõber, aga säĺlä taka `lõikap `lõ̭õ̭ri Nõo; suu manh sulass välläʔ, sällä takahn `lõikass lõõri `kat́ski Har Vrd lõõri|auk b. nina Tee oma löörid `puhtaks, mis sa luristad Rei c. suu piä õma lõõr `kińni, ärä kõnele Kod

3. värtna suu lang läits lõõrist `alla Ran; kui `keträt, lang lätt lõõrist `alla Kam; voki siibu lõõŕ Lut

lämmatama1 lämmatama Sa Muh Rei/-dama/ Lä Mih Hää KPõ(-ät- Juu) TaPõ Plt; lämmätämä LNg Vig Tõs Khn Kod KJn Trv T Har, -eme Hls Krk; (ta) `lämmatab IisR, lämmädäb Saa

1. lämbuma panema a. hinge (kinni) matma `tömbab kurgu `kinni, lämmatab εε Khk; lemm aab üles ennast, lämmatab ää, see oo lastel Krj; Nii `kange pala ja tolm, kas lämmatab ää, paneb `ingamise oort `kinni Pöi; soe lämmatab ää Kse; nii pala, üsä lämmätäb, tikub `eńge `kindi panõma Khn; köha lämmatab küll selle lapse ää JMd; kui on tuba sue ja õhk paks, siis taab (tahab) ää lämmatada Koe; tüdruk lämmatas lapse ää; ving lämmatas ää VJg; suits tükk minuda lämmätämä; `kange tolm lämmätäb kõhe ärä Kod; tänane ilm oli nii pala, et lämmatas kohe, et `raske ingata Lai; [ta] lämmätäb teise ää KJn; ku ämp engate ei saa, siss lämmäteb ärä Hls; kaas om irmuss, tu̬u̬ lämmätänä rahvast Puh; nii `ahneld sü̬ü̬b, kuugistab `terveld `alla, lämmätäb vai ärä `endä Nõo; lõvva `litsus `vasta kõri ja lämmätäs todavisi ärä TMr Vrd lämbutama, lämmetama, lämmestamma b. hukutama, taimekasvu takistama Malts oli ull rohi, kui ta vöimuse oma käde sai, siis lämmatas teise vilja kohe ää Pöi; lumi lämmatas rukki orasse ää Mär; umbrohi on nii suur, et lämmatab parema vilja ää HJn; rohi lämmatab `kapsa`taimed ää JMd; õrasrohi lämmätäb viĺjä ärä; rahe one ärä lämmätänd, kasu`kińni pannud, lämmätäb ärä viĺja Kod; uhakas lämmätäb kesvä ärä Puh; angerpüśt lämmät tõsõ aena ärä Kam c. tõkestama, seiskama näe päe tuleb vi̬i̬l `väĺla, aga põle valu, pilved lämmatavad ära Hää; panevad `kamperi `ville `sisse, paavad põlema, siis `kärtsib si̬i̬ `lamba vill, si̬i̬ lämmätäb [roosihaiguse] ärä; iätükk `pańti õlude `sisse, iä lämmätäb `käimise ärä Kod

2. lämbuma ma pidi auru käde ää lämmatama Khk; köhja on vahel nii `kange, kas vöi lämmata ää Vll; tüdrik laŋŋen rehe `alla magama ja lämmatas ää tuppa, tuba oli pala, aur akkas pähe `kinni Muh; vingu käe lämmatavad inimesed ära Hää; ing on nii `kińni, et lämmätab ää Juu; eluluuma viiäs ninda `liina, et ta ärä ei lämmätä Puh

3. raiskama; kaotama, hävitama kohe tä piäs lämmätämä ärä kõik, et rutto `õtsa suab; jõkke lämmätänd `kanga pakud; [mees] lämmätäs selle muna (mürsu) mua põhõja Kod; kus sa olet ta lämmäten Trv

peenar peenar (-är) g `peen(d)ra (-rä) hajusalt S, L Juu Jür Ann Tür Pee Trm Pal Lai Plt Pil, `pi̬i̬n(d)ra Hää Pal Äks KJn Kõp Vil, `pi̬i̬ndre Trv Hls Krk(`pi̬i̬ntre); pienar (-är) Khn Ris KuuK Amb JMd Koe ViK Iis Trm, `pienar (-är) R, g `pien(d)ra (-rä); pennar g `pi̬i̬ndra Ote; pennär g `pendre Hel T(n -ŕ San) Krl Har Lei; pinnär (-ŕ) g `pindre Kan Urv VId; pl `pi̬i̬ndrad Kod

1. pinnakõrgendik lillede, köögivilja kasvatamiseks meil one `seitse `pienard kabustu ja kolm `kaaliku VNg; tämäl on kole `puhtad nied `piendrad, mitte üks roho terä ei õle Lüg; mäni `piendräst `nauri `tuoma Vai; Tahad sa oma peendra pεεle ka mönda lilletaimest Khk; `lõike peenar `rohtu täis, ma köisi peenart `katkumas Muh; `Öhta peab `peendraid `kastma Rei; kebade `pandasse peenarde `peale kaalikud ja kaapsud ja porgandisi Mar; põle `aega paerga, `peenra tegemene käsil Mär; `tahtsime lille `peenru `siia teha Tõs; Piäb `katkma minemä, pienärde vahed `umpsõd `rohto `täüde Khn; ega miul `mõisad käes ei ole, `peenrda maa paĺlalt Saa; kanapojad siblivad `piendrad üles Ris; `vaata, ega kanad maasika `piendras ole Amb; ära püherda pienart ära JMd; `peenrate peal kasvatan aja `vilja Tür; `piendrad `kapsal on niisukesed pikergused Kad; kaks pienart tegi maha Sim; kanad rehitsevad `pi̬i̬ndrad ärä Kod; naesed teevad labidatega `pi̬i̬ndrit Vil; `pi̬i̬ndra om einä `parka täis Trv; kapuste tetti `pi̬i̬ntre pääl, `lu̬u̬di katsipidi muld üles, tetti `pi̬i̬ntress valmiss Krk; kana tükivä kurgi `pendre `pääle, sebitsevä - - nii et `tolmab Ran; mul `olli üits pennär `kuŕke Nõo; `valge liĺli kasvava pennärde pääl Kam; `põŕkna pennäŕ, `pańti `põŕkna `pendrede San; ma˽lää rehidsä näit `pindrit Urv; `pendreʔ piat `täämbä `vällä˽tegemä, `porknõ omma vaia maha `külväʔ Har; se‿om mu˽pinnäŕ, midä ma vala Plv; näd́sermu hain, tu̬u̬ aja pinnärde pääle Se

2. (muudest, hrl looduslikest pinnakõrgendikest) `Pienar õli `põldude vahel Jõh; pöllu `peendral on nii kenad ädalt; seda (muda) on palju‿säl, suured `peenrad ajab Khk; Lage põllu peal es ole muud midagi, kut `nurkade peal olid ristikivid moas ja ristikivide vahel `peenrad Pöi; sai see esi õsutud, siis istuti maha `peenra `peale, kõhutati `siŕpa ja Muh; Arak teeb oma pösa randa kruusi peendra pεεle Emm; lamu ja muda, `sioksed `peenrad aab `kalda Tõs; Egä põllu `iäres oma pienär Khn; kahe mehega akkasime `künmä, teene `küńdis `peenrä eäres, teene `küńdis tee eäres Juu; murusipelgas - - sie on muru sies, tieb pesad pienardesse Amb; peenar piab `põldudel vahel õlema, muidu vili läheb segamene Trm; si̬i̬ oli raja peenar, kos‿si järk küńniga on määst `alla tulnud Pal; naene es tohi üle tõese põllu `pi̬i̬ndre tõesele talule minnä, kui mitti tanu es ole pähän Trv; `pi̬i̬ndre jätäve egä nurme vahele Krk; ni̬i̬ põlluvahe `pendre om kõ̭ik `aina täis kasunu Puh; lännu `kõńnu ka piiri pennärt `mü̬ü̬dä KodT; talu krundidel olliva `pendre vahel - - pennär olli kat́s `jalga laǵa Kam; rükä sai tettüss `pindrest saaniʔ Kan; ma käve pinnärde pääl hainal Rõu; säält pinnärd piti oĺl kodo tulõḱ Plv; Maaʔ oĺliva˽kraavitamadaʔ ja `korgõ˽`pindre˽põllal `vaihhõl Räp

3. miski peenart meenutav, joon, viirg Sügüsel tugeva `tormi iel ott mere`pinna `piendrule Kuu; Silmad nda mustad, et sopa pienär ninä all Khn; `piendraga särgid `üiti neid - - kel nied `õmblused vahel olid KuuK; `sääntse˽`pindre˽ka sisen vi̬i̬l [sarvedel] Rõu